6. veebruaril 2009 esitatud hagi - Kreeka versus komisjon
(Kohtuasi T-46/09)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: riigi õigusnõunikud B. Kontolaimos, I. Chalkias ja S. Charitaki, ning riigi õigusteenistuse esindaja kohtumenetluses S. Papaioannou)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada või muuta vaidlustatud otsus vastavalt sellele, mis on täpsustatud hagiavalduses.
mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagis vaidlustatakse komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsus K(2008) 7820 lõplik, mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames, mis tehti hagejale teatavaks numbri SG-Greffe (2008) D 207864/09-12-2008 all.
Hageja esitab oma nõuete põhjenduseks kaksteist väidet.
Tsitrusviljade sektori kohta märgib hageja oma esimeses tühistamisväites, et pakutud korrektsioonisumma puhul tõlgendas ja kohaldas komisjon oma dokumente AGRI VI 5330/97, AGRI 61495/2002/REV I ja AGRI/60637/2006 (EAGGF raamatupidamisaruannete kontrollimisel ja heakskiitmisel kohaldatava finantskohtlemise arvutamine - suunised - korduvad puudused - korduvus) valesti, kuna tegemist ei olnud põhikontrollide puudumisega, ega korduvate puudustega tsitrusviljade abikavas, samas kui oma teises tühistamisväites märgib ta, et komisjon hindas asjaolusid valesti ja määras ebaproportsionaalse finantskorrektsiooni, sest haldus- ja raamatupidamisarvestuse kontrollid toimusid ning sularahas maksmine puudutab vaid ühte juhtumit.
Puuvillasektori kohta esitab hageja oma kolmandas tühistamisväites viis spetsiifilist argumenti: a) tema arvates on korrektsioon meelevaldne ja ebaproportsionaalne, kuna ei ole arvesse võetud süsteemi parandamist ega puuvillasektori abikava hilinenud muudatust 2001. aastal; b) korrektsioon oleks pidanud olema igal aastal erinev, sest kontrollisüsteemi olukord ei olnud nende kahe perioodi jooksul sama; c) puuvillasektori abikava vastavuse tagas SIGC (integreeritud juhtimise- ja kontrollisüsteem); d) keskkonnameetmeid kontrolliti õigeaegselt, ja e) kohapealsete kontrollide teostamine pindala osas (5%) toimus õigeaegselt ja tõhusalt.
Mis puutub veisetootmise toetusse, siis hageja kinnitab neljanda tühistamisväite alusel, et vaidlustatud otsus on vigane, kuna see on vastu võetud väljaspool mõistlikku tähtaega, mille jooksul raamatupidamisaruannete kontrollimine ja heakskiitmine pidi lõpetatama, ning see tuleb tühistada, kuna selle võttis vastu institutsioon, kes ei olnud ajaliselt pädev, ja /või kuna see võeti vastu komisjonipoolse võimu kuritarvitamise tagajärjel ja/või kuna see rikub liikmesriikide õiguskindlust.
Viiendas tühistamisväites märgib hageja teise võimalusena, et komisjoni otsus tuleb tühistada, kuna see kehtestab korrektsioonid lepituskirjast või viimasest märkusi sisaldavast kirjast varasema perioodi kohta.
Kuuendas tühistamisväites viitab hageja, eelkõige seoses korrektsioonide määramise põhjustega, sellele, et määruse (EÜ) nr 1258/1999
1 artiklit 7 ja suuniseid on valesti tõlgendatud ja kohaldatud, et asjaolusid ja tõendeid on valesti hinnatud või on tehtud faktiviga või puudub põhjendus.
Seitsmendas tühistamisväites kinnitatakse oliiviõlisektori toetusega seoses, et vaidlustatud otsus on vigane, kuna see on vastu võetud väljaspool mõistlikku tähtaega, mille jooksul raamatupidamisaruannete kontrollimine ja heakskiitmine pidi lõpetatama, ning see tuleb tühistada, kuna selle võttis vastu institutsioon, kes ei olnud ajaliselt pädev, ja /või kuna see võeti vastu komisjonipoolse võimu kuritarvitamise tagajärjel ja/või kuna see rikub liikmesriikide õiguskindlust.
Kaheksandas tühistamisväites kinnitatakse teise võimalusena, et vaidlustatud otsus kehtestab korrektsioonid lepituskirjast või viimasest märkusi sisaldavast kirjast varasema perioodi kohta.
Üheksandas tühistamisväites märgib hageja seoses korrektsioonide määramise põhjustega, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna selles ei ole nõuetekohaselt tõlgendatud määrust (EÜ) nr 1258/1999 ja määrust (EÜ) nr 1663/95
2, suuniseid VI/5330/97 ja AGRI/61495/2002 ning käesolevas asjas käsitletava korra sätteid (määruse (EMÜ) nr 2261/84
3 artikkel 16, määruse (EÜ) nr 2366/98
4 artiklid 27 ja 28 ning määruse (EÜ) nr 1638/98
5 artiklid 2 ja 2a), on tehtud faktiviga, asjaolusid on valesti hinnatud, puudub põhjendus ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
Seoses hilinenud maksete finantskorrektsioonide ülemmäära ületamisega märgib hageja kümnendas tühistamisväites, et vaidlustatud otsus tuleb uurimist FA/2005/70 puudutavas osas tühistada, kuna on rikutud raamatupidamisaruannete kontrolli ja heakskiitmise menetlust ja määrust (EÜ) nr 817/2004
6, sest puudub põhjendus ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
Üheteistkümnendas tühistamisväites kinnitab hageja, et komisjoni otsus tuleb tühistada ka selle osa tõttu, mis käsitleb raamatupidamisuurimist FA/2006/108, kuna on rikutud raamatupidamisaruannete kontrolli ja heakskiitmise menetlust ja määrust (EÜ) nr 296/96
7, asjaolusid on valesti hinnatud, puudub põhjendus ja rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, samas kui kaheteistkümnendas tühistamisväites vaidlustatakse uurimist FA/2006/137 käsitlev osa ebapiisava põhjenduse tõttu.