ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
18. november 2015(*)
Vahekohtuklausel – Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues ja seitsmes raamprogramm – Lepingute ennetähtaegne lõpetamine – Õiguspärane ootus – Proportsionaalsus – Heausksus – Lepinguväline vastutus – Hagi ümberkvalifitseerimine – Lepingust tuleneva kahju ja lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete samaaegne esinemine – Varajase hoiatamise süsteem – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Põhjuslik seos
Kohtuasjas T‑106/13,
d.d. Synergy Hellas Anonymi Emporiki Etaireia Parochis Ypiresion Pliroforikis, asukoht Ateena (Kreeka), esindajad: advokaadid M. Angelopoulos ja K. Damis,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lyal ja A. Sauka, keda abistasid advokaadid L. Athanassiou ja G. Gerapetritis,
kostja,
mille ese on lepingust tuleneva kahju ja lepinguvälise kahju hüvitamise nõuded, mis on esitatud mitme lepingu täitmise raames, mille komisjon on hagejaga sõlminud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi alusel, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president M. Prek, kohtunikud I. Labucka ja V. Kreuschitz (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,
arvestades kirjalikus menetluses ja 29. aprilli 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[...]
Õiguslik käsitlus
I – Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue
[...]
B – Vastuvõetavus
[...]
2. Selliste argumentide vastuvõetavus, mis puudutavad muid projekte kui ARTreat projekt
44 Komisjon leiab, et hageja ei saa õiguspäraselt tugineda argumentidele, mis puudutavad muid projekte kui käesoleva kohtuasja esemeks olev ARTreat projekt. Samuti on ta seisukohal, et J-WeB projektiga seotud väited toodi välja kohtuasjas Τ‑365/12 esitatud hagis, millest hageja loobus (kohtumäärus Synergy Hellas vs. komisjon, punkt 22 eespool, EU:T:2012:461). Komisjon arvab, et kui pooltel lubataks uuesti esitada nõuded ja väited, millest nad on loobunud, siis läheks see vastuollu korrakohase õigusemõistmisega ja menetlusökonoomia põhimõttega. Seega puudub hagejal õigustatud huvi esitada väiteid J-WeB lepingu raames läbi viidud auditi järelduste vastu. Hageja vaidlustab nende argumentide vastuvõetamatuse.
45 Neid argumente arvesse võttes tuleb meenutada, et tuginedes ARTreat lepingu artikli II.38 lõike 1 punktile c, lõpetas komisjon hagejaga sõlmitud kõnealuse lepingu põhjusel, et hageja oli J-WeB lepingu täitmisel eeskirju eiranud. Kuna ARTreat lepingu lõpetamise põhjus on J-WeB lepingu nõuetele mittevastav täitmine, siis peab hageja saama seda täitmist lõpetamise otsuse vastu esitatud lepingulise vastutuse hagis vaidlustada. Järelikult väidab komisjon vääralt, et hageja ei või ARTreat lepingu alusel esitatud lepingulise vastutuse hagis tugineda J‑WeB projekti käsitlevatele argumentidele.
46 Hageja loobumine kohtuasjas T‑365/12, Synergy Hellas vs. komisjon (vt punkt 22 eespool), mille ese J-WeB leping oli, ei mõjuta tema õigust tugineda käesolevate nõuete raames – mis puudutavad komisjoni lepingulist vastutust ARTreat lepingu lõpetamise tõttu – J-WeB lepingu täitmise eeskirjade rikkumisele.
47 Loobumise korral ei tee Üldkohus otsust ei vastuvõetavuse kohta ega asjas sisuliselt, vaid võtab teadmiseks hageja tahte kohtumenetlust mitte jätkata. Kohtumäärust hagist loobumise kohta ei käsitata jõustunud kohtuotsusena. Nii on Üldkohus juba sedastanud, et kui hageja loobub pooleliolevas kohtuasjas oma hagist, siis langeb ära sellest tulenev kohtuvaidlus ja seega kaob teise hagiga poolelioleva kohtuasja olukord. Üldkohus täpsustas, et huvist vältida, et õigussubjektid kasutaksid seda võimalust vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, ei tulene nõuet, et poolelioleva kohtuasja olukord jääks püsima isegi seoses hagiga, millest hageja on loobunud, sest see huvi on piisavalt kaitstud, kuna hagejalt mõistetakse välja kohtukulud (vt selle kohta kohtuotsus, 9.6.2011, Comitato „Venezia vuole vivere” jt vs. komisjon, C‑71/09 P, C‑73/09 P ja C‑76/09 P, EKL, EU:C:2011:368, punkt 32).
3. Esimese nõude teise osa vastuvõetavus
48 Komisjon leiab, et 343 828,88 euro suuruse summa maksmise nõue tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, sest kõnealune ARTreat projekt on alles käimas. Komisjon märgib, et märkusi, uusi kuludeklaratsioone ja suurt hulka täiendavaid dokumente, mille hageja esitas pärast ARTreat projekti esialgse auditiaruande avalikustamist, vaatavad läbi kompetentsed audiitorid. Komisjon järeldab sellest, et käesoleva hagi esitamise kuupäeval on see, et ta jätab taotletud 343 828,88 euro suuruse summa maksmata, ebaselge ja oletuslik (vt selle kohta kohtumäärus, 9.9.2013, Planet vs. komisjon, T‑489/12, EU:T:2013:496, punktid 38 ja 42). Hageja ei saa aga tugineda tulevastele ja ebaselgetele olukordadele, et põhjendada oma tekkinud ja jätkuvat huvi kohtuvaidluse lahendamiseks. Lisaks on Üldkohtul seega palutud teha otsus küsimuse või toimingu kohta, mida ei ole olemas. Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu ja leiab, et talle võlgnetakse 343 828,88 euro suurune summa.
