ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
2. juuli 2015(*)
Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis puudutavad konkurssi EPSO/AD/230‑231/12 – Dokumentidega tutvumise taotlust vaikimisi rahuldamata jättev otsus – Dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmine – Repliigis esitatud taotlus nõuete muutmiseks – Tähtaeg – Vaikimisi tehtud otsuse tühistamine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine – Mõiste „dokument” – Elektroonilistes andmebaasides sisalduvast teabest väljavõtete tegemine ja teabe korrastamine
Kohtuasjas T‑214/13,
Rainer Typke, elukoht Hasbergen (Saksamaa), esindajad: advokaadid B. Cortese ja A. Salerno,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: B. Eggers ja F. Clotuche‑Duvieusart,
kostja,
mille ese on nõue tühistada ühelt poolt komisjoni peasekretariaadi 5. veebruari 2013. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja esimene taotlus avatud konkursi EPSO/AD/230‑231/12 (AD5‑AD7) (Gestdem 2012/3258) eelvalikuteste puudutavate dokumentidega tutvumiseks, ja teiselt poolt komisjoni peasekretariaadi vaikimisi tehtud otsus, mis loetakse vastu võetuks 13. märtsil 2013 ja millega jäeti rahuldamata hageja teine taotlus samade (Gestdem 2013/0068) testidega seotud dokumentidega tutvumiseks.
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president S. Papasavvas, kohtunikud N. J. Forwood (ettekandja) ja E. Bieliūnas,
kohtusekretär: ametnik L. Grzegorczyk,
arvestades kirjalikus menetluses ja 4. veebruari 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Rainer Typke on Euroopa Komisjoni töötaja ja ta osales palgaastmel AD5 ametnike töölevõtmiseks korraldatud avatud konkursi EPSO/AD/230/12 ja palgaastmel AD7 ametnike töölevõtmiseks korraldatud avatud konkursi EPSO/AD/231/12 eelvalikutestides.
2 Pärast tulemuste teadasaamist 28. juunil 2012 esitas hageja Euroopa Personalivaliku Ametile (EPSO) esimese taotluse, et ta sisuliselt saaks tutvuda „tabeliga”, mis sisaldas rida anonüümseks muudetud andmeid kõnealuste testide kohta, mille esitasid ligikaudu 45 000 kandidaati (menetlus GESTDEM 2012/3258), vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
3 Hageja sõnul astus ta selle sammu selleks, et tõendada oma kahtlusi, et nimetatud testide korraldamise viis ei olnud kooskõlas kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõttega, mis tulenes eelkõige nendes tekstides sisaldunud tõlkevigade negatiivsest mõjust teatavatele keelerühmadele.
4 Esimese taotluse kohaselt pidi see tabel sisaldama järgmist teavet:
– iga kandidaadi identifikaator, mis ei võimalda kandidaadi isikut tuvastada, vaid seostab teda küsimustega, millele ta pidi vastama;
– iga esitatud küsimuse identifikaator, jättes küsimuse sisu siiski avaldamata;
– küsimuste kategooria iga esitatud küsimuse kohta, nimelt verbaalse, abstraktse, matemaatilise mõtlemise või olukorra lahendamise küsimus;
– keel, milles iga küsimus igale kandidaadile esitati;
– viide teatavate küsimuste võimaliku anonüümseks muutmise kohta;
– oodatud vastuse identifikaator, mis küsimuse sisu avamata pidi olema identne sama küsimuse‑vastuse kombinatsiooniga; selles osas hageja täpsustab, et kuigi oodatud vastused ei olnud kõigile kandidaatidele esitatud samas järjekorras, oleks pidanud tagama, et iga oodatud vastuse puhul kasutatakse sama identifikaatorit; lisaks märkis ta, et olukorra lahendamise küsimuste puhul pidi märkima oodatud vastuse täies mahus, see tähendab parima ja halvima valiku;
– iga kandidaadi igale küsimusele antud vastus, arvestades siiski, et hageja ei soovinud tutvuda vastuste sisuga, vaid üksnes tuvastada kandidaatide antud õiged ja valed vastused; selles osas täpsustab hageja ühelt poolt, et sel juhul pidi kasutatama konkreetset identifikaatorit, kui kandidaat ei olnud küsimusele vastanud, ja teiselt poolt, et olukorra lahendamise küsimuste puhul pidi esitatama kogu vastus;
– lõpuks, igal kandidaadil igale küsimusele vastamiseks kulunud aeg.
5 EPSO jättis esimese taotluse 9. augusti 2012. aasta otsusega rahuldamata. Märkides, et tema valduses on nimetatud taotluses mainitud teave, mis on salvestatud erinevatesse andmebaasidesse, väitis EPSO sisuliselt, et hageja taotletud tabelit ei ole olemas.
6 Hageja esitas 21. augustil 2012 komisjoni peasekretariaadile (edaspidi „peasekretariaat”) määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel kordustaotluse dokumentidega tutvumiseks. Sel korral lisas hageja taotletud andmete nimekirja ka igale kandidaadile esitatud iga küsimuse raskusastme. Samuti täpsustas ta, et tema taotluse eesmärk ei ole see, et EPSO looks olemasolevatest dokumentidest pärit teavet kokku liites uue dokumendi, vaid ta soovib tutvuda rea elektroonilisel kujul EPSO käes olevate dokumentidega. Taotluse kohaselt piisaks sellest, kui hagejale edastatakse nimetatud dokumentide versioon, millest on eemaldatud igasugune teave, mis kuulub mõne määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud dokumentidega tutvumise õiguse erandi alla.
