23. jaanuaril 2011 esitatud hagi - Koninklijke Luchtvaart Maatschappij versus komisjon

(kohtuasi T-28/11)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV (Amstelveen, Madalmaad) (esindaja: advokaat M. Smeets)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada täielikult või osaliselt komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus nr K(2010)7694 lõplik ja teise võimalusena,

vähendada määratud trahvi.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi "ELTL") artikli 263 (endine EÜ artikkel 230) alusel esitatud hagi, milles palutakse läbi vaadata ja tühistada komisjoni KLM NV-le adresseeritud 9. novembri 2010. aasta otsus nr K(2010)7694 lõplik ELTL artikli 101 (endine EÜ artikkel 81), EMP lepingu artikli 53 ja Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordi alase kokkulepe artikli 8 (juhtum nr COMP/39258-Lennulast) kohaldamise menetluses, ning teise võimalusena vähendada ELTL artikli 261 (endine EÜ artikkel 229) alusel määratud trahvi.

Hageja esitab hagi toetuseks neli väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi ELTL artikli 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c tähenduses. Sellega seoses esitab hageja järgmised argumendid:

oluline vastuolu otsuse resolutsiooni ja põhjenduste vahel;

vastuolud otsuse resolutsiooni ja põhjenduste vahel takistavad Euroopa Kohtul otsust tõhusalt läbi vaadata;

vastuolud ja ebaselgus põhjenduste osas seoses (i) rikkumise ulatuse ja otsuse adressaatidega, (ii) lisatasude vahendustasu puudumisega ja (iii) kütuse lisatasu lisamisega takistavad Euroopa Kohtul otsust tõhusalt läbi vaadata;

vastuolud ja ebaselgus põhjenduste osas seoses 2006. aasta trahvimissuuniste kasutamisega ja trahvide määramisega takistavad Euroopa Kohtul otsuse tõhusat läbivaatamist.

Teine väide, et otsus võeti vastu rikkudes õigust õiglasele kohtumenetlusele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 41, 47, 48, 49 ja 50 tähenduses. Hageja esitab sellega seoses järgmised argumendid:

komisjon ei järginud õigust olla ära kuulatud, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja süütuse presumptsiooni, mis on sätestatud harta artikli 41 lõike 2 punktis a ja artiklites 47 ja 48, jättes adressaadid ära kuulamata seoses mitmete muutustega kohtuasja ulatuses ning seoses adressaatide arvuga;

rikuti trahvide seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 49, lisades vastavalt 2006. aasta trahvimissuunistele KLM Cargo kogu käibe müügiväärtusele, ja õigust olla sellega seoses ära kuulatud;

rikuti harta artiklis 49 sätestatud trahvide seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning harta artiklis 50 sätestatud põhimõtet non bis in idem, arvates 2006. aasta trahvimissuuniste alusel müügiväärtuse hulka väljaspool EMP-d oleva väärtuse ja kasutades selle müügiväärtuse ületamiseks valimatut kriteeriumi, ning õigust olla sellega seoses ära kuulatud.

Kolmas väide, et trahvi määrates rikuti ELTL artiklit 101, määruse 1/2003¹ artiklit 23 ja 2006. aasta trahvimissuuniseid, sest:

2006. aasta trahvimissuunised ei võimalda hõlmata müüki, mis ei ole otseselt või kaudselt seotud müügiväärtuse rikkumisega;

2006. aasta trahvimissuunised ei võimalda seda, et trahv põhineb väljaspool EMP-d toimunud müügil;

Neljas väide, et trahvide määramine 2006. aasta trahvimissuuniste alusel on ilmselgelt ekslik ning rikub õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja esitab sellega seoses järgmised argumendid:

seisukoht, et rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müük on KLM Cargo kogu müük, on ilmselgelt ekslik ning rikub õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet;

seisukoht, et rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müük peaks hõlmama KLM Cargo müüki väljaspool EMP-d, on ilmselgelt ekslik ning rikub õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet;

rikkumise raskuse määramine, võtmata arvesse lisamaksude laadi, ja nii müügiväärtuse kui ka rikkumise raskuse määramine, võttes arvesse rikkumise globaalset ulatust, on ilmselgelt ekslik ning rikub proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet;

trahvi lisasumma (nn sisenemistasu) määramine sõltumata rikkumise kestvusest on ilmselgelt ekslik ning rikub proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet;

trahvi vähendamine 15% võrra valitsuse sekkumise tõttu on ilmselgelt ekslik ning rikub proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003 L 1, lk 1, ELT eriväljaanne 08/02, lk 205-229).