49 Seoses sellega tuleb meenutada, et isikul, kes algatab kohtumenetluse, peab olema tekkinud ja jätkuv huvi (kohtuotsus, 30.9.2009, Lior vs. komisjon ja komisjon vs. Lior, T‑192/01 ja T‑245/04, EU:T:2009:365, punkt 247) ja et seda õigustatud huvi tuleb mõista kui kasu, mida võib hagi oma lõpptulemuse kaudu hagejale tuua (vt selle kohta kohtuotsus, 6.10.2009, GlaxoSmithKline Services jt vs. komisjon jt, C‑501/06 P, C‑513/06 P, C‑515/06 P ja C‑519/06 P, EKL, EU:C:2009:610, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Käesoleva juhul on käsitletavate nõuete eesmärk saavutada see, et komisjoni kohustataks tegema ARTreat lepingu täitmisel makse. Hageja nõuab nimelt, et Üldkohus kohustaks komisjoni tasuma hagejale ARTreat projekti raames võlgnetavad maksed 343 828,88 euro suuruses summas koos intressiga.
51 Asjaolu, et komisjon hindab parajasti, kas hageja esitatud kulud on kõlblikud ja seega kas võlgnetakse 343 828,88 euro suurune summa, ei võimalda teha järeldust, et hagejal puudub tekkinud ja jätkuv põhjendatud huvi eespool viidatud kohtupraktika tähenduses. Alates hagi esitamisest on nimelt ilmne, et hagejal oleks sellest kasu, kui tema hagi rahuldataks. Seega on hagejal tekkinud ja jätkuv huvi selle vastu, et Üldkohus teeks otsuse, millega kohustatakse komisjoni maksma talle ARTreat lepingu täitmisel 343 828,88 eurot koos intressiga.
52 Peale selle ei saa komisjon tugineda hageja põhjendatud huvi puudumisele sel põhjusel, et hagi esitamise ajal oli see, et komisjon jätab 343 828,88 euro suuruse summa maksmata, ebaselge ja oletuslik. Hagi esitamise ajal oli selge, et komisjon ei olnud kõnealust summat maksnud.
53 Küsimused selle kohta, kas komisjon pidi asjaomase summa enne hagi esitamist ära maksma, kas ta võis maksmise käimasoleva auditi tõttu peatada ja kas Üldkohus pidi kohtumenetluse kuni komisjoni auditi lõpuni peatama, või hoopis vastupidi, kas ta peab otsuse tegema otse kulude kõlblikkuse kohta, viitavad selliste tegurite hindamisele, mis puudutavad hagi sisu, mitte selle vastuvõetavust. Nii on vahekohtuklauslile tugineva hagi kontekstis juba sedastatud, et asjaolu, et võlg on kindel, kindlasummaline ja kuulub maksmisele, vaidlusele kohaldatava õiguse kohaselt, on nimetatud nõude omaniku esitatud maksenõude põhjendatuse tingimus (vt selle kohta kohtuotsus, 16.7.2014, Isotis vs. komisjon, T‑59/11, EKL, EU:T:2014:679, punkt 280).
54 Komisjoni viidatud kohtumäärus Planet vs. komisjon (punkt 48 eespool, EU:T:2013:496) ei sea kahtluse alla hageja nõuete – millega taotletakse seda, et komisjoni kohustataks maksma teatav rahasumma – vastuvõetavust. Erinevalt käesolevast asjast, kus hageja hagi eesmärk on, et komisjon teeks soorituse, sooviti kohtuasjas Planet Üldkohtule esitatud hagiga liidu kohtu tuvastust, et hageja võib jätta endale maksed, mis komisjon on vaidlusaluste lepingute alusel teinud (vt kohtuotsus, 26.2.2015, Planet vs. komisjon, C‑564/13 P, EU:C:2015:124, punkt 18).
55 Nagu märkis kohtujurist Kokott oma ettepanekus kohtuasjas Planet vs. komisjon (C‑564/13 P, EKL, EU:C:2014:2352), kui sooritushagide puhul, mis on suunatud konkreetse nõude täitmisele, saab põhjendatud huvi tavaliselt kergesti tuletada hageja nõude kontekstist, tuleb hageja õigustatud huvi teatud õigussuhte olemasolu või puudumise – või teatud nõude olemasolu või puudumise – abstraktseks kohtulikuks tuvastamiseks tavaliselt eraldi põhjendada. Liidu kohtute pädevusse ei kuulu nimelt abstraktsete õigusküsimusi puudutavate eksperdiarvamuste koostamine (kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi Planet vs. komisjon, eespool viidatud, EU:C:2014:2352, punkt 41).
56 Järelikult tuleb komisjoni poolt selle kohta esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.
C – Sisulised küsimused
1. Sissejuhatavad kaalutlused
57 ARTtreat lepingu II lisa artikli II.38 lõikes 1 on ette nähtud, et:
„[…] komisjon võib toetuslepingu lõpetada või lõpetada toetusesaaja osalemise järgmistel juhtudel: […]
c) kui toetusesaaja on komisjoniga sõlmitud toetuslepingu täitmisel pannud tahtlikult või hooletuse tõttu toime rikkumise.”