7 Peasekretariaat saatis 30. augustil 2012 hagejale esimese vastuse tema kordustaotlusele. Pärast viimase taotluse rahuldamata jätmist vastuvõetamatuse tõttu, kuna see laiendas esialgset taotlust igale kandidaadile esitatud iga küsimuse raskusastme osas, kinnitas peasekretariaat sisuliselt EPSO seisukohta, mille kohaselt ühelt poolt ei ole hageja taotletud tabelit olemas, ja teiselt poolt ei ole määruse nr 1049/2001 eesmärk panna komisjonile kohustust täita andmetöötlustoiminguid, et eemaldada erinevatesse andmebaasidesse kantud teave. See kiri ei sisaldanud ühtki viidet määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 1 viimases lauses ette nähtud õiguskaitsevahenditele.
8 Hageja palus 17. septembril 2012, et peasekretariaat vaataks tema kordustaotluse uuesti üle ning teavitaks teda keeldumise korral tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.
9 Peasekretariaat teatas hagejale 23. oktoobril 2012, et oma 30. augusti 2012. aasta kirjas ei jätnud ta mitte tema kordustaotlust rahuldamata, vaid et ta üksnes mainis, et EPSO ei olnud keeldunud lubamast tal tema valduses olevate olemasolevate dokumentidega tutvuda. Lisaks märkis ta, et kordustaotlus vaadati uuesti üle, võttes arvesse hageja esitatud uusi seisukohti.
10 Kuna lõplik vastus kordustaotlusele menetluses GESTDEM 2012/3258 puudus, esitas hageja 28. detsembril 2012 EPSO‑le uue taotluse dokumentidega tutvumiseks (menetlus GESTDEM 2013/0068). Teine taotlus erines esimesest selle poolest, et hageja ei soovinud saada ühtainust tabelit, kus oleks koos kogu taotletud teave, vaid pigem osi elektroonilisel kujul olemasolevatest dokumentidest. Selle teise taotlusega soovis hageja saada sisuliselt sama teavet kui see, mis oli hõlmatud tema esialgse taotlusega, ja ühtlasi ka viidet selle kohta, milline oli igale kandidaadile esitatud iga küsimuse raskusaste.
11 Kuna 15 tööpäeva möödudes alates nimetatud taotluse registreerimisest puudus EPSO otsus teise dokumentidega tutvumise taotluse kohta, esitas hageja vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõikes 4 ette nähtud võimalusele 30. jaanuaril 2013 peasekretariaadile kordustaotluse.
12 EPSO jättis 5. veebruaril menetluses GESTDEM 2013/0068 dokumentidega tutvumise taotluse sõnaselgelt rahuldamata. Järgmisel päeval teavitas hageja peasekretariaati sellest, et ta jääb muutumatus sõnastuses oma selles menetluses 30. jaanuaril 2013 esitatud kordustaotluse juurde.
13 Peasekretariaat jättis 5. veebruari 2013. aasta otsusega (edaspidi „esimene vaidlustatud otsus”) rahuldamata dokumentidega tutvumise taotluse menetluses GESTDEM 2012/3258. Peasekretariaat väitis kõigepealt, et kordustaotlus on vastuvõetamatu osas, mis puudutas igale kandidaadile esitatud iga küsimuse raskusastme määramist, kuna see aspekt ei olnud esimese taotlusega hõlmatud. Peasekretariaat kinnitas seejärel sisuliselt EPSO seisukohta, mille kohaselt taotluses sooviti tegelikult tutvuda dokumendiga, mida ei olnud olemas, kuna taotletud tabeli väljatöötamine tähendaks mitte ainult kümnete tuhandete asjassepuutuvate testide andmete väljajätmist erinevatest andmebaasidest, vaid ka selle teabe sidumist teiste andmebaasidega, näiteks üldise küsimuste andmebaasiga. Isegi kui oletada, et dokumentidega tutvumise taotlust võiks tõlgendada nii, et see puudutab iga kandidaadi tulemuste individuaalseid aruandeid, mis on muudetud anonüümseks, siis oleks niisugune taotlus sellega kaasnevat halduskoormust arvesse võttes ebaproportsionaalne.
14 Peasekretariaat teavitas 20. veebruaril 2013 hagejat ühelt poolt sellest, et tal ei ole veel võimalik vastata tema kordustaotlusele menetluses GESTDEM 2013/0068, ja teiselt poolt sellest, et määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 2 alusel pikendas ta vastamise tähtaega 15 päeva võrra.
15 Peasekretariaat teavitas 13. märtsi 2013. aasta kirjas hagejat sellest, et tal ei ole ikka veel võimalik vastata tema kordustaotlusele menetluses GESTDEM 2013/0068. Sel korral kahtles ta, kas taotluse ese olid dokumendid nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis määruse nr 1049/2001 artikli 10 lõike 3 tähenduses.
16 Tuginedes määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõikes 3 ette nähtud normile, tõlgendas hageja seda otsuse puudumist eitava vastusena oma kordustaotlusele menetluses GESTDEM 2013/0068 (edaspidi „teine vaidlustatud otsus”).
Menetlus ja poolte nõuded
17 Hageja esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. aprillil 2013.
18 Kuna Üldkohtu uuest tööaastast alates muudeti kodade koosseisu ja ettekandja‑kohtunik määrati kolmandasse kotta, siis määrati ka käesolev kohtuasi kolmandale kojale.
19 Ettekandja‑kohtuniku ettepanekul otsustas Üldkohus (kolmas koda) avada suulise menetluse ja Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 64 järgsete menetlust korraldavate meetmete raames palus komisjonil esitada teatud dokumendid ning esitas hagejale ja komisjonile kirjalikult küsimused, millele palus neil vastata kohtuistungil.
20 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu kirjalikele ja suulistele küsimustele kuulati ära 4. veebruari 2015. aasta kohtuistungil.
21 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada esimene vaidlustatud otsus;
– tühistada teine vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
22 Pärast seda, kui peasekretariaat oli 27. mail 2013 võtnud vastu sõnaselge otsuse jätta rahuldamata dokumentidega tutvumise taotlus menetluses GESTDEM 2013/0068, palus hageja oma repliigis luba kohandada oma nõudeid viimase otsuse tühistamiseks.
