Alisher Usmanovi 17. aprillil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 7. veebruari 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-237/22: Usmanov versus nõukogu

(kohtuasi C-274/24 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Alisher Usmanov (esindajad: avvocati D. Rovetta, M. Campa, V. Villante, M. Pirovano ja M. Moretto)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 7. veebruari 2024. aasta otsus kohtuasjas T-237/22 Alisher Usmanov vs. Euroopa Liidu Nõukogu, EU:T:2024:56, mis tehti apellandile teatavaks samal päeval;

tühistada:

nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/337, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, ja nõukogu 28. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/336, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014;

nõukogu 13. märtsi 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/572, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, ja nõukogu 13. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/571, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014;

teise võimalusena tühistada eespool viidatud kohtuotsus ja suunata asi tagasi Üldkohtusse;

mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja apellandi kohtukulud nii esimese astme menetluses kui ka seoses käesoleva apellatsioonkaebusega.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses tugineb apellant kuuele peamisele väitele.

Esimene apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus oma kohustust tagada tõhus õiguskaitse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 41 ja 47 alusel ning rikkus ELTL artiklit 274, proportsionaalsuse põhimõtet ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 52.

Teine apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui jättis rahuldamata apellandi esitatud menetluse suulise osa uuendamise taotlused, ning rikkus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 47 ja audi alteram partem põhimõtet.

Kolmas apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus ja tõlgendas vääralt loetellu kandmise kriteeriumi a otsuse 2014/145¹ artikli 2 lõike 1 ning määruse nr 269/2014² artikli 3 lõike 1 alusel; teise võimalusena esitab apellant ELTL artikli 77 alusel kriteeriumi a õigusvastasuse ja kohaldamatuse vastuväite.

Neljas apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus moonutas tõendeid, rikkus olulisi menetlusnorme ja ELTL artikli 296 kohast põhjendamiskohustust ja kohaldas vääralt eespool nimetatud kriteeriumi a seoses Kommersantis avaldatud D. Medvedevi artikliga.

Viies apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus moonutas tõendeid seoses Kommersanti toimetusvabadusega, kohaldas vääralt tõendamiskoormist ja tõendamisnõudeid puudutavaid norme ning rikkus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ja poolte võrdsuse põhimõtet.

Kuues apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus ja tõlgendas vääralt liidu esmast õigust, täpsemalt õigust sõnavabadusele.

____________

¹     Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16).

¹     Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6).