58 Mõiste „rikkumine” on ARTtreat lepingu II lisa artikli II.1 lõikes 10 määratletud kui „ühenduse õiguse sätte rikkumine või lepinguosalise tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse rikkumine, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu”.
59 Komisjon lõpetas hagejaga ARTreat projekti tarvis sõlmitud lepingu eespool viidatud artikli II.38 alusel seetõttu, et J-WeB lepingu finantsauditist, mille viis komisjoni nimel läbi äriühing Kypris & Associates, ilmnes, et suur osa hageja deklareeritud kuludest ei olnud kõlblikud (vt J-WeB lepingu lõplik auditiaruanne).
60 Hageja peab seda lepingu lõpetamist õigusvastaseks, sest komisjon leidis vääralt, et tema kulud J-WeB projektis ei ole kõlblikud. Hageja tugineb oma lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul väitele, et kõnealune lõpetamine rikub esiteks õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja teiseks proportsionaalsuse põhimõtet (vt eespool punkt 42). Hageja sõnul põhjustas ARTreat lepingu õigusvastane lõpetamine talle 343 828,88 euro suuruse kahju. Sellest summast 94 112,93 eurot võlgnetakse ARTreat lepingu lõpetamise ja ARTreat projekti lõppemise vahelisel ajavahemikul saamata jäänud tulu eest ning 249 715,95 eurot võlgnetakse enne ARTreat lepingu lõpetamist tekkinud kulude eest.
2. Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine
61 Toetamaks oma väidet, et ARTreat lepingu lõpetamine rikub õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, vaidlustab hageja esiteks J-WeB projekti lõpliku auditiaruande usaldusväärsuse. Äriühingu Ernst & Young auditiaruanded Metabo projekti kohta ja äriühingu BDO auditiaruanded J-WeB projekti kohta kinnitavad nimelt hageja tööaja arvestuse süsteemi usaldusväärsust ja tema kulude kõlblikkust. Teiseks leiab hageja, et selleks, et teha otsus tema õiguspärase ootuse kaitsmise vajalikkuse kohta, peab Üldkohus võtma arvesse asjaolu, et tema kuludeklaratsioonide tagasilükkamine 16 kuud pärast äriühingu Ernst & Young auditit Metabo lepingu kohta ületab mõistlikku tähtaega. Kolmandaks on hageja seisukohal, et nagu tõendavad 22. augusti 2012. aasta koosoleku protokoll ja 24. septembri 2012. aasta e‑kiri, oli ta jõudnud komisjoniga kokkuleppele, et ARTreat lepingut ei lõpetata. Ometi taganes komisjon õigusvastaselt sellest kokkuleppest, põhjustades hagejale seetõttu olulist materiaalset ja mittemateriaalset kahju.
62 Komisjon vaidleb nendele hageja argumentidele vastu. Võttes kõigepealt arvesse tema selgelt lepingulist suhet hagejaga, leiab komisjon, et hageja ei saa talle ette heita, et komisjon on rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, millest ta peab haldusasutusena oma hallatavate asutuste suhtes kinni pidama. Lisaks märgib komisjon, et hageja ei ole esitanud ühtegi väidet õiguspärase ootuse kaitse avaldumise kohta lepinguõiguses. Järgmiseks on hea usu põhimõtte rikkumisele ja õiguste kuritarvitamisele tuginevad väited vastuvõetamatud, sest need esitati esimest korda alles repliigi staadiumis ja on liiga ebamäärased. Lõpetuseks ja igal juhul on komisjon seisukohal, et ta ei ole hagejale mingit õiguspärast ootust tekitanud ning et ta ei ole rikkunud mõistlikku tähtaega.
63 Neid argumente arvestades olgu meenutatud, et EL toimimise leping kehtestab iseseisvate õiguskaitsevahendite süsteemi. ELTL artiklis 272 on ette nähtud, et Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuse tegemine liidu poolt või nimel sõlmitud era‑ või avalik‑õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.
64 Hageja on esitanud lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude vahekohtuklausli alusel, mis sisaldub ARTreat lepingu artiklis 9, milles on sätestatud, et esimeses astmes on ainult Üldkohus pädev tegema otsust komisjoni ja toetusesaaja vahelise mis tahes vaidluse osas, mis puudutab kõnealuse toetuslepingu tõlgendamist, rakendamist ja kehtivust (vt eespool punkt 38).
65 Asjaomase lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude kontekstis väitis hageja eespool punktis 61 esitatud põhjustele tuginedes, et rikutud on õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Hageja täpsustab, et viidatud õiguspärast ootust on „uuritud kodaniku seisukohast” ja et „see nõuab kodaniku usalduse kaitsmist kestvas ja usaldusväärses riiklikus tegevuses, millele ta võib teatavate toimingute sooritamisel tugineda ja teatud ootused rajada”. Lisaks kujutab see põhimõte endast hageja arvates „õigusvastaste haldusaktide tühistamise õiguse piirangut”.