23 Komisjon palub Üldkohtul:
– tunnistada, et puudub vajadus otsustada hagi üle osas, mis puudutab nõuet tühistada teine vaidlustatud otsus, võttes arvesse 27. mail 2013 vastu võetud sõnaselget taotluse rahuldamata jätmise otsust menetluses GESTDEM 2013/0068;
– jätta hagi esimese vaidlustatud otsuse osas rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
24 Enne hagi sisulist läbivaatamist tuleb uurida komisjoni argumente, milles vaidlustatakse hageja poolt repliigi raames esitatud nõuete kohandamise taotluse vastuvõetavus, ning teise vaidlustatud otsuse tühistamise nõudeid.
Vastuvõetavus
Sõnaselge otsuse menetluses GESTDEM 2013/0068 tühistamise nõude vastuvõetavus
25 Oma repliigis, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. oktoobril 2013, palub hageja luba kohandada oma nõudeid tühistada komisjoni 27. mai 2013. aasta otsus, millega jäeti sõnaselgelt rahuldamata tema dokumentidega tutvumise taotlus menetluses GESTDEM 2013/0068.
26 Komisjon väidab, et see kohandamise taotlus ei ole vastuvõetav, ja kirjeldab seda kui hilinenut, võttes arvesse ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaega.
27 Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt juhul, kui isikut otseselt ja isiklikult puudutav otsus või määrus asendatakse menetluse käigus samasuguse esemega aktiga, tuleb seda akti käsitada uue asjaoluna, mis lubab hagejal oma nõudeid ja väiteid muuta. See, kui hagejalt nõutaks uue hagi esitamist, oleks nimelt vastuolus korrakohase õigusemõistmise põhimõtte ja menetlusökonoomia põhimõttega. Lisaks oleks ebaõiglane, kui asjaomane institutsioon saaks õigusakti peale liidu kohtule esitatud hagiavalduses sisalduvale kriitikale vastamiseks muuta vaidlustatud akti või asendada selle teise aktiga ning kohtumenetluses tugineda muudetud või asendatud aktile, et võtta teiselt poolelt võimalus laiendada oma algseid nõudeid ja väiteid nii, et need puudutaksid hilisemat akti, või esitada selle vastu täiendavaid nõudeid ja väiteid (vt kohtuotsus, 12.12.2006, Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran vs. nõukogu, T‑228/02, EKL, EU:T:2006:384, punkt 28 ja viidatud kohtupraktika; kohtuotsus, 6.9.2013, Iranian Offshore Engineering & Construction vs. nõukogu, T‑110/12, EKL (väljavõtted), EU:T:2013:411, punkt 16).
28 Selleks et nõuete kohandamise taotlus oleks vastuvõetav, peab see siiski olema esitatud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaja jooksul. Nimelt põhineb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hagi esitamise tähtaeg avalikul huvil ning liidu kohus peab seda kohaldama viisil, mis tagab õiguskindluse ning isikute võrdsuse seaduse ees (vt selle kohta kohtuotsus 18.1.2007, PKK ja KNK vs. nõukogu, C‑229/05 P, EKL, EU:C:2007:32, punkt 101, ja Iranian Offshore Engineering & Construction vs. nõukogu, eespool punkt 27, EU:T:2013:411, punkt 17).
29 Mis puudutab hagi esitamise tähtaja arvutamist, siis tuleb märkida, et ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 102 kohaselt pikendatakse menetlustähtaegu seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.
30 Käesoleval juhul edastati 27. mail 2013 vastu võetud sõnaselge otsus dokumentidega tutvumisest keeldumise kohta menetluses GESTDEM 2013/0068 hagejale samal päeval elektroonilise postiga. Siit järeldub, et hageja jaoks möödus selle otsuse peale tühistamishagi esitamise tähtaeg 6. augustil 2013.
31 Kuna nõuete kohandamise taotlust sisaldav repliik esitati 15. oktoobril 2013, tuleb tunnistada, et see kohandamistaotlus esitati liiga hilja ja seetõttu tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata nõuded tühistada see sõnaselge otsus dokumentidega tutvumisest keeldumise kohta menetluses GESTDEM 2013/0068.
Teise vaidlustatud otsuse tühistamise nõude vastuvõetavus
32 Neil asjaoludel tuleb hinnata, kas hagejal võib olla säilinud põhjendatud huvi, et tühistataks teine vaidlustatud otsus, mis koostati 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pikendati esialgset tähtaega kordustaotlusele vastamiseks menetluses GESTDEM 2013/0068. Komisjon väidab, et see huvi kadus siis, kui ta 27. mai 2013. aasta otsuse vastuvõtmisega selle vaikimisi tehtud otsuse tühistas.
33 Selles osas tuleb meeles pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes (vt kohtuotsus, 19.1.2010, Co‑Frutta vs. komisjon, T‑355/04 ja T‑446/04, EKL, EU:T:2010:15, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Hageja põhjendatud huvi hagi eseme suhtes peab säilima mitte ainult hagi esitamise staadiumis, vaid kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul võidakse asjas kohtuotsust mitte teha, mis eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma lõpptulemuse kaudu mingit kasu (vt kohtuotsus Co‑Frutta vs. komisjon, eespool punkt 33, EU:T:2010:15, punkt 43 ja viidatud kohtupraktika).
35 Kui hagejal kaob põhjendatud huvi menetluse käigus, siis ei saa Üldkohtu sisulistes küsimustes tehtud otsus tuua talle mingit kasu (vt kohtuotsus Co‑Frutta vs. komisjon, eespool punkt 33, EU:T:2010:15, punkt 44 ja viidatud kohtupraktika).
