Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te Amsterdam (Madalmaad) 13. novembril 2023 – Electricity & Water Authority of the Government of Bahrain jt versus Prysmian Netherlands BV jt
(kohtuasi C-672/23, Electricity & Water Authority of the Government of Bahrain jt)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Gerechtshof te Amsterdam
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Electricity & Water Authority of the Government of Bahrain, GCC Interconnection Authority, Kuwait Ministry of Electricity and Water, Oman Electricity Transmission Company SAOC
Kostjad: Prysmian Netherlands BV, Draka Holding BV, Prysmian Cavi e Sistemi Srl, Pirelli & C. SpA, Prysmian SpA, The Goldman Sachs Group Inc., ABB BV, ABB Holdings BV, ABB AB, ABB Ltd, Nexans Nederland BV, Nexans Cabling Solutions BV, Nexans Participations SA, Nexans SA, Nexans France SAS
Eelotsuse küsimused
1. a) Kas Brüsseli Ia määruse1 artikli 8 punkti 1 tähenduses on tihedalt seotud
i) ühelt poolt hagi, mis on esitatud põhikostja vastu, kes ei ole kartellikokkulepet käsitleva komisjoni otsuse adressaat, kuid kes üksusena, kes väidetavalt kuulub ettevõtjale liidu konkurentsiõiguse tähenduses (edaspidi „ettevõtja“), vastutab liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu tuvastatud rikkumise eest „ülalt alla“ põhimõttel, ja
ii) teiselt poolt hagi, mis on esitatud
(A) kaaskostja vastu, kes on nimetatud otsuse adressaat, ja/või
(B) kaaskostja vastu, kes ei ole otsuse adressaat ja kes on väidetavalt juriidiline isik, kes kuulub ettevõtjale, kes on otsusega võetud avalik-õiguslikult vastutusele liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu rikkumise eest?
Kas seejuures on vahet sellel,
(a) kas „ülalt alla“ põhimõttel vastutav põhikostja üksnes omas ja haldas osalust kartellikokkuleppe perioodil;
(b) kui vastus küsimusele 4a on jaatav – kas „ülalt alla“ põhimõttel vastutav põhikostja osales kartelli esemeks olevate toodete tootmises, turustamises, müügis ja/või tarnimises ja/või kartelli esemeks olevate teenuste osutamises;
(c) kas kaaskostja, kes on otsuse adressaat, on selles otsuses määratletud kui
(i) tegelik kartellis osaleja selles tähenduses, et ta osales tegelikult kokkuleppes või kokkulepetes ja/või kooskõlastatud tegevustes, mis on tuvastatult vastuolus konkurentsieeskirjadega, või
(ii) juriidiline isik, kes kuulub ettevõtjale, kes on võetud avalik-õiguslikult vastutusele liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu rikkumise eest;
(d) kas kaaskostja, kes ei ole otsuse adressaat, tegelikult tootis, turustas, müüs ja/või tarnis kartelli esemeks olevaid tooteid ja/või osutas kartelli esemeks olevaid teenuseid;
(e) kas põhikostja ja kaaskostja kuuluvad samale ettevõtjale või mitte;
(f) kas hagejad ostsid otseselt või kaudselt tooteid ja/või said otseselt või kaudselt teenuseid põhikostjalt ja/või kaaskostjalt?
b) Kas küsimusele 1a vastamisel on oluline, kas on ettenähtav või mitte, et asjaomast kaaskostjat hagetakse selles kohtus, kellele allub põhikostja vastu esitatud hagi? Kui jah, siis kas see ettenähtavus on Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkti 1 kohaldamisel eraldiseisev kriteerium? Kas see ettenähtavus on põhimõtteliselt olemas, võttes arvesse 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsust Sumal (C-882/19, EU:C:2021:800)? Mil määral võimaldavad küsimuse 1a (punktides a kuni f) nimetatud asjaolud käesoleval juhul ette näha, et kaaskostjat hagetakse selles kohtus, kellele allub põhikostja vastu esitatud hagi?
2. Kas kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka seda, kui tõenäoliselt rahuldatakse hagi põhikostja vastu? Kui jah, siis kas niisuguse hinnangu andmiseks piisab sellest, kui algusest peale ei ole võimalik välistada, et hagi rahuldatakse?
3. a) Kas õigus nõuda kahju hüvitamist liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu tuvastatud rikkumise eest, mis on liidu õiguse kohaselt igal isikul, hõlmab õigust väljaspool EMP-d tekitatud kahju hüvitamisele?
b) Kas kartelli tekitatud (tsiviilõigusliku) kahju hüvitamise asjades tuleb või võib kohaldada konkurentsiõiguses tunnustatud eeldust, et (trahvida saanud) emaettevõtja avaldab otsustavat mõju oma tütarettevõtja majandustegevusele („Akzo eeldus“)?
c) Kas vahepealne valdusühing, kes ainult haldab ja omab osalust, vastab kohtuotsuse Sumal teisele kriteeriumile (tegelemine sellise majandustegevusega, millel on konkreetne seos selle rikkumise esemega, mille eest emaettevõtja on vastutusele võetud)?
4. a) Kas Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkti 1 kohaldamisel võivad erinevad kostjad, kelle asukoht on samas liikmesriigis, (mõlemad) olla põhikostjad?
b) Kas Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkt 1 määrab otseselt ja vahetult kindlaks kohtu, kellele asi allub, välistades riigisisese õiguse kohaldamise?
c) Kui vastus küsimusele 4a on eitav – millest tulenevalt võib ainult üks kostja olla põhikostja – ja vastus küsimusele 4b on jaatav – mis tähendab, et Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkt 1 määrab vahetult kindlaks kohtu, kellele asi allub, välistades riigisisese õiguse kohaldamise:
Kas Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkt 1 jätab võimaluse suunata kohtuasi samas liikmesriigis kostja elukohajärgsesse kohtusse?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1).