Hispaania Kuningriigi 29. novembril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 20. septembri 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-450/21, Hispaania versus komisjon
(kohtuasi C-729/23)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Apellant: Hispaania Kuningriik (esindaja: I. Herranz Elizalde)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik
Apellandi nõuded
tühistada 20. septembri 2023. aasta otsus kohtuasjas T-450/21 ning
teha kohtuasjas sisuline otsus, rahuldades vaidlustatud otsuse peale esitatud tühistamishagi.
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide
On rikutud delegeeritud määruse 640/20141 artiklit 31, delegeeritud määruse 639/20142 artikli 53 lõiget 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/20133 artiklit 63.
On tehtud viga vaidlusaluse tegevuse kirjeldamisel ning kohaldatavate õigusnormide osas. On tehtud viga osas, milles vaidlusalust tegevust on määratletud, lähtudes „toetusetaotlusest“ ning määratledes kohaldatavad õigusnormid ilma, et oleks arvesse võetud, et on olemas erinormid, milles on ette nähtud sanktsioonid hilinemise eest loomade liikumisest teavitamisel.
On tehtud viga, leides, et toetusetaotlus toetuskõlblike loomade eest kujutab endast tegevust, mille eest saab kohaldada sanktsioone: i) põhjenduste puudumine; ii) grammatilise, kontekstuaalse ja ajaloolise tõlgenduse ekslik kohaldamine; iii) tõlgendatavate õigusnormide eesmärgi ekslik kindlakstegemine ning proportsionaalsuse ja tõhusa toime põhimõtete vale kohaldamine – vaidlusaluse õigusnormi eesmärk oli kaitsta finantshuve ning vaidlusalused sanktsioonid ei olnud nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja olid seega ebaproportsionaalsed. Lisaks sellele võtsid vaidlusalused sanktsioonid delegeeritud määruse 639/2014 artikli 53 lõikelt 4 selle tõhusa toime; iv) ne bis in idem’i põhimõtte rikkumine – Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 50 – kuivõrd kohtuotsuses koheldakse võrdselt ühelt poolt sanktsioneeritavat tegevust ja vaidlusaluse õigusnormi eesmärki ning teiselt poolt tegevusi ja muude sanktsioone kehtestavate õigusnormide eesmärki; v) on tehtud viga, hinnates, et 2021. aasta reform kujutab endast leebemat sanktsioonikorda, ning teiseks on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 49 lõiget 1, kuivõrd seda ei kohaldatud tagasiulatuvalt.
On tehtud viga, leides, et toetusetaotlus puudutab loomasid, mille kohta loomade registrist selgub, et need ei ole toetuskõlblikud. On rikutud delegeeritud määruse 640/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 19 ning määruse 809/20141 artikli 2 lõiget 4. rikkunud.
Teine väide
On rikutud põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 sätestatud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja seaduslikkuse põhimõtet. Kohtuotsuses on sanktsioonide määramise kohustus tuletatud arutuluskäigus, mis põhineb analoogial. Õigusnormid ei olnud piisavalt selged, et saaks väita, et vaidlusaluste tegevuste suhtes tuleks kohaldada sanktsiooni.
Kolmas väide
Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumine, põhjenduste puudumine ja rakendusmääruse 809/2014 artikli 34 lõigete 3-5 rikkumine.
Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumine. Ei ole tehtud otsust selle finantskorrektsiooni esimest osa puudutavate väidete kohta.
Põhjenduste puudumine. Vaidlusalust tegevust ei ole kohaldatud õigusnormis ette nähtud. Ei ole selgitatud, kuidas Hispaania on nimetatud õigusnormi rikkunud.
Rakendusmääruse 809/2014 artikli 34 lõigete 3-5 rikkumine. Selles ei ole kehtestatud ühtegi konkreetset kohustust, et juhuvalimi veamäär peab olema alati väiksem kui riskipõhise valimi määr.
Neljas väide
On rikutud makseasutuste vahelise diskrimineerimise keelu põhimõtet: kohtuotsuses on sarnaste olukordade ja erineva kohtlemise esinemise tõendamine aetud segamini selle erineva kohtlemise põhjendamisega ning selles on tehtud viga, kehtestades Hispaania Kuningriigile kohustuse tõendada, et erinev kohtlemine ei olnud õigustatud.
____________
1 Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT 2014, L 181).
1 Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT 2014, L 181).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT 2013, L 347).
1 Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT 2014, L 227).