Kohtuasi C‑4/11

Bundesrepublik Deutschland

versus

Kaveh Puid

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hessischer Verwaltungsgerichtshof)

Varjupaik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 4 – Määrus (EÜ) nr 343/2003 – Artikli 3 lõiked 1 ja 2 – Selle liikmesriigi määramine, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest – Artiklid 6–12 – Vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid – Artikkel 13 – Varusäte

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 14. november 2013

Põhiõigused – Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld – Ulatus – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest – Määrus nr 343/2003 – Liikmesriigi varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes esinevad süsteemsed puudused – Teistele liikmesriikidele kehtestatud keeld anda varjupaigataotleja üle sellele liikmesriigile – Tagajärjed – Varjupaigataotluse saanud liikmesriigi kohustus tuvastada teine vastutav liikmesriik – Selle esimese liikmesriigi kohustus üleandmise võimatuse korral vaadata varjupaigataotlus ise läbi – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikkel 4; nõukogu määrus nr 343/2003, artikli 3 lõige 2 ja artikkel 13)

Kui liikmesriikidele on teada, et määruse nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt esialgu vastutava liikmesriigi varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes esinevad süsteemsed puudused annavad tõsist alust arvata, et asjaomasel varjupaigataotlejal tekib reaalne oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses – asjaolu, mida peab kontrollima siseriiklik kohus –, ei või vastutava liikmesriigi määramise menetlust teostav liikmesriik varjupaigataotlejat algselt vastutavaks määratud liikmesriiki saata, ning võttes arvesse õigust taotlus ise läbi vaadata, peab ta hindama selles peatükis esitatud kriteeriumeid, et teha kindlaks, kas mõne seal sätestatud kriteeriumi, või selle puudumisel sama määruse artikli 13 kohaselt saab määrata varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutavaks mõne teise liikmesriigi.

Seevastu olukorras, kus varjupaigataotlejat ei saa üle anda esialgu vastutavaks määratud liikmesriigile, ei tähenda see asjaolu iseenesest, et vastutava liikmesriigi määramise menetlust teostav liikmesriik on kohustatud varjupaigataotluse määruse nr 343/2003 artikli 3 lõike 2 alusel ise läbi vaatama.

(vt punktid 30, 31, 33, 36 ja 37 ning resolutsioon)