36 Lisaks, kuna dokumentidega tutvumise taotluse vaikimisi rahuldamata jätmise otsus komisjoni hilisema otsusega tühistati, siis nimetatud vaikimisi tehtud otsuse vastu suunatud osas on vajadus hagi kohta otsust teha ära langenud (vt selle kohta kohtuotsus, 2.10.2014, Strack vs. komisjon, C‑127/13 P, EKL, EU:C:2014:2250, punkt 89).
37 Käesoleval juhul tuleb teise vaidlustatud otsuse tühistamisnõude osas tõdeda, et kuna komisjon võttis 27. mail 2013 samas menetluses vastu sõnaselge otsuse, siis sellega komisjon tegelikult tühistas selle vaikimisi tehtud otsuse.
38 Siit järeldub, et vajadus hagi kohta otsust teha on teise vaidlustatud otsuse tühistamisnõude osas ära langenud.
Põhiküsimus
39 Võttes arvesse eespool punktis 38 esitatud vahekokkuvõtet, tuleb langetada otsus üksnes tühistamisnõuete osas, mis puudutavad esimest vaidlustatud otsust, millega peasekretariaat jättis rahuldamata hageja esitatud kordustaotluse menetluses GESTDEM 2012/3258. Hageja tugineb selles osas vaid ühele väitele, et rikuti määrust nr 1049/2001. Kuna see väide on suunatud esimese vaidlustatud otsuse vastu, jaguneb see kolmeks haruks. Teine ja kolmas haru on oma olemuselt esimese haru allharud, mis käsitleb küsimust, kas kõnealuse dokumentidega tutvumise taotluse ese jääb määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse.
40 Hagiavaldus sisaldab ka neljandat haru, milles hageja väidab, et luba tutvuda taotletud teabega, mis puudutab kõnealuste eelvalikutestide raames teatavate küsimuste tühistamist ja kõigi esitatud küsimuste raskusastet, ei ohusta konkursikomisjoni töö konfidentsiaalsust ega viimase otsustusmenetlust. Repliigi punktis 34 hageja siiski täpsustab, et neljas haru on suunatud „dokumentidega tutvumise teises menetluses tehtud keelduva otsuse vastu”. Kuna selle otsuse tühistamise nõuete osas on otsuse tegemise vajadus ära langenud, näib neljanda haru kontrollimine algusest peale üleliigne.
41 Oma ainsa väite esimeses harus väidab hageja sisuliselt, et peasekretariaat tegi väära järelduse, et tema dokumentidega tutvumise taotluste ese ei olnud „olemasolev dokument” määruse nr 1049/2001 tähenduses, vaid eeldas uue dokumendi või isegi uute andmete loomist.
42 Selles osas hageja rõhutab, et EPSO tunnistas taotletud andmete omamist, kuna peasekretariaat oli omalt poolt teatanud, et nimetatud andmed on kantud olemasolevatesse andmebaasidesse. Hageja sõnul tähendab see vaieldamatult seda, et EPSO valduses on üks või mitu kõnealuseid andmeid sisaldavat dokumenti.
43 Samuti väidab hageja, et kohtupraktika kohaselt võib määruse nr 1049/2001 keskset mõistet „dokument” takistusteta kohaldada andmebaasides sisalduvatele andmetele, kuna nimetatud määruse artikli 3 punktis a on märgitud, et see mõiste hõlmab igasugust sisu, olenemata teabekandjast. Asjaolu, et dokumentidega tutvumise taotlus võib institutsiooni töökoormust oluliselt suurendada, ei oma selles osas tähtsust.
44 Peasekretariaadi seisukoht, mille kohaselt taotletud andmete anonüümseks muutmine tooks kaasa uue dokumendi loomise, rikuks veel määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 6 sätestatud normi, mille kohaselt tuleb lubada dokumentidega osaliselt tutvuda, kui mõni nimetatud artiklis loetletud eranditest hõlmab ainult osa dokumendist. Hageja väidab nimelt, et tema dokumentidega tutvumise taotlusele oleks võidud vastata heakskiitvalt, valides välja rea EPSO andmebaasides salvestatud andmeid, hoolitsedes samas selle eest, et teiste kõnealust eelvalikutesti teinud kandidaatide isikuandmed oleksid välja võetud.
45 Hageja on vastu ka peasekretariaadi argumendile, mille kohaselt taotletud andmeid ei saa valida ühtsest andmebaasist, kuna need on salvestatud mitmes erinevas failis. Kandidaatidele nende testitulemustest teatamiseks saadetud individuaalsed aruanded, nagu ka EPSO praktika saata teatavatele alltöövõtjatele testitulemusi puudutavaid statistilisi andmeid, annavad seega tunnistust asjaolust, et toimingud, mida käesolevas asjas taotletud teabega tutvumine vajaks, ei ole EPSO jaoks ebaharilikud või ebatavalised.
46 Selles osas tuleks arvesse võtta asjaolu, et kogu kõnealune teave on omavahel seotud nn relatsioonandmebaasis (Oracle), millest on soovitud teavet lihtne valida. Seda enam, et failid, milles on salvestatud andmed individuaalsete testide kohta, sisaldavad nn ranget märgistamise süntaksit, mis tähendab, et iga kandidaadi saadud tulemusi võib käsitleda ühetaoliselt.