66 Seoses sellega tuleb märkida, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõte, nagu sellele viitab hageja, reguleerib hallatava ja haldaja vahelist alluvussuhet, ning meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on õiguspärase ootuse kaitset liidu haldusasutuste suhtes õigus nõuda igal eraõiguslikul isikul, kes on olukorras, kus kõnealused asutused on talle täpseid kinnitusi andes tekitanud põhjendatud lootuse. Selliseks kinnituseks on mis tahes vormis edastatud täpne teave, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest. Seevastu ei saa ametiasutuse antud konkreetsete kinnituste puudumisel selle põhimõtte rikkumisele tugineda (vt kohtuotsus, 19.3.2003, Innova Privat‑Akademie vs. komisjon, T‑273/01, EKL, EU:T:2003:78, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika). See põhimõte kuulub järelikult ELTL artikli 263 kohase õiguspärasuse kontrolli alla, mida Üldkohus võib institutsioonide vastu võetud õigusaktide suhtes teostada.
67 Samas on käesolevas asjas pöördutud Üldkohtu kui lepingu suhtes pädeva kohtu poole. Kuigi ARTreat lepingu artikli 9 kohaselt (vt eespool punkt 39) kohaldatakse selle lepingu suhtes eeskätt liidu õigust, ei võimalda see asjaolu muuta Üldkohtu pädevust, nagu see on kindlaks määratud hageja valitud õiguskaitsevahendiga. Oma lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudes saab hageja seega komisjonile ette heita ainult lepingu suhtes kohaldatava õiguse rikkumist, täpsemalt lepingusätete, finantsmääruse või liidu lepinguõiguse põhimõtete rikkumist, ja teise võimalusena Belgia lepinguõiguse põhimõtete rikkumist (vt selle kohta kohtuotsus, 3.6.2009, komisjon vs. Burie Onderzoek en Advies, T‑179/06, EU:T:2009:171, punkt 118).
68 Järelikult peab Üldkohus tunnistama hageja esitatud lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude kontekstis vastuvõetamatuks väite, et ARTreat lepingu täitmisel on komisjon rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, nagu see on määratletud eespool punktis 66.
69 Repliigis täpsustab hageja siiski, et tema väidet õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumise kohta tuleb käsitleda heausksuse reeglite täitmise ja lepingusätete kuritarvitustega kohaldamise keelu raames.
70 Vastupidi sellele, mida väidab komisjon oma vastustes Üldkohtu esitatud kirjalikele küsimustele, ei ole asjaomane väide vastuvõetamatu hilinenud esitamise või ebaselguse tõttu. Nimelt tuleb vastuvõetavaks tunnistada väide või argument, millega otseselt või kaudselt täiendatakse varem hagiavalduses esitatud väidet ja millel on selle väitega otsene seos (vt kohtuotsus, 14.3.2007, Aluminium Silicon Mill Products vs. nõukogu, T‑107/04, EKL, EU:T:2007:85, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleva juhul aga on hageja oma hagiavalduses viidanud Belgia tsiviilseadustiku artiklile 1134, mis on ARTreat lepingu artikli 9 järgi sellele lepingule kohaldatav. Kõnealuses Belgia tsiviilseadustiku artiklis kehtestatakse lepinguosalistele kohustus täita lepingut heas usus. Lisaks võib lepinguõiguses tugineda õiguspärase ootuse reeglile, sest see sisaldub lepingupoolte kohustuses täita lepingut heas usus.
71 Peale selle ei või komisjon viidata hageja väite ebaselgusele, sest vasturepliigis väitis ta, et liidu rahalise toetuse saaja, kes ei täitnud toetuse andmisele seatud olulist tingimust, ei saa tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, et vaidlustada komisjoni keeldumist anda talle algselt kokku lepitud summa, ning et hageja ei saa tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, sest ta ei täitnud rahalisi kohustusi, mis on seatud rahalise toetuse andmise tingimuseks.
72 See, et ei saa välistada, et lepinguõiguses võib tugineda õiguspärase ootuse reeglile, sest see sisaldub lepingupoolte kohustuses täita lepingut heas usus, tuleneb asjaolust, et lepingute heas usus täitmise põhimõte takistab selliste lepingute täitmist, mis kujutavad endast õiguste kuritarvitamist.
73 Nii on Belgia kassatsioonikohus otsustanud, et Belgia tsiviilseadustiku artiklis 1134 sätestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb lepinguid täita heas usus, keelab lepingupoolel kuritarvitada talle lepinguga antud õigusi. Õiguste kuritarvitamine seisneb selles, et õigusi teostatakse viisil, mis ületab ilmselgelt selle õiguse tavapärase teostamise piirid ettevaatliku ja hoolsa isiku poolt (Cass 16.11.2007 AR nr C.06.0349.F.1). Samas ei saa välistada, et õiguse kuritarvitamisega on tegemist siis, kui õiguse omanik tugineb õigusele pärast seda, kui ta on teisele poolele tekitanud õiguspärase ootuse, et ta ei käitu viisil, mis on objektiivselt vastuolus selle õiguse tavapärase teostamisega.
74 Käesoleval juhul ei ole komisjon siiski hagejale mingil moel tekitanud õiguspärast ootust, et ta ei lõpeta ARTreat lepingut selle lepingu II lisa artikli II.38 lõike 1 punkti c alusel tulenevalt äriühingu Kypris & Associates poolt J-WeB lepingu suhtes läbi viidud auditi tulemustest, mis paljastasid hulga lubamatuid kulusid.
