24. aprillil 2024 esitatud hagi – Kerkosand versus komisjon

(kohtuasi T-216/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Kerkosand spol. s r.o. (Šajdíkove Humence, Slovaki Vabariik) (esindajad: A. Rosenfeld ja C. Holtmann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada, et Euroopa Komisjon jättis õigusvastaselt võtmata Üldkohtu 9. septembri 2020. aasta otsusest kohtuasjas T-745/17¹ tulenevad meetmed ja algatamata riigiabi menetluses SA.38121 [2016/FC] – Slovaki Vabariik „Investment aid to the Slovak glass sand producer NAJPI a.s.“ ametliku uurimismenetluse määruse (EL) 2015/1589² artikli 4 lõike 4 järgi;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: ELTL artikli 266 rikkumine

Hageja leiab esimeses väites, et komisjon on rikkunud talle ELTL artiklist 266 tulenevaid kohustusi, sest ta ei ole võtnud Üldkohtu 9. septembri 2020. aasta otsusest kohtuasjas T-745/17 tulenevaid meetmeid ega algatanud riigiabi menetluses SA.38121 [2016/FC] – Slovaki Vabariik „Investment aid to the Slovak glass sand producer NAJPI a.s.“ ametlikku uurimismenetlust määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõike 4 järgi. 9. septembri 2020. aasta kohtuotsuses tunnistas Üldkohus vaidlusaluse otsuse tühiseks. Pärast Üldkohtu otsust oleks komisjonil pidanud tekkima riigiabi hindamisel kahtlused selle kokkusobivuse osas siseturuga määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõike 4 tähenduses. Kuna komisjon ei ole seni teinud otsust ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, on tegemist ELTL artikli 266 rikkumisega.

Teine väide: ELTL artikli 108 ja määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 rikkumine

Hagi teises väites leiab hageja, et tegevusetusega on komisjon rikkunud talle ELTL artikli 108 lõikest 2 koostoimes määruse (EL) 2015/1598 artikli 4 lõikega 4 tulenevaid kohustusi. Määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõige 4 kohustab komisjoni algatama ametliku uurimismenetluse ELTL artikli 108 lõike 2 järgi, kui komisjon on esialgse uurimise tulemusel jõudnud seisukohale, et teatatud meede tekitab kahtlusi siseturuga kokkusobivuse osas. Üldkohtu 9. septembri 2020. aasta kohtuotsuse järgselt oleks pidanud komisjonil sellised kahtlused tekkima. Siiski ei ole seni veel tehtud otsust ametliku uurimismenetluse algatamiseks. Üldkohtu 9. septembri 2020. aasta otsus on tehtud rohkem kui kolm aastat ja seitse kuud tagasi. Vaidlustatud otsuse tegemiseni oleks esialgne uurimine juba kestnud kolm aastat ja kuus kuud. Esialgne uurimismenetlus käis seega rohkem kui seitse aastat, ilma et algatatud oleks ametlikku uurimismenetlust.

Kolmas väide: Euroopa Liidu põhiõiguste harta¹ artikli 41 lõike 1 rikkumine

Hagi kolmandas väites leiab hageja, et rikutud on õigust heale haldusele põhiõiguste harta artikli 41 lõike 1 järgi. See põhiõigus paneb komisjonile kohustuse viia haldusmenetlus lõpule mõistliku aja jooksul ja vältida ülemäära pikka menetluse kestust. Seda hageja põhiõigust rikuti seeläbi, et tema kaebusest riigiabi peale on möödunud rohkem kui seitse aastat, ilma et algatatud oleks ametlikku uurimismenetlust. Selleks oli komisjon kohustatud hiljemalt Üldkohtu 9. septembri 2020. aasta kohtuotsuse tegemisest. See ülemäära pikk menetluse kestus, mida oleks saanud vältida, ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega ja õigusega kiirele haldusmenetlusele.

____________

¹ 9. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kerkosand vs. komisjon, T-745/17, EU:T:2020:400.

¹ Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

¹ ELT 2012, C 326, lk 391.