3. septembril 2010 esitatud hagi - Bloufin Touna Ellas Naftiki Etaireia jt versus komisjon

(kohtuasi T-367/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Bloufin Touna Ellas Naftiki Etaireia (Ateena, Kreeka), Chrisderic (St Cyprien, Prantsusmaa), André Sébastien Fortassier (Grau D'Agde, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid V. Akritidis ja E. Petritsi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

tühistada komisjoni 9. juuni 2010. aasta määrus (EL) nr 498/2010, millega keelatakse Prantsuse või Kreeka lipu all sõitvatel või Prantsusmaal või Kreekas registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres¹;

mõista hagejate poolt kõik antud menetluses kantud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks kolm väidet.

Esiteks väidab ta, et vaidlustatud määrus võeti vastu rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud ELTL artiklis 18 ja keelab igasuguse diskrimineerimise kodakondsuse alusel ja ELTL artikli 40 lõikes 2, mis keelab igasuguse tootjate ja tarbijate diskrimineerimise põllumajandussektoris ning rikkudes liidu õiguse üldpõhimõtet Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõike 2 tähenduses.

Sellega seoses väidab hageja, et komisjon on diskrimineerinud kahel alusel. Esiteks keelas see edasise kalastustegevuse Kreekas, Prantsusmaa ja Hispaanias² enne kalastusperioodi lõppu, samas kui Kreeka kvoodi ammenduvus oli palju madalam kui Hispaania oma. Teiseks, pärast seda kui komisjon oli kõiki kolme EL liikmesriiki kalastustegevuste lõpetamisest teavitanud, avaldas ta kaks erinevat siduvat lõpetamise määrust, ühe Kreeka ja Prantsusmaa kohta ning teise Hispaania kohta, millega ta lubas tegelikult Hispaania laevastikul jätkata kalastamist kuni kalastusperioodi lõpuni. Hageja väidab, et temale ei ole teada ühtegi objektiivset põhjendust, mis sellist erinevat kohtlemist õigustaks.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus proportsionaalsuse üldpõhimõtet, mis on sätestatud ELTL artikli 5 lõikes 4 ja selle lepingu Protokollis nr 2 ja mida on väljakujunenud kohtupraktikas tunnustatud kui isikutele õigusi andvat kõrgemalseisvat õigusnormi. Hageja arvates oleks komisjon saanud võtta proportsionaalsemad meetmed tagamaks, et EL liikmesriigid järgiksid määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestatud korda³, ning oleks võinud hariliku tuuni püügi keelata siis, kui kvoodid saavutavad kriitilisema taseme, mis on lähedane 100-protsendile. Samuti oleks pidanud ta sellise tegevuse keelama kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul ühel ja samal kuupäeval.

Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud määrus võeti vastu rikkudes hea halduse üldist põhimõtet ja/või hoolsuskohustust nagu on määratletud väljakujunenud kohtupraktikaga ja ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41.

____________

¹ - ELT 2010 L, lk 1.

² - Komisjoni määrus (EL) nr 508/2010, 14. juuni 2010, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel või Hispaanias registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres (ELT 2010, L 149, lk 7).

³ - Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT 2009, L 343, lk 1).