2. aprillil 2024 esitatud hagi – Novis versus komisjon
(Kohtuasi T-185/24)
Kohtumenetluse keel: Inglise
Osalised
Hageja: NOVIS Insurance Company, Novis Versicherungsgesellschaft, Novis Compagnia di Assicurazioni, Novis Poisťovňa a.s. (Bratislava, Slovakkia) (esindajad: advokaadid A. Börner ja S. Henrich)
Kostja: Euroopa Komisjon
Poolte nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada komisjoni 2. veebruari 2024. aasta otsus C(2024)810 final, millega kinnitatakse teatavate dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist, ja
mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi toetuseks esitab hageja viis väidet.
Esimene väide, et rikutud on hageja õigust tutvuda teabe ja dokumentidega vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 15 lõikele 3, ELTL artiklile 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/20011 , kuna kostja keeldus ekslikult võimaldamast tutvuda asjaomaste dokumentidega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud erandi alusel. Kohtumenetluse kaitsega seotud erand ei ole kohaldatav. Seetõttu ei saanud kostja sellele tugineda, et keelata juurdepääs asjakohastele dokumentidele.
Kostja tõlgendas ja kohaldas vääralt erandi tingimusi, mida on kinnitatud kohtupraktikas ja mis puudutab selliste dokumentidega tutvumist, mis ei ole koostatud kohtumenetluse raames. Eelkõige ei ole kostja piisavalt selgitanud, kas on tegemist asjakohase kohtumenetlusega, mille puhul peaks eelotsusetaotluse esitamine olema eriti tõenäoline, samuti ei selgitanud ta taotletavate dokumentide ja riigisisese kohtumenetluse vahelist asjakohast seost ning ta ei ole tõendanud ja selgitanud, miks iga taotletud dokumendi avalikustamine kahjustaks tegelikult, mitte hüpoteetiliselt poolte võrdsust kohtumenetluses.
Lisaks rikub kostja otsus asjaomaseid õigusnorme ja hageja õigusi, kuna kostja ei ole tunnistanud, et taotletud dokumentidega tutvumine peab olema lubatud, kuna avalikustamise vastu esineb ülekaalukas üldine huvi.
Teine väide, et rikutud on hageja õigust tutvuda teabe ja dokumentidega, kuna kostja keeldus ekslikult võimaldamast tutvuda asjaomaste dokumentidega vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandale taandele.
Kostja ei saa tulemuslikult tugineda uurimise eesmärki kaitsvale erandile, kuna ajal, mil kostja tegi otsuse keelduda taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamisest, ei olnud uurimine pooleli. Kostja ei saa põhjendada juurdepääsu keelamist üksnes võimalike tulevaste uurimistega. Samuti ei saa kostja väita, et avalikustamise korral kahjustataks tõsiselt mis tahes (praegusi või võimalikke tulevasi) uurimisi. Kostja ei esitanud piisavat selgitust, mis põhjendaks sellist kauget muret, ning puudub tegelik oht kahjustada uurimist.
Isegi kui erand oleks kohaldatav (mida tuleb eitada), ei saa keelduda juurdepääsust asjaomastele dokumentidele ülekaaluka üldise huvi tõttu avalikustamise vastu.
Kolmas väide, et rikutud on hageja õigust tutvuda teabega, kuna kostja keeldus õigusvastaselt võimaldamast tutvuda asjaomaste dokumentidega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandi alusel.
Kostja ei saa tugineda institutsiooni otsustamisprotsessi kaitsega seotud erandile, kuna kõik asjakohased otsused olid juba vastu võetud, kõnealuseid dokumente ei koostatud ega saadud asutusesiseseks kasutamiseks ning kostja ei ole esitanud piisavaid selgitusi selle kohta, miks avalikustamine kahjustaks oluliselt kostja otsustamisprotsessi.
Isegi kui erand oleks kohaldatav (mida tuleb eitada), ei saa keelduda juurdepääsust asjaomastele dokumentidele ülekaaluka üldise huvi tõttu avalikustamise vastu.
Neljas väide, et rikutud on liidu õigust, eelkõige hageja õigust tutvuda teabe ja dokumentidega, kuna kostja eiras määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 6 kinnitatud proportsionaalsuse üldpõhimõtet ja põhjendamiskohustust.
Viies väide, et rikutud on hageja õigust tutvuda hagejat puudutavate kostja toimikutega vastavalt harta artikli 41 lõike 2 punktile b.
Kostja otsus rikub Euroopa Liidu õigust, kuna hagejal on õigus tutvuda asjaomaste dokumentidega ka hagejat puudutava toimiku osana, kuna kõnealused dokumendid on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/20101 artikli 17 alusel lõpetatud uurimistega, mis tõid hageja jaoks kaasa otsesed ja põhimõttelised tagajärjed.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT 2010, L 331, lk 48).