47 Komisjon vaidleb sellele argumendile vastu, kuna hageja taotletud andmeid ei hoitud konkreetses andmebaasis, millest neid oleks saanud tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel lihtsalt välja võtta. Komisjon tunnistab, et tema käsutuses on andmebaas Talent, mis sisaldab kõiki andmeid kandidaatide ja testitulemuste kohta ning järelikult kõiki vajalikke andmeid hageja dokumentidega tutvumise taotlusele vastamiseks, välja arvatud andmed küsimuste raskusastme kohta, mida omakorda hoitakse välistöövõtja hallatavas nn küsimuste andmebaasis. Andmebaas Talent võimaldab mitme struktuurpäringukeeles päringute (edaspidi „SQL‑päringud”) või eelprogrammeeritud käskude abil andmete kiiret töötlemist analüüsi, statistika, arvutamise ja väljavõtete jaoks, vastavalt eelnevalt kindlaks määratud mallile. Komisjoni eelprogrammeeritud SQL‑päringud ei hõlma siiski neid, mis võimaldaksid tal teha hageja taotletud andmete kogumi väljavõtet vastavalt tema dokumentidega tutvumise taotluses märgitud skeemile.
48 Seega on komisjon arvamusel, et niisuguseks väljavõtteks nagu see, mida hageja taotleb, oleks vaja otsinguteks ja andmetöötlemiseks konstrueerida uued SQL‑päringud ning käsud, mida komisjonil ei ole. Hageja nõuete täitmiseks peaks niisugune otsingulause võimaldama esiteks tuvastada igale kandidaadile esitatud iga küsimuse koodi, samas kui kõigil kandidaatidel ei olnud samad küsimused, teiseks siduda iga küsimus tema raskusastmega, nagu on näidatud eraldi andmebaasis (edaspidi „küsimuste andmebaas”), kolmandaks koondada erinevad failid, ja neljandaks muuta kandidaatide tunnused anonüümseks, kasutades selleks uut tunnust, mis võimaldab siduda kandidaati talle esitatud küsimustega. Saadud teave tuleks veel üle kontrollida. Niisugune protsess eeldaks komisjoni sõnul vaieldamatult uue dokumendi loomist.
49 Dokumentidega tutvumise taotluse võimalik nn käsitsi töötlemine, mis eeldab, et iga kandidaadiga seostatav individuaalne tulemuste aruanne vastab taotluses kindlaks määratud kriteeriumidele, oleks EPSO jaoks praktiliselt võimatu ilma oma tööd halvamata.
50 Selles osas tuleb kõigepealt täpsustada, et vaidlusaluse dokumentidega tutvumise taotlusega haldusasutusele kaasneda võiv ülemäärane töökoormus, mille võib vaidlusalune dokumentidega tutvumise taotlus haldusasutusele kaasa tuua, mis on väite teise haru ese ja millele ühtlasi tugineb ka komisjon esimesele harule antud vastuses, ei ole iseenesest asjakohane selle hindamisel, kas nimetatud taotlus tõesti puudutab tutvumist ühe või mitme dokumendiga määruse nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses.
51 Nimelt ilmneb 13. aprilli 2005. aasta kohtuotsusest Verein für Konsumenteninformation vs. komisjon (T‑2/03, EKL, EU:T:2005:125, punktid 101 ja 102), et määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotluse raames ei ole dokumendina klassifitseerimine seotud olulise töökoormusega, mida niisuguse taotluse käsitlemine võib asjaomasele haldusasutusele kaasa tuua. Seega, isegi kui niisugune taotlus võib haldusasutuse tööd oluliselt takistada, ei muuda see nimetatud taotlust vastuvõetamatuks. Üldkohus leidis, et sellisel erandlikul juhul andis institutsiooni õigus leida koos taotlejaga „õiglane lahendus” määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõike 3 kohaselt võimaluse arvestada, kuigi eriti piiratud viisil, nii taotleja huvide kui ka hea halduse põhimõtte kohaldamisega (kohtuotsus, 10.9.2008, Williams vs. komisjon, T‑42/05, EU:T:2008:325, punkt 85).
52 Järgmiseks tuleb meeles pidada, et määruse nr 1049/2001 artikli 3 punkti a kohaselt on dokument selle määruse tähenduses „sisu, mis olenemata teabekandjast (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) käsitleb küsimusi, mis on seotud [taotluse adressaadiks oleva] institutsiooni vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega”.
53 Vaatamata sellele laiale määratlusele, mis täpsemalt ei viita ühelegi piirangule kõnealuse sisu vormi osas, näib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt vajalik teha vahet mõistetel „dokument” ja „teave”, mida kasutatakse määruses nr 1049/2001.
54 Nimelt erineb teave dokumendist eelkõige selle poolest, et teavet saab määratleda kui andmeühikut, mis võib esineda ühes või mitmes dokumendis. Kuna selles osas ei käsitle ükski määruse nr 1049/2001 säte teabega tutvumise õigust kui sellist, siis ei saa sellest järeldada, et nimetatud määruse artikli 2 lõikest 1 tulenev üldsuse õigus tutvuda komisjoni dokumendiga tekitab komisjonile kohustuse vastata üksikisiku igale teabetaotlusele (vt analoogia alusel kohtumäärus, 27.10.1999, Meyer vs. komisjon, T‑106/99, EKL, EU:T:1999:272, punktid 35 ja 36, ja kohtuotsus, 25.4.2007, WWF European Policy Programme vs. nõukogu, T‑264/04, EKL, EU:T:2007:114, punkt 76).
55 Seega, kuigi andmebaas annab oma laadilt suure hulga võimalusi osaliseks tutvumiseks vaid nende andmetega, mis taotlejat võivad huvitada, tuleb arvestada, et üldiselt puudutab institutsioonide dokumentidega tutvumise õigus määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõike 3 tähenduses kohtupraktika kohaselt üksnes olemasolevaid ja institutsiooni valduses olevaid dokumente (kohtuotsus, 2.10.2014, Strack vs. komisjon, eespool punkt 36, EU:C:2014:2250, punkt 38). Dokumentidega tutvumise taotlus, mis viiks selleni, et komisjon koostab uue dokumendi, ja seda isegi olemas ja tema valduses olevates dokumentides juba sisalduvate osade põhjal, ei kujuta endast dokumentidega osalise tutvumise taotlust ega kuulu määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 26.10.2011, Dufour vs. EKP, T‑436/09, EKL, EU:T:2011:634, punkt 149). Seda järeldust kinnitab kaudselt ka nimetatud määruse artikli 10 lõikes 3 sisalduv norm, mille kohaselt dokumendid, millega on lubatud tutvuda, „esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks pimedate punktkirjas, suures kirjas või lindil), võttes täielikult arvesse taotleja soove”.
