Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof Amsterdam (Madalmaad) 13. novembril 2023 – Smurfit Kappa Europe BV jt versus Unilever Europe BV jt
(kohtuasi C-673/23, Smurfit Kappa Europe jt)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Gerechtshof Amsterdam
Põhikohtuasja pooled
Apellandid: Smurfit Kappa Europe BV, Smurfit International BV, Smurfit Kappa Italia SpA, DS Smith Italy BV, DS Smith plc, DS Smith Packaging Italia SpA, DS Smith Holding Italia SpA, Toscana Ondulati SpA
Vastustajad apellatsioonimenetluses: Unilever Europe BV, Unilever Supply Chain Company AG, Unilever Italy Holdings Srl
Eelotsuse küsimused
1. a) Kas Brüsseli Ia määruse 1 artikli 8 punkti 1 tähenduses on tihedalt seotud
i) ühelt poolt hagi, mis on esitatud põhikostja vastu, kes ei ole kartellikokkulepet käsitleva komisjoni otsuse adressaat, kuid kes üksusena, kes väidetavalt kuulub ettevõtjale liidu konkurentsiõiguse tähenduses (edaspidi „ettevõtja“), vastutab liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu tuvastatud rikkumise eest „alt üles“ põhimõttel, ja
ii) teiselt poolt hagi, mis on esitatud
(A) kaaskostja vastu, kes on nimetatud otsuse adressaat, ja/või
(B) kaaskostja vastu, kes ei ole otsuse adressaat ja kes on väidetavalt juriidiline isik, kes kuulub ettevõtjale, kes on otsusega võetud avalik-õiguslikult vastutusele liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu rikkumise eest?
Kas seejuures on vahet sellel,
(a) kas „alt üles“ põhimõttel vastutav põhikostja üksnes omas ja haldas osalust kartellikokkuleppe perioodil;
(b) – kui vastus küsimusele 4a on jaatav – kas „alt üles“ põhimõttel vastutav põhikostja osales kartelli esemeks olevate toodete tootmises, turustamises, müügis ja/või tarnimises ja/või kartelli esemeks olevate teenuste osutamises;
(c) kas põhikostja asukoht on või ei ole selles liikmesriigis, mille konkurentsiasutus tuvastas (ainult) ühe riigisisesel turul toime pandud liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu rikkumise;
(d) kas kaaskostja, kes on otsuse adressaat, on selles otsuses määratletud kui
(i) tegelik kartellis osaleja selles tähenduses, et ta osales tegelikult kokkuleppes või kokkulepetes ja/või kooskõlastatud tegevustes, mis on tuvastatult vastuolus konkurentsieeskirjadega, või
(ii) juriidiline isik, kes kuulub ettevõtjale, kes on võetud avalik-õiguslikult vastutusele liidu õiguses sätestatud kartellikokkulepete keelu rikkumise eest;
(e) kas kaaskostja, kes ei ole otsuse adressaat, tegelikult tootis, turustas, müüs ja/või tarnis kartelli esemeks olevaid tooteid ja/või osutas kartelli esemeks olevaid teenuseid;
(f) kas põhikostja ja kaaskostja kuuluvad samale ettevõtjale või mitte,
(g) kas hagejad ostsid otseselt või kaudselt tooteid ja/või said otseselt või kaudselt teenuseid põhikostjalt ja/või kaaskostjalt?
b) Kas küsimusele 1a vastamisel on oluline, kas on ettenähtav või mitte, et asjaomast kaaskostjat hagetakse selles kohtus, kellele allub põhikostja vastu esitatud hagi? Kui jah, siis kas see ettenähtavus on Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkti 1 kohaldamisel eraldiseisev kriteerium? Kas see ettenähtavus on põhimõtteliselt olemas, võttes arvesse 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsust Sumal (C-882/19, EU:C:2021:800)? Mil määral võimaldavad küsimuse 1a (punktides a kuni g) nimetatud asjaolud käesoleval juhul ette näha, et kaaskostjat hagetakse selles kohtus, kellele allub põhikostja vastu esitatud hagi?
2. Kas kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka seda, kui tõenäoliselt rahuldatakse hagi põhikostja vastu? Kui jah, siis kas niisuguse hinnangu andmiseks piisab sellest, kui algusest peale ei ole võimalik välistada, et hagi rahuldatakse?
3. Kas kartelli tekitatud (tsiviilõigusliku) kahju hüvitamise asjades tuleb või võib kohaldada konkurentsiõiguses tunnustatud eeldust, et (trahvida saanud) emaettevõtja avaldab otsustavat mõju oma tütarettevõtja majandustegevusele („Akzo eeldus“)?
4. a) Kas Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkti 1 kohaldamisel võivad erinevad kostjad, kelle asukoht on samas liikmesriigis, (mõlemad) olla põhikostjad?
b) Kas Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkt 1 määrab otseselt ja vahetult kindlaks kohtu, kellele asi allub, välistades riigisisese õiguse kohaldamise?
c) Kui vastus küsimusele 4a on eitav – millest tulenevalt võib ainult üks kostja olla põhikostja – ja vastus küsimusele 4b on jaatav – mis tähendab, et Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkt 1 määrab vahetult kindlaks kohtu, kellele asi allub, välistades riigisisese õiguse kohaldamise:
Kas Brüsseli Ia määruse artikli 8 punkt 1 jätab võimaluse suunata kohtuasi samas liikmesriigis kostja elukohajärgsesse kohtusse?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1).