Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 25. veebruaril 2022 – Hellfire Massy Residents Association versus An Bord Pleanála, The Minister for Housing, Heritage and Local Government, Ireland, The Attorney General
(kohtuasi C-166/22)
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
High Court (Ireland)
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Hellfire Massy Residents Association
Vastustajad: An Bord Pleanála, The Minister for Housing, Heritage and Local Government, Ireland, The Attorney General
Muud menetlusosalised: South Dublin County Council, An Taisce – The National Trust for Ireland, Save the Bride Otters
Eelotsuse küsimused
Esimene küsimus on järgmine:
[Kas] ELi õiguskorra esimusest tulenevad liidu õiguse üldpõhimõtted toovad kaasa selle, et riigisisene menetlusnorm, mille kohaselt avaliku võimu esindaja otsustusmenetluse kohtulikku läbivaatamist taotlev kaebaja peab selgesõnaliselt osutama asjassepuutuvatele õigusnormidele, ei saa takistada kaebajal, kes vaidlustab riigisisese õiguse kooskõla konkreetse EL õigusnormiga, ühtlasi esitamast nõuet, mis tugineb kohtupraktikale või instrumentidele, mida tuleb pidada kõnealuse ELi õiguse tõlgendamisel loomuldasa asjakohaseks, näiteks põhimõte, et ELi keskkonnaõigust tuleb tõlgendada koostoimes keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga, mis kirjutati alla 25. juunil 1998. aastal Århusis, Taanis, ja mis on ELi õiguskorra lahutamatu osa[?]
Teine küsimus on järgmine:
[Kas] direktiivi 92/43/EMÜ1 artiklid 12 ja/või 16 ja/või nende sätete tõlgendamine koostoimes keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (allkirjastatud 25. juunil 1998. aastal Århusis Taanis) artikli 9 lõikega 2 ja/või koostoimes põhimõttega, et liikmesriigid peavad võtma kõik direktiivi tõhusaks rakendamiseks vajalikud erimeetmed, toovad kaasa selle, et riigisisese menetlusnormi alusel, mille kohaselt kaebaja ei tohi esitada „hüpoteetilist küsimust“ ning saab esitada riigisisese õiguse ja ELi õigusnormi ühilduvuse kohta kaebuse alles siis, kui ta on „tegelikult või faktiliselt puudutatud“, ei saa välistada haldusotsuse suhtes üldsuse osalemise õigust nõudva kaebaja vaideõigust, kui see kaebaja soovib vaidlustada riigisisese õigusnormi kehtivust ELi õiguse põhjal, kuna riigisisese õiguse puuduste tõttu võib eeldada tulevast keskkonnakahju, mille tekkimist saab põhjendatult võimalikuks pidada, eriti kui arendusluba on antud piirkonnas, kus asub range kaitse alla kuuluva liigi elupaik, ja/või ettevaatusprintsiibist juhindudes võib pidada võimalikuks, et pärast loa andmist tehtavate uuringute põhjal ilmneb vajadus taotleda direktiivi artikli 16 kohast erandit[?]
Kolmas küsimus on järgmine:
[Kas] direktiivi 92/43/EMÜ artiklid 12 ja/või 16 ja või nende sätete tõlgendamine koostoimes keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (koostatud 25. juunil 1998. aastal Århusis Taanis) artikli 6 lõigetega 1–9 ja/või artikli 9 lõikega 2 ja/või koostoimes põhimõttega, et liikmesriigid peavad võtma kõik direktiivi tõhusaks rakendamiseks vajalikud erimeetmed, toovad kaasa selle, et direktiivi artikli 16 jõustamiseks riigisiseses õiguses kehtestatud erandite lubamise süsteem ei tohiks olla arenduslubade süsteemiga paralleelne ja sellest sõltumatu, vaid peaks olema osa ühtsest heakskiitmismenetlusest, kus pädev asutus peab otsustama (erinevalt karistusõiguse üldsätte põhjal kujundatavast arendaja enda juhtumipõhisest hinnangust), kas erandi loa taotlemine on pärast arendusloa andmist ilmnenud asjaolude tõttu vajalik ja/või milliseid uuringuid on vaja erandi loa taotlemise vajaduse kaalumise kontekstis [?]
Neljas küsimus on järgmine:
[Kas] direktiivi 92/43/EMÜ artiklid 12 ja/või 16 ja/või nende sätete tõlgendamine koostoimes keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (allkirjastatud 25. juunil 1998. aastal Århusis Taanis) artikli 6 lõigetega 1–9 ja/või artikli 9 lõikega 2 toovad kaasa selle, et arenduse suhtes, millele arendusloa andmisel toimus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 järgne asjakohane hindamine ning kontekstis, kus pärast loa saamist saab taotleda erandit direktiivi 92/43/EMÜ artikli 16 alusel, kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 kohane üldsuse osalemise menetluse nõue[?]
____________
1 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102).