56 Kui see kanda üle andmebaaside valdkonda, tähendab viimatine kaalutlus, et juhul kui dokumentidega tutvumise taotluses palutakse komisjonil viia läbi otsing ühes või mitmes oma andmebaasis vastavalt taotleja määratletud otsingukriteeriumidele, peab komisjon selle taotluse rahuldama, ilma et see mõjutaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 võimalikku kohaldamist, kui taotletud uuringut võib läbi viia selle andmebaasi jaoks loodud otsinguvahendeid kasutades (vt analoogia alusel kohtuotsus Dufour vs. EKP, eespool punkt 55, EU:T:2011:634, punkt 150).
57 Nimelt võib eeldada, et keeruliste suhete tõttu, mis andmebaasis seovad iga andmeühikut paljude muude andmeühikutega, on võimalikud sellises andmebaasis sisalduvate kõigi andmete erinevad esitused. Samuti on võimalik valida vaid üks osa sellise esituse andmetest ja varjata teised osad (vt selles osas ja analoogia alusel kohtuotsus Dufour vs. EKP, eespool punkt 55, EU:T:2011:634, punkt 151).
58 Seevastu ei saa komisjonilt määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotlusega nõuda, et ta esitaks taotlejale ühe osa või kõik andmed kas ühest või lausa mitmest oma andmebaasist, mis on liigitatud sellise skeemi järgi, mida see andmebaas ei toeta. Sellise taotlusega soovitakse tõepoolest uue dokumendi loomist ja seega ei kuulu see määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse. Nimelt ei soovita sellise taotlusega osaliselt tutvuda sellise dokumendiga, mis sisaldab olemasoleva liigitamise skeemi kohaselt töödeldud andmeid ja mida saab kasutada töövahenditega, mis komisjonil on tegelikult kõnealuse andmebaasi tarvis olemas, vaid soovitakse töödeldud ja uue liigitamise skeemi kohaselt omavahel seotud andmeid sisaldava dokumendi loomist, mis ei ole nende vahenditega kasutatav, ja seega uut dokumenti selle määruse artikli 3 punkti a tähenduses, nagu kohtupraktikas seda tõlgendatakse (vt analoogia alusel kohtuotsus Dufour vs. EKP, eespool punkt 55, EU:T:2011:634, punkt 152).
59 Siit järeldub, et mis puudutab andmebaase, siis võib määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotluse ese olla kõik, mida on võimalik andmebaasist tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel välja võtta (vt analoogia alusel kohtuotsus Dufour vs. EKP, eespool punkt 55, EU:T:2011:634, punkt 153).
60 Kuigi Üldkohus märkab teatavat segadust kõnealuste erinevate andmebaaside arvus, nimedes ja konkreetses sisus, võib käesoleval juhul siiski öelda, et ei ole vaidlust selles, et eelvalikutestide töötlemata andmed, mida hageja dokumentidega tutvumise taotlus käsitleb, on komisjoni valduses. Selles osas märkis komisjon, ilma et miski toimikus sellele järeldusele varju heidaks, et nimetatud andmeid hoitakse andmebaasis Talent, millele viidataks eespool punktis 47.
61 Hageja siiski ei taotlenud iseenesest luba tutvuda kogu selle andmebaasiga või osaga seal sisalduvatest töötlemata andmetest. Tema hagi ese on erinev, kuna ta soovib sisuliselt saada kogu teavet kõnealuste eelvalikutestide kohta, mis on valitud vastavalt parameetritele ja niisuguses vormis, mille ta ise oma dokumentidega tutvumise taotluses täpsustas.
62 Hageja taotletud teabe valik hõlmab seega rea erinevaid toiminguid, mille hulka kuuluvad teatavad kõnealuste andmete töötlemise toimingud.
63 Kõigepealt tuleks määrata konkreetne tunnus igale kandidaadile esitatud igale küsimusele, võttes arvesse, et – nagu komisjon selgitas – esitatud küsimused ei ole kõikidele kandidaatidele samad. Selles osas täpsustas hageja, et ta ei soovi igale kandidaadile esitatud iga küsimuse sisu kohta mingeid viiteid. Veel tuleks iga küsimuse puhul märkida keel, milles see esitati (hoides sama tunnust samale küsimusele, olenemata selle esitamise keelest), märkida asjassepuutuva küsimuse tüüp, märkida see, kas küsimus on muudetud anonüümseks või mitte, iga kandidaadi puhul küsimusele vastamiseks kulunud aeg, ja lõpuks tuleks anda tunnused oodatud vastusele ja antud vastusele. Dokumentidega tutvumise taotluse kohaselt ei tohiks oodatud vastuste ja antud vastuste tunnused seevastu anda märku nimetatud vastuste sisu kohta, vaid üksnes võimaldama iga küsimuse puhul võrrelda oodatud vastuseid ja antud vastuseid. Selles osas täpsustas hageja oma taotluses sisuliselt, et kui mõne küsimuse puhul ei ole vastusevariandid esitatud samas järjekorras kõikidele kandidaatidele, kellele nimetatud küsimus esitati, siis tuleks tagada, et saadud teabe võrreldavuse huvides kasutatakse iga vastusevariandi puhul sama tunnust. Mis puudutab olukorra lahendamise küsimusi, siis tuleks hageja sõnul märkida soovitud vastus ja saadud vastus täies mahus, see tähendab parim ja halvim valik. Lõpuks tuleks muuta anonüümseks kõik kandidaadid, kes on teinud kõnealuseid eelvalikuteste, andes igaühele neist konkreetse tunnuse.
