2. detsembril 2011 esitatud hagi - ATMvision versus komisjon

(Kohtuasi T-627/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ATMvision AG (Salem, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Cordewener, F. Kutt ja C. Jehke)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) "Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel";

teise võimalusena tühistada eespool nimetatud otsus vähemalt selles osas, milles see ei näe sellises olukorras ettevõtjatele nagu hageja ette õiguspärase ootuse kaitse põhimõttest tulenevat erandit artiklites 4 ja 5 nimetatud tagasinõudmise kohustusest või ei sätesta vähemalt niisuguste ettevõtjate suhtes üleminekueeskirja;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja peamiselt järgmised väited.

Kostja jõuab vaidlustatud otsuses ebaõigele järeldusele, et Saksa Körperschaftsteuergesetz'i (ettevõtte tulumaksuseadus, edaspidi "KStG") § 8c lõike 1a saneerimisklausli kujul on tegemist ebaseadusliku abiga vastavalt ELTL artikli 107 lõikele 1. Hageja väidab selle kohta muuhulgas, et kostja lähtub ekslikult sellest, et KStG § 8c lõige 1a on valikulise iseloomuga ning kujutab endast põhjendamatut erandit KStG § 8c lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt kaob teatavatel tingimustel ettevõtja maksukahjum selle ettevõtja osanike/aktsionäride vahetumise korral. Hageja arvates käsitab kostja KStG § 8c lõiget 1 abi kontrollimisel õigustamatult asjakohase siseriikliku viitesüsteemina.

Asjakohane viitesüsteem kujutab endast Saksa õiguses põhimõtteliselt esinevat võimalust kahjumi perioodidevaheliseks tasaarvestuseks, mis tuleneb niinimetatud objektiivsest netopõhimõttest. Hageja arvates KStG § 8c lõike 1a "saneerimisklausel" üksnes kinnitab seda viitesüsteemi. Peale selle ei saa KStG § 8c lõige 1 ka seetõttu kujutada endast asjakohast siseriiklikku viitesüsteemi, sest see norm on Saksa põhiseaduse kohaselt põhiseadusega vastuolus.

KStG § 8c lõige 1a kujutab endast ka niinimetatud üldist meedet, mida saavad potentsiaalselt kasutada kõik rahalistes raskustes ettevõtjad ning millega ei eelistata piiratud hulka ettevõtjaid. Hageja arvates ei ole "saneerimisklausel" seega valikulise iseloomuga.

KStG § 8c lõike 1a "saneerimisklausel" on õigustatud ka Saksamaa maksusüsteemi laadi ja üldise korralduse alusel, kuna see norm piirab KStG § 8c lõikes 1 sätestatud kahjumi mahakandmise piirangute mõju. Siinkohal väidab hageja, et algses redaktsioonis KStG § 8c kujutas endast liiga laia kuritarvitamiste vältimise regulatsiooni ning et selle sätte tagantjärele (ja tagasiulatuva toimega) täiendamine KStG § 8c lõikega 1a üksnes vähendab KStG § 8 lõike 1 liigset regulatsiooni ning taastab selles osas üldise perioodidevahelise kahjumi tasaarvestamise kehtivuse asjakohase viitesüsteemina.

Lõpuks väidab hageja, et tema suhtes kehtib õiguspärase ootuse kaitse, kuna kostja negatiivne otsus ei olnud ettenähtav ning kostja ei ole seadnud kahtluse alla varasemas redaktsioonis KStG § 8 lõike 4 sarnase struktuuriga eelnevat normi ega ka teiste liikmesriikide sarnaseid norme.

____________