28. jaanuaril 2013 esitatud hagi - 1. garantovaná versus komisjon
(kohtuasi T-42/13)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: 1. garantovaná a.s. (Bratislava, Slovakkia) (esindajad: solicitor M. Powell, barrister G. Forwood, advokaadid M. Staroň ja P. Hodál)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada komisjoni 21. detsembri 2012. aasta kiri (juhtum COMP/39.396 - Kaltsiumkarbiid) osas, milles:
kohaldatakse 4,5% intressimäära ajavahemikele, mille puhul Üldkohus peatas esiteks hagejat puudutavas osas komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsuse K(2009) 5791 (lõplik) (juhtum COMP/39.396 - kaltsiumkarbiid ja magneesiumipõhised reaktiivid terase- ja gaasitööstusele) artikli 2 täitmise, ning teiseks hageja kohustuse esitada vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi kohese sissenõudmata jätmise tingimusena pangagarantii;
määrati 25. jaanuariks maksmisele kuuluvaks lõppsummaks 20 293 586,60 eurot, mis hõlmab trahvi ja viivist;
antakse teada, et hageja peab hiljemalt 25. jaanuariks 2013 ajutiselt tasuma 20 293 586,60 eurot või esitama vastuvõetava finantsgarantii, mis selle summa katab;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja neli väidet.
Esimene väide, et komisjonil ei olnud 20. oktoobril 2009 ex parte tehtud ajutiste meetmete kohaldamise määrusega hõlmatud perioodi osas intresside kehtestamiseks õiguslikku alust, kuna määrusega peatati otsuse K(2009) 5791 artikli 2 täitmine hagejat puudutavas osas. Seetõttu ei ole trahv "saadaolev" rakenduseeskirjade artikli 79 punkti c tähenduses. Vastavalt accessorium sequitur principale põhimõttele saavad trahviga seotud intressid hakata jooksma vaid kuupäevast, mil trahv on saadaolev.
Teine väide, et 4,5% viivise kohaldamine ajutiste meetmete kohaldamise määrusega hõlmatud perioodi osas rikkus hageja õiguspärast ootust, kuna 2. märtsi 2011. aasta ajutiste meetmete kohaldamise määrusega peatati hageja kohustus esitada otsuse K(2009) 5791 artiklis 2 määratud trahvi kohese sissenõudmata jätmise tingimusena pangagarantii. See paneb hageja samasse olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui ta oleks pangagarantii esitanud. Seega oli hagejal õigus tugineda õiguspärasele ootusele, mis tekkis komisjoni 24. juuli 2009. aasta kirjast, millega talle tehti teatavaks otsus K(2009) 5791, et trahvilt makstavad intressid kuuluvad tasumisele rakenduseeskirjade artikli 86 lõikes 5 kehtestatud määra alusel.
Kolmas väide, et 4,5% viivise kohaldamine ajutiste meetmete kohaldamise määrusega hõlmatud perioodidel võtab viimastelt kasuliku mõju, kuna need kaks rakenduseeskirjade artikli 86 lõike 2 punktis b ja lõikes 5 toodud intressimäära on mõeldud selleks, et ajendada ettevõtjaid esitama pangagarantiid, ja vastupidi, et karistada ettevõtjaid, kes keelduvad trahvi maksmast, kui selle maksetähtaeg on saabunud, või esitamast sobivat pangagarantiid. Hagejat ei tohi karistada väga kõrge intressimäära kohaldamisega selle eest, et ta ei ole pangagarantiid esitanud olukorras, kus esiteks Üldkohus on peatanud trahvi maksmise ning teiseks, kus on leitud, et hagejal on objektiivselt võimatu pangagarantiid esitada.
Neljas väide, et 4,5% viivise kohaldamine ajutiste meetmete kohaldamise määrusega hõlmatud perioodidel rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Ebaproportsionaalne on karistada hagejat rakenduseeskirjade artikli 86 lõike 2 punktis b ette nähtud intresside kohaldamisega olukorras, kus esiteks trahv ei ole sissenõutav ja teiseks, kus liidu kohus on tuvastanud, et hageja ei ole suuteline trahvi maksma või sobivat pangagarantiid esitama.
____________1 - Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145), muudetud kujul.