64 Need erinevad toimingud peaksid tagama, et hagejal on võrreldavad andmed kõikide kõnealused testid teinud kandidaatide kohta, mis võimaldab tal koostada tabeli ja teha testide kohta statistikat.
65 Komisjon märgib sisuliselt, et tal ei ole otsinguvahendit, mis võimaldaks tal tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel võtta oma andmebaasist välja niisugune teabekogum. Vastupidi, kuna niisugune kogum ei vasta ühelegi tema andmebaasi toetatud skeemile, eeldaks hageja taotlusele heakskiitva vastuse andmine uue otsingulause SQL-päringu vormis konstrueerimist, mitte üksnes otsingut nimetatud andmebaasis, olemasolevate kriteeriumide alusel olemasolevaid SQL-päringuid kasutades.
66 Kindlalt välja kujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et kõik institutsioonide väited taotletud dokumentide puudumise kohta on õiguspärased (vt kohtuotsus, 26.4.2005, Sison vs. nõukogu, T‑110/03, T‑150/03 ja T‑405/03, EKL, EU:T:2005:143, punkt 29 ja viidatud kohtupraktika; kohtuotsus, 30.1.2008, Terezakis vs. komisjon, T‑380/04, EU:T:2008:19, punkt 155). See eeldus on kohaldatav ka juhul, kui mõni institutsioon tunnistab, et talle adresseeritud dokumentidega tutvumise taotluse esemeks olevat andmekogumit neid andmeid säilitav(ad) andmebaas(id) ei toeta, ning et seetõttu ei saa niisugust kogumit tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel saada.
67 Käesoleval juhul ei ole hageja üritanud vaidlustada komisjoni avaldust, mille kohaselt EPSO‑l ei olnud sellist tabelit, mis sisaldaks tema taotletud andmekogumit. Vastupidi, hageja nendib sisuliselt, et tema viidatud andmekogumiga tutvumine eeldab programmeerimist, see tähendab uute SQL‑päringute konstrueerimist ja sellest tulenevalt andmebaasides uue otsingutulemuse loomist (st „aruanne” andmebaaside nomenklatuuris), mida ei saa ellu viia kõnealuste andmebaaside jaoks praegu olemasolevaid vahendeid kasutades. Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole taotlenud luba tutvuda kõnealustes andmebaasides sisalduvate töötlemata andmetega.
68 Vastupidi hageja väidetele ei ole programmeerimisega hõlmatud toimingud, mis on kokku võetud eespool punktis 63, võrreldavad tavapärase või rutiinse otsinguga kõnealuses andmebaasis, mis viiakse läbi selle andmebaasi tarbeks komisjoni käsutuses oleva otsinguvahendi abil. Niisuguste toimingute elluviimine näiks pigem klassifitseerimisena vastavalt skeemile, mida nimetatud andmebaasid ei toeta, kasutades otsinguvahendeid – SQL-päringuid –, mis peavad olema välja töötatud dokumentidega tutvumise taotluse nõuetekohaseks rahuldamiseks.
69 Nimelt, vastupidi hageja väidetule ei koosne käesoleval juhul kõnealuse andmebaasiga seostatud otsinguvahend kohtuotsuse Dufour vs. EKP (eespool punkt 55, EU:T:2011:634) punkti 150 tähenduses kõigist SQL-päringutest, mida võib hüpoteetiliselt ette kujutada ja välja töötada andmete otsinguks, lisamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kõnealuses andmebaasis.
70 See otsinguvahend koosneb pigem olemasolevatest SQL-päringutest, mida juba kasutatakse rohkem või vähem tavapärasel viisil käesoleval juhul kõne all oleva andmebaasi jaoks. Seega on tavapärane või rutiinne otsing kohtuotsuse Dufour vs. EKP (eespool punkt 55, EU:T:2011:634) punkti 153 tähenduses see, mis viiakse läbi nende eelprogrammeeritud SQL‑päringute abil. Üksnes niisuguste otsingute tulemusel koostatakse olemasolevad dokumendid. Teistsugune järeldus moonutaks olemasoleva dokumendi kontseptsiooni, laiendades seda mõistet kõigile dokumentidele, mida kõnealustes andmebaasides sisalduvate andmete põhjal võib ühe või mitme SQL‑päringu abil hüpoteetiliselt koostada. Isegi kui komisjon oleks teoreetiliselt suuteline niisuguseid dokumente koostama, oleks nende puhul tegemist uute dokumentidega määruse nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses, nagu kohtupraktikas seda tõlgendatakse. Lisaks tuleb selles osas rõhutada, et nende uute otsinguvahendite arendamise rohkem või vähem kerge või lihtne olemus ei kujuta endast asjakohast kriteeriumi taotletud dokumendi olemasolu või uudsuse hindamisel.
71 Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka hageja esile toodud asjaolu, et EPSO saadab igale testid läbinud kandidaadile individuaalsed tulemuste aruanded.
72 On kindel, et niisuguste aruannete koostamine kuulub EPSO tavapärase tegevuse hulka ja need individuaalsed aruanded sisaldavad teatavaid andmeid, mida hageja on soovinud saada. Seega näiteks hageja individuaalne kõnealuste eelvalikutestide tulemuste aruanne, mis talle saadeti 28. juunil 2012, sisaldab eelkõige nimekirja oodatud ja antud vastustest, sisaldamata märget nimetatud vastuste sisu kohta, igale küsimusele vastamiseks kulunud aega ning märget konkreetse küsimuse võimaliku anonüümseks muutmise kohta.