75 Kuna hageja leiab, et tal võis olla õiguspärane ootus, et tema kulud J‑Web projektile on kõlblikud, sest äriühing Ernst & Young tegi sarnase auditi Metabo projekti kohta ja otsustas, et need kulud on kõlblikud, siis tuleb märkida, et Metabo projekti auditiaruanne, millele hageja tugineb, oli ainult auditiaruande kavand. Selle aruande esialgsus takistab hagejal mis tahes õiguspärase ootuse tekkimist.
76 Lisaks ei selgita hageja piisavalt täpselt, miks ta leiab, et Metabo lepingu kuludele antud hinnang on ülekantav J-WeB projekti kuludele. Samuti ei näita ta, millest lähtudes ta arvab, et komisjon on Metabo projekti kohta tehtud auditiaruande heaks kiitnud. Kõnealune auditiaruande kavand näitab, et nimetatud aruanne koostati komisjoni taotlusel, kuid selles väljendatud seisukohad on sõltumatu audiitori omad ja ei esinda komisjoni ametlikku seisukohta. Peale selle on komisjon vastulauses märkinud, et auditiaruande kavandit ei vormistatud lõplikult, sest seda ei kiidetud heaks, ning et see tuleks asendada ARTreat projekti auditiaruandega.
77 Neid järeldusi ei sea kahtluse alla hageja esile toodud asjaolu, et Metabo lepingu täitmist käsitleva äriühingu Ernst & Young auditiaruande kavandi vastuvõtmise ja J-WeB lepingu täitmise auditi tagajärjel suure hulga kulude tagasilükkamise vahel on möödunud 16 kuud. Kahe hindamise vaheline aeg ei mõjuta nimelt seda, kas kõnealustes auditites sisalduvad hinnangud on täpsed või mitte. Kõnealuse aja möödumine ei anna esimeses auditiaruandes sisalduvale hinnangule suuremat usaldusväärsust.
[...]
3. Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine
a) Lepingu lõpetamise proportsionaalsus
87 Hageja on sisuliselt seisukohal, et ARTreat lepingu lõpetamine J‑Web lepingu auditiaruande tagajärjel on ebaproportsionaalne. Selle argumendi põhjenduseks väidab hageja esiteks, et nagu näitavad äriühingute BDO ja Ernst & Young teostatud auditiaruanded, tõdeti J‑WeB projekti käsitlevas auditiaruandes vääralt, et toime on pandud finantsrikkumisi, ning et J-WeB projekti auditiaruanne on meelevaldse hindamise tulemus, sest äriühing Kypris & Associates ei ole erapooletu. Teiseks leiab hageja, et kõnealune lõpetamine oli vastuolus komisjoniga 22. augusti 2012. aasta kohtumisel kokkulepituga. Kolmandaks väidab ta, et rikutud on tähtaegu, mis on ette nähtud esiteks otsuse 2011/161 II lisa punktis 5.3 seoses ARTreat lepingu lõpetamise läbivaatamisega vaidekomisjonis, ja teiseks ARTreat lepingu II lisa artiklis II.22 seoses lõpliku auditiaruande saatmisega. Neljandaks on hageja arvamusel, et ARTreat ja Metabo lepingute lõpetamine on ebaseaduslik, sest see toimus enne vaidekomisjonile vaide esitamise tähtaja möödumist ja vaidekomisjoni otsuse tegemist. Komisjon vaidleb nendele väidetele vastu ja leiab, et asjaomane lõpetamine oli proportsionaalne.
88 Neid väiteid arvestades tuleb meenutada, et proportsionaalsuse põhimõte kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka ja on sätestatud ELL artikli 5 lõikes 4. Selle põhimõtte kohaselt on nõutav, et liidu institutsioonide meetmed ei ületaks määra, mis on sobiv ja vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks (vt kohtuotsus, 13.9.2013, Makhlouf vs. nõukogu, T‑383/11, EKL, EU:T:2013:431, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika).
89 See põhimõte võib laieneda liidu kõigile tegevusviisidele, olgu need siis lepingulised või mitte (kohtuotsus, 25.5.2004, Distilleria Palma vs. komisjon, T‑154/01, EKL, EU:T:2004:154, punkt 44). Lepinguliste kohustuste täitmise kontekstis on selle põhimõtte järgimine osa lepingupoolte palju üldisemast kohustusest täita lepingut heas usus. ARTreat lepingule kohaldatava Belgia õiguse kohaselt (vt eespool punkt 39) keelab lepingute heas usus täitmise põhimõte lepingupoolel teostada õigust viisil, mis ületab ilmselgelt selle õiguse tavapärase teostamise piirid ettevaatliku ja hoolsa isiku poolt (vt eespool punkt 73).
90 Käesoleval juhul lõpetas komisjon ARTreat lepingu II lisa artikli II.38 lõike 1 punkti c alusel ühepoolselt hageja osalemise selles projektis tulenevalt J-WeB lepingu lõplikust auditiaruandest. Komisjon leidis, et lõplik auditiaruanne J-WeB projekti kohta näitas, et hageja on toime pannud rikkumise ARTreat lepingu II lisa artikli II.1 tähenduses ning see võimaldab tal lepingu selle lepingu II lisa artikli II.38 lõike 1 punkti c alusel ühepoolselt lõpetada.
91 Hindamaks, kas komisjon on kohaldanud ARTreat lepingu II lisa artikli II.38 lõike 1 punkti c proportsionaalselt, on oluline märkida, et komisjoni poolt hagejaga J-WeB projekti toetuseks sõlmitud lepingu kohta tehtud lõplikus auditiaruandes lükkasid äriühingu Kypris & Associates audiitorid tagasi kõik deklareeritud personalikulud, pidades neid kõlbmatuks. Nad tegid selle järelduse, arvestades järgmisi tõdemusi:
– hageja tööaja arvestuse süsteemi vähene usaldusväärsus;
– piisavate ja sobivate tõendite puudumine, mis võimaldavad kinnitada projekti täitmisel hageja poolt deklareeritud töötundide arvu ja personali panust, ning
– hageja ja kolmanda äriühingu vahel sõlmitud alltöövõtulepingu olemasolu, mille alusel on väljastatud arved, mis viitavad J-WeB lepingule, kusjuures sellest alltöövõtulepingust ei ole komisjoni teavitatud ning ta ei ole seda heaks kiitnud ning see tekitab kahtlusi üksuse osas, kes tegelikult teostas J-WeB projekti.
92 Sellest järeldub, et hageja kõnealuste kulude deklareerimine, et komisjon need hüvitaks, ei olnud usaldusväärne ning et hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi deklareerida ainult kõlblikke kulusid. Nimetatud puudused kujutavad endast rikkumisi ARTreat lepingu II lisa artikli II.1 lõike 10 tähenduses. Need kahjustavad või võivad kahjustada liidu üldeelarvet. Kõnealused rikkumised õigustavad ARTtreat lepingu lõpetamist selle lepingu II lisa artikli II.38 lõike 1 punkti c alusel, ilma et lõpetamist saaks pidada ebaproportsionaalseks või see kujutaks endast õiguste kuritarvitamist. Hageja ei ole kahtluse alla seadnud ARTreat lepingu II lisa artikli II.38 lõike 1 punktis c ette nähtud lõpetamise põhjuste seaduslikkust. Peale selle on auditiga tuvastatud rikkumised piisavalt tõsised, mistõttu ei kujuta ARTreat lepingu lõpetamine endast ühepoolset lõpetamisõiguse teostamist, mis ületab ilmselgelt selle õiguse tavapärase teostamise piirid ettevaatliku ja hoolsa isiku poolt.
[...]
II – Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue
[...]
C – Sisulised küsimused
[...]
2. Konfidentsiaalsuskohustuse ja 22. augusti 2012. aasta koosoleku protokollis mainitud kokkuleppe rikkumine, ARTreat ja Metabo lepingute kohta läbi viidud esialgse auditi märkuste mitteaktsepteerimine, lõpliku auditiaruande vastuvõtmata jätmine ja „hea halduse” põhimõtte rikkumine
141 Komisjon leiab, et hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude ese puudutab käesolevas asjas lepingust tulenevat kahju. Ta järeldab sellest, et hageja väiteid, mille ta esitas lepinguvälise kahju hüvitamise nõude toetuseks, tuleb hinnata lepingusätete kontekstis.
142 Seoses sellega olgu meenutatud, et EL toimimise leping kehtestab õiguskaitsevahendite täieliku süsteemi. Iga õiguskaitsevahend on iseseisev, täidab õiguskaitsevahendite süsteemis konkreetset ülesannet ja asjaomase õiguskaitsevahendi kasutamine sõltub tema eripärast tulenevatest tingimustest (vt selle kohta kohtuotsused, 23.3.2004, ombudsman vs. Lamberts, C‑234/02 P, EKL, EU:C:2004:174, punkt 59, ning 3.9.2008, Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon, C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EKL, EU:C:2008:461, punkt 281).
143 ELTL artiklis 268 sätestatud lepinguvälise kahju hüvitamise hagi ese on nõue hüvitada kahju, mis tuleneb sellisest õigusvastasest aktist või tegevusest, mida saab omistada liidu institutsioonile või organile (kohtuotsus ombudsman vs. Lamberts, punkt 142 eespool, EU:C:2004:174, punkt 59). Nagu on meenutatud eespool punktis 124, eeldab liidu lepinguvälise vastutuse tekkimine, et samal ajal on täidetud teatud tingimused, mis puudutavad liidu institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasust, kahju tegelikku tekkimist ning põhjuslikku seost institutsiooni tegevuse ja viidatud kahju vahel.
144 ELTL artiklis 272 viidatud lepingust tuleneva kahju hüvitamise hagi ese on nõue hüvitada kahju, mis tuleneb liidu poolt või tema nimel sõlmitud lepingust. Liidu kohtute pädevus ja lepingupoolte vastutus sõltuvad lepingusätete, eeskätt pädevuse andmise sätete ja lepingule kohaldatava õiguse kindlaksmääramise sätete ulatusest. Selline pädevus kujutab endast erandit üldisest õigusest ja seega tuleb seda tõlgendada kitsalt (kohtuotsused, 18.12.1986, komisjon vs. Zoubek, 426/85, EKL, EU:C:1986:501, punkt 11, ja 16.12.2010, komisjon vs. Arci Nuova associazione comitato di Cagliari et Gessa, T‑259/09, EU:T:2010:536, punkt 39). Seega võib Üldkohus lahendada ainult neid nõudeid, mis tulenevad vahekohtuklauslit sisaldavast lepingust ja millel on otsene seos lepinguliste kohustustega (kohtuotsus komisjon vs. Zoubek, eespool viidatud, EU:C:1986:501, punkt 11).