73 Igal juhul ei ole vaidlust selles, et hagejale kõigi nende seda tüüpi individuaalsete aruannete avalikustamine, mis saadeti kõnealused eelvalikutestid läbinud kandidaatidele ja milles nimetatud kandidaatide eraeluline teave on varjatud, ei võimalda tal koostada statistilist tabelit, mida ta soovib kasutada nende testidega seotud diskrimineerimiskahtluste tõendamiseks. Nimelt nagu ilmneb eespool punktist 63, eeldab see vähemalt seda, et igale neid teste teinud kandidaadile ning igale nimetatud kandidaadile esitatud küsimusele antakse konkreetne tunnus, ning igasse aruandesse kantakse märge selle kohta, mis keeles iga küsimus esitati.
74 Peale selle sisaldab hagi lisas olev hageja individuaalne eelvalikutestide tulemuste aruanne üksikasjalikku tulemustetabelit üksnes neljast testist kolme, see tähendab verbaalse mõtlemise, matemaatilise mõtlemise ja abstraktse mõtlemise testi kohta. See ei sisalda aga tabelit olukorra lahendamise testi individuaalsete tulemuste kohta. Hageja esitatud dokumentidega tutvumise taotlus puudutab kõiki nende testide käigus esitatud küsimusi, sealhulgas olukorra lahendamise testi omi.
75 Viimaseks, kuigi kõnealuseid individuaalseid aruandeid saaks hagejale taotluse korral edastada, välja arvatud määruses nr 1049/2001 ette nähtud erandid ja eelkõige isikuandmete kaitset puudutavad sätted, ei võimalda otsinguvahendid ja klassifitseerimisskeem, mida komisjon individuaalsete aruannete koostamiseks kasutab, tal võtta välja andmeid vastavalt hageja esitatud juhistele dokumentidega tutvumise taotluses, ilma et tuleks vaja välja töötada uus SQL‑päring.
76 Mis puudutab EPSO praktikat saata teatavatele alltöövõtjatele testitulemuste statistilisi andmeid, millele viitab hageja oma hagiavalduses, siis see ei võimalda näidata, et tema soovitud andmekogum vastab klassifitseerimisskeemile, mida EPSO käsutuses olev andmebaas toetab, ning et uue otsingulause väljatöötamine ei oleks vajalik.
77 Hageja viitab selles osas konkreetsemalt EPSO hankele, mis käsitleb andmebaasi loomise raamlepingut. Nimetatud hanke sõnastuse kohaselt ei tohi pakkuja koostatud küsimustikud sisaldada mingit kallutatust seoses soo, vanuse ja/või kodakondsusega. Kui kahe aasta jooksul pärast küsimustiku toimetamist EPSO‑le ilmneb tulemustes soo, vanusegruppide ja kodakondsuse alusel oluline statistiline vahe, jätab EPSO endale õiguse lasta pakkujatel küsimustik tasuta asendada, ja sel juhul kohustub EPSO lepinguosalisele edastama vastuste maatriksi koos vastavate töötlemata statistiliste andmetega, mis on saadud testisessioonidest probleemi analüüsimise huvides.
78 Igal juhul tuleb märkida ühelt poolt, et kandidaatide soo, vanuse ja kodakondsuse kriteeriumid, mida käsitleb kõnealuses hankes viidatud statistika, ei vasta ühelegi teabekategooriale, mida hageja käesolevas asjas saada soovib, nagu on kokkuvõtlikult esitatud eespool punktis 6. Teiselt poolt peetakse nimetatud hankes silmas üksnes küsimustike andmebaaside koostamist, mis sisaldaksid abstraktse/induktiivse mõtlemise küsimusi, jättes muu hulgas välja verbaalse ja matemaatilise mõtlemise küsimused. Tasub meelde tuletada, et hageja taotlus käsitleb mitte üksnes abstraktse mõtlemise küsimusi, vaid ka verbaalse ja matemaatilise mõtlemise ning olukorra lahendamise küsimusi, mis esitati kõnealuseid eelvalikuteste teinud kandidaatidele. Lõpuks ei ole komisjon oma väidete kohaselt veel kunagi koostanud vastuste maatriksit koos vastavate töötlemata statistiliste andmetega, nagu hankes määratletud.
79 Järelikult tuleb sedastada, et vaidlusaluse dokumentidega tutvumise taotluse esemes erineb suuri erinevusi statistilistes andmetes, millele hageja osutatud hankes viidatakse, mistõttu nimetatud hange ei ole kohane näitamaks, et nimetatud taotlus puudutab tõesti üht või mitut olemasolevat dokumenti määruse nr 1049/2001 tähenduses, nagu kohtupraktikas seda tõlgendatakse. Lisaks ei saa üksnes nende dokumentide koostamise võimalusega näidata seda, et nende koostamine jääb tavapärase või rutiinse otsingu piiridesse kohtuotsuse Dufour vs. EKP (eespool punkt 55, EU:T:2011:634) punkti 153 tähenduses.
80 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et nagu peasekretariaat esimeses vaidlustatud otsuses nentis, ei ole hageja esitatud taotlus menetluses GESTDEM 2012/3258 seotud EPSO valduses oleva ühe või mitme olemasoleva dokumendiga kas või osalise tutvumisega, vaid see puudutab vastupidi uute dokumentide koostamist, mida ei saa andmebaasist olemasoleva otsinguvahendi abil tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel välja võtta.
81 Järelikult tuleb esimese vaidlustatud otsuse tühistamise osas jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulud
82 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Lisaks, kui kohtuasjas otsust ei tehta, jaotab Üldkohus kodukorra artikli 137 alusel kohtukulud omal äranägemisel. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõuetele hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Nõude osas tühistada vaikimisi tehtud otsus, millega jäeti rahuldamata dokumentidega tutvumise taotlus menetluses GESTDEM 2013/0068, on otsuse tegemise vajadus ära langenud.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta kohtukulud Rainer Typke kanda.
Papasavvas | Forwood | Bieliūnas |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 2. juulil 2015 Luxembourgis.
Allkirjad