145 Võttes arvesse eespool viidatud õiguskaitsevahendite iseseisvust ja iga konkreetse õiguskaitsevahendi kasutamise tingimusi, peab Üldkohus kontrollima, kas talle esitatud kahju hüvitamise nõue põhineb objektiivselt lepingulistel või lepinguvälistel õigustel ja kohustustel (vt analoogia alusel kohtuotsus, 18.4.2013, komisjon vs. Systran ja Systran Luxembourg, C‑103/11 P, EKL, EU:C:2013:245, punkt 66).
146 Üldkohus on juba sedastanud, et ainuüksi tuginemine õigusnormidele ja õiguse põhimõtetele, mis ei tulene pooli siduvast lepingust, kuid mis on pooltele kohustuslikud, ei saa tuua kaasa vaidluse lepingulise olemuse muutumist (vt kohtuotsused, 20.5.2009, Guigard vs. komisjon, C‑214/08 P, EU:C:2009:330, punkt 43; komisjon vs. Systran ja Systran Luxembourg, punkt 145 eespool, EU:C:2013:245, punkt 65, ja 19.5.2010, Nexus Europe (Ireland) vs. komisjon, T‑424/08, EU:T:2010:211, punkt 60).
147 Kuna aga EL toimimise lepingu kohaselt on liidu kohtutel põhimõtteliselt pädevus teha otsuseid nii institutsioonide lepinguvälist vastutust kui ka lepingulist vastutust puudutavate hagide suhtes, kui nad on sõlminud vahekohtuklauslit sisaldava lepingu, siis tuleneb kohtupraktikast, et kui Üldkohtule on esitatud lepinguvälise kahju hüvitamise hagi, ehkki vaidlus puudutab tegelikult lepingut, kvalifitseerib Üldkohus hagi ümber, kui on täidetud ümberkvalifitseerimiseks vajalikud tingimused (kohtuotsus, 19.9.2001, Lecureur vs. komisjon, T‑26/00, EKL, EU:T:2001:222, punkt 38; kohtumäärus, 10.5.2004, Musée Grévin vs. komisjon, T‑314/03 ja T‑378/03, EKL, EU:T:2004:139, punkt 88, ja kohtuotsus, 24.10.2014, Technische Universität Dresden vs. komisjon, T‑29/11, EKL, EU:T:2014:912, punkt 42).
148 Täpsemalt ei saa Üldkohus kohtupraktika kohaselt seda laadi vaidluse menetlemisel hagi ümber kvalifitseerida juhul, kui selline ümberkvalifitseerimine on vastuolus hageja selgelt väljendatud tahtega, et tema hagi ei põhine ELTL artiklil 272 (vt selle kohta kohtumäärus Musée Grévin vs. komisjon, punkt 147 eespool, EU:T:2004:139, punkt 88; kohtuotsus CEVA vs. komisjon, punkt 99 eespool, EU:T:2010:240, punkt 59, ja kohtumäärus, 6.9.2012, Technion et Technion Research & Development Foundation vs. komisjon, T‑657/11, EU:T:2012:411, punkt 55), või kui hagi ei tugine ühelegi väitele, mis puudutaks kõnealust lepingulist suhet reguleerivate sätete rikkumist, olgu siis tegemist lepingusätetega või lepingus viidatud siseriikliku õiguse sätetega (vt kohtuotsus, 16.10.2014, Federación Española de Hostelería vs. EACEA, T‑340/13, EU:T:2014:889, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
149 Lisaks tuleb märkida, et lepingutingimuse rikkumine institutsiooni poolt ei saa iseenesest tuua kaasa kõnealuse institutsiooni lepinguvälist vastutust lepingupoole ees, kellega ta on kõnealust sätet sisaldava lepingu sõlminud. Sellisel juhul on nimetatud institutsioonile omistatav õigusvastasus puhtalt lepingulist päritolu ja tuleneb institutsiooni kohustusest lepingupoolena, mitte mõnest muust staatusest, näiteks ametiasutuse omast. Seega tuleb neil asjaoludel tunnistada tulemusetuks lepinguvälise kahju hüvitamise nõude toetuseks esitatud väide, et rikutud on lepingusätet.
150 Siiski ei saa välistada, et liidu institutsiooni lepinguline ja lepinguväline vastutus võib ühe lepinguosalise suhtes esineda samal ajal. Institutsioonile omistatava õigusvastase tegevuse – mis põhjustab kahju, mis võib kaasa tuua lepinguvälise kahju hüvitamise nõude – laad ei ole ette kindlaks määratud (vt selle kohta kohtuotsused ombudsman vs. Lamberts, punkt 142 eespool, EU:C:2004:174, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18.12.2009, Arizmendi jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑440/03, T‑121/04, T‑171/04, T‑208/04, T‑365/04 ja T‑484/04, EKL, EU:T:2009:530, punkt 65). Kui eeldada, et selline institutsioonide vastutuste samaaegne esinemine eksisteerib, siis on see võimalik üksnes tingimusel, et esiteks kujutab institutsioonile omistatav õigusvastasus endast mitte üksnes lepingulise kohustuse, vaid ka tema suhtes kehtiva üldise kohustuse rikkumist, ja teiseks, et see õigusvastasus kõnealuse üldise kohustuse suhtes põhjustas muud kahju kui see, mis tuleneb lepingu puudulikust täitmisest.
151 Käesolevas asjas hageja poolt lepinguvälise kahju hüvitamise nõude toetuseks esitatud neljast väitest, mis on kokkuvõetult esitatud eespool punktis 125 ja järgmistes punktides, kolm tuginevad objektiivselt väidetavatele lepingulistele puudustele ning välja ei ole toodud ühtegi muud kahju peale lepingu puudulikust täitmisest tuleneva kahju.
152 Mis puutub väidetavasse konfidentsiaalse teabe avalikustamisesse komisjoni poolt, siis tuleb märkida, et see seisneb ARTreat projekti ja Metabo projekti koordinaatorite informeerimises ARTreat lepingu ja Metabo lepingu lõpetamisest. Väidetav konfidentsiaalne teave, st komisjonipoolne ARTreat lepingu ja Metabo lepingu lõpetamine hagejaga, on teave, mis tuleneb komisjonilt ja mida ta omab lepingupoolena, mitte haldusasutusena. Peale selle ei ole kõnealuste projektide koordinaatorid, kellele väidetavat konfidentsiaalset teavet anti, asjaomaste lepingute suhtes kolmandad isikud. Nad on hageja ja komisjoni lepingupartnerid. Lõpetuseks viitab hageja selle väite toetuseks, et rikutud on nende lepingute II lisa artikli II.22 lõiget 8, mille kohaselt võib komisjon teha kohapealseid kontrolle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrustele nr 2185/96 ja (EÜ) nr 1073/1999 OLAFi juurdluste kohta (EÜT L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 91), ja jätab arvesse võtmata asjaolu, et nimetatud lepingute II lisa artikli II.38 lõige 2 näeb ette, et komisjoni initsiatiivil ühe või mitme toetusesaaja lepingus osalemise lõpetamisest teavitatakse asjaomaseid toetusesaajaid, saates teate koopia koordinaatorile. Järelikult põhineb konfidentsiaalsuskohustus, mille rikkumist hageja komisjonile ette heidab, objektiivselt lepingust tulenevatel õigustel ja kohustustel, mitte ELTL artiklis 339 ja põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud kohustustel, millele on hageja samuti viidanud.
153 Peale selle märgib Üldkohus, et hageja ei täpsusta ega tõenda, et väidetava konfidentsiaalse teabe avalikustamine lepingu koordinaatoritele on talle tekitanud muud kahju kui see, mis tuleneb lepingu, eriti nimetatud lepingute II lisa artiklite II.22 ja II.38 puudulikust täitmisest.
154 Seoses 22. augusti 2012. aasta protokollis sõlmitud hageja ja komisjoni vahelise kokkuleppe väidetava rikkumisega tuleb tõdeda, et see väide käsitles viisi, kuidas pooled täitsid ARTreat lepingut ja Metabo lepingut. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et hageja leiab, et kokkuleppe mittejärgimisega rikkus komisjon hea usu ja lojaalsuse põhimõtteid, kuritarvitas oma võimu, diskrimineeris ning rikkus proportsionaalsuse ja haldusliku järjepidevuse põhimõtteid. Need väited viitavad tegelikult väidetavatele rikkumistele, mis on objektiivselt seotud lepinguliste õiguste ja kohustustega. Lisaks ja igal juhul ei täpsusta ega tõenda hageja, et asjaomased rikkumised on talle tekitanud muud kahju kui see, mis tuleneb käsitletavate lepingute puudulikust täitmisest.
155 Lõpetuseks, mis puutub ARTreat projekti ja Metabo projekti esialgsete auditiaruannete märkuste aktsepteerimisse ning nende projektide täitmist käsitlevate lõplike auditiaruannete vastuvõtmise väidetavasse hilinemisesse, siis käsitlesid need väited objektiivselt kõnealuste lepingute täitmist komisjoni kui lepingupoole poolt. Pealegi tugineb hageja nende väidete toetuseks asjaomaste lepingute artikli II.22 lõike 5 rikkumisele. Pelk viitamine komisjoni suhtes kehtiva mõistliku tähtaja põhimõtte ja kaitseõiguste põhimõtte järgimisele ei saa tuua kaasa vaidluse lepingulise olemuse muutumist. Lõpetuseks ja igal juhul ei täpsusta ega tõenda hageja, et asjaomased rikkumised on talle tekitanud muud kahju kui see, mis tuleneb käsitletavate lepingute puudulikust täitmisest.
156 Istungil küsis Üldkohus hagejalt, kas ta on vastu sellele, et Üldkohus kvalifitseerib tema lepinguvälise kahju hüvitamise nõude ümber lepingust tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks tema lepinguvälise kahju hüvitamise nõude osas, mis rajaneb asjaomaste lepingute rikkumise väidetele. Hageja vastas sellele küsimusele, et ta on taolise ümberkvalifitseerimise vastu.
157 Kuna hageja on ümberkvalifitseerimise vastu ning punktis 151 ja järgmistes punktides esitatud kolm väidet hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude toetuseks käsitlesid objektiivselt kõne all olevate lepingute täitmist, tuleb hageja lepinguvälise kahju hüvitamise nõue, mis tugineb nimetatud väidetele, tulemusetuna tagasi lükata.
[...]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja d.d. Synergy Hellas Anonymi Emporiki Etaireia Parochis Ypiresion Pliroforikiselt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. novembril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad