Liidetud kohtuasjad C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19
Kriminaalasjad
järgmiste isikute suhtes:
PM jt
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie ja Tribunalul Bihor)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2021. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Otsus 2006/928/EÜ – Kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses – Laad ja õiguslik mõju – Kohustuslikkus Rumeenia jaoks – Õigusriik – Kohtunike sõltumatus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Korruptsioonivastane võitlus – Liidu finantshuvide kaitse – ELTL artikli 325 lõige 1 – Finantshuvide kaitse konventsioon – Kriminaalmenetlused – Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsused, mis puudutavad teatud tõendite kogumise ja raskete korruptsioonikuritegude lahendamiseks kohtukoosseisude moodustamise seaduslikkust – Liikmesriigi kohtunike kohustus täita täies ulatuses Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsuseid – Kohtunike distsiplinaarvastutus selliste otsuste täitmata jätmise korral – Õigus jätta kohaldamata Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsused, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega – Liidu õiguse esimuse põhimõte
1. Euroopa Liidu õigus – Liidu väärtused ja eesmärgid – Väärtused – Õigusriigi põhimõtete järgimine – Ulatus – Liiduga ühinemine – Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise leping – Koostöö‑ ja jälgimiskord – Otsus 2006/928 – Siduvus – Ulatus – Selle otsuse alusel komisjoni koostatud aruannete arvessevõtmine
(ELL artikkel 2, artikli 4 lõige 3, artiklid 19 ja 49; ELTL artikli 288 neljas lõik; 2005. aasta ühinemisleping, artiklid 2, 37 ja 38 ning IX lisa; komisjoni otsus 2006/928, põhjendused 2–6 ja 9, artiklid 1, 2 ja 4 ning lisa)
(vt punktid 156, 158–165 ja 167–175 ning resolutsiooni punkt 1)
2. Euroopa Liidu omavahendid – Liidu finantshuvide kaitse – Pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus – Liikmesriikide kohustus kehtestada tõhusad ja hoiatavad karistused – Mõisted „pettus“ ja „muu ebaseaduslik tegevus“ – Korruptsioon – Korruptsioonikatse – Hõlmamine
(ELTL artikli 325 lõige 1; 2005. aasta ühinemisleping, IX lisa; Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon, artikli 1 lõige 1 ja artikli 2 lõige 1; komisjoni otsus 2006/928)
(vt punktid 181–189)
3. Euroopa Liidu omavahendid – Liidu finantshuvide kaitse – Pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus – Liikmesriikide kohustus kehtestada tõhusad ja hoiatavad karistused – Ulatus – Liikmesriigi õigusnormid või praktika, mis nõuavad pettuse‑ ja korruptsiooniasjades süüdimõistvate kohtuotsuste uuesti läbivaatamist – Süsteemne karistamatuse oht – Lubamatus
(ELTL artikli 325 lõige 1; 2005. aasta ühinemisleping, IX lisa; Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon, artikli 1 lõige 1 ja artikkel 2; komisjoni otsus 2006/928)
(vt punktid 190–194, 197, 200–203 ja 213 ning resolutsiooni punkt 2)
4. Euroopa Liidu omavahendid – Liidu finantshuvide kaitse – Pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus – Liikmesriikide kohustus kehtestada tõhusad ja hoiatavad karistused – Ulatus – Liikmesriigi kohtu kohustus – Põhiõiguste austamine – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Õigus sõltumatule, erapooletule ja seaduse alusel moodustatud kohtule – Ulatus – Kohtunike loosimine korruptsiooniasjades – Kohtunike spetsialiseerumine korruptsiooniasjadele – Sellise riigisisese kaitsestandardi kohaldamine, millega kaasneb süsteemne karistamatuse oht – Lubamatus
(ELTL artikli 325 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik, artikli 51 lõige 1 ja artikkel 53; Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon, artikli 1 lõige 1 ja artikkel 2; komisjoni otsus 2006/928)
(vt punktid 204–206 ja 211–213 ning resolutsiooni punkt 2)
5. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohtu sõltumatuse põhimõte – Ulatus
(ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik; otsus 2006/928, põhjendus 3 ja lisa)
(vt punktid 217–226)
6. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtu sõltumatuse põhimõtte järgimine – Üldkohtute jaoks siduv konstitutsioonikohtu praktika – Lubatavus – Tingimused – Võimude lahususe põhimõtte järgimine – Konstitutsioonikohtu sõltumatus
(ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; otsus 2006/928, põhjendus 3 ja lisa)
(vt punktid 227–230, 232–234, 236, 242 ja 263 ning resolutsiooni punkt 3)
7. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtu sõltumatuse põhimõtte järgimine – Kohtunike distsiplinaarvastutus – Ulatus – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette distsiplinaarvastutusele võtmise konstitutsioonikohtu otsuste järgimata jätmise korral – Lubamatus
(ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; otsus 2006/928, põhjendus 3 ja lisa)
(vt punktid 238–242 ja 263 ning resolutsiooni punkt 3)
8. Euroopa Liidu õigus – Esimus – Ulatus – Tõlgendamine – Liidu kohtu ainupädevus
(ELL artikli 4 lõige 2 ja artikli 19 lõige 1)
(vt punktid 245–254)
9. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtu sõltumatuse põhimõtte järgimine – Esimus – Vahetu õigusmõju – Liikmesriikide kohtute kohustused – Liikmesriigi õigusnormid, mis distsiplinaarkaristuse ähvardusel keelavad üldkohtul selliste konstitutsioonikohtu otsuste kohaldamata jätmise, mis on liidu õigusega vastuolus – Lubamatus
(ELL artikkel 4 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; ELTL artikkel 267 ja artikli 325 lõige 1; komisjoni otsus 2006/928, lisa)
(vt punktid 256–260, 262 ja 263 ning resolutsiooni punkt 4)
Kokkuvõte
Konstitutsioonikohtu praktika kohaldamine on liidu õigusega vastuolus, kui see koostoimes aegumist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega tekitab süsteemse karistamatuse ohu
Liidu õiguse esimus nõuab, et riigisisestel kohtutel oleks pädevus jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, mis on liidu õigusega vastuolus, ilma et nad riskiks distsiplinaarvastutusele võtmisega
Käesolevad kohtuasjad on jätk korruptsioonivastast võitlust puudutavale kohtureformile Rumeenias, mille kohta on Euroopa Kohus juba varem ühe otsuse teinud(1). Seda reformi jälgitakse Euroopa Liidu tasandil alates 2007. aastast vastavalt koostöö‑ ja jälgimiskorrale, mis on kehtestatud otsusega 2006/928(2) Rumeenia ühinemisel Euroopa Liiduga (edaspidi „koostöö‑ ja jälgimiskord“).
Nendes kohtuasjades tekkis küsimus selle kohta, kas sellise kohtupraktika kohaldamine, mis tuleneb Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus) mitmesugustest lahenditest, mis käsitlevad pettuse‑ ja korruptsiooniasjades kohaldatavaid kriminaalmenetluse norme, võib olla vastuolus liidu õigusega, eelkõige liidu õiguse nende sätetega, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, tagada kohtute sõltumatus ja kaitsta õigusriigi väärtusi, samuti liidu õiguse esimuse põhimõttega.
Kohtuasjades C‑357/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19 oli Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kassatsioonikohus, edaspidi „kassatsioonikohus“) mõistnud mitu isikut, nende hulgas endised parlamendi liikmed ja ministrid, süüdi käibemaksupettuses ning korruptsioonis ja mõjuvõimuga kauplemises, eelkõige seoses Euroopa fondide haldamisega. Konstitutsioonikohus tühistas need otsused õigusvastase kohtukoosseisu tõttu, kuna esiteks oleks need kohtuasjad, milles kassatsioonikohus oli teinud otsuse esimese kohtuastmena, pidanud lahendama korruptsiooniasjadele spetsialiseerunud koosseis(3), ja teiseks, kuna kohtuasjades, mille kohta kassatsioonikohus oli teinud otsuse apellatsiooniastmes, oleks kõik kohtukoosseisu kohtunikud tulnud määrata loosimise teel(4).
Kohtuasjas C‑379/19 menetles Tribunalul Bihor (Bihori esimese astme kohus, Rumeenia) kriminaalasju, mis olid algatatud mitme isiku suhtes, keda süüdistati korruptsioonis ja mõjuvõimuga kauplemises. Tõendite väljajätmise taotluse raames tuleb sellel kohtul kohaldada konstitutsioonikohtu praktikat, millega kriminaalasjas tõendite kogumine Rumeenia luureteenistuse osavõtul on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, mis tõi kaasa asjaomaste tõendite tagasiulatuva väljajätmise kriminaalasja tõendikogumist(5).
Selles kontekstis esitasid kassatsioonikohus ja Bihori esimese astme kohus Euroopa Kohtule küsimusi konstitutsioonikohtu nende otsuste liidu õigusele vastavuse kohta(6). Kõigepealt tekkis Bihori esimese astme kohtul küsimus selle kohta, kas koostöö‑ ja jälgimiskord ja selle korra alusel komisjoni koostatud aruanded on kohustuslikud(7). Seejärel tõstatas kassatsioonikohus pettuse‑ ja korruptsioonivastases võitluses võimaliku süsteemse karistamatuse ohu küsimuse. Viimaks küsivad need kohtud ka seda, et kas liidu õiguse esimuse ja kohtunike sõltumatuse põhimõtted võimaldavad neil jätta konstitutsioonikohtu otsuse kohaldamata, samas kui Rumeenia õiguse kohaselt kujutab konstitutsioonikohtu otsuse täitmata jätmine kohtunike ja prokuröride poolt endast distsiplinaarsüütegu.
Euroopa Kohtu hinnang
Koostöö‑ ja jälgimiskorra kohustuslikkus
Euroopa Kohtu suurkoda kinnitas varasemast otsusest tulenevat kohtupraktikat, mille kohaselt koostöö‑ ja jälgimiskord on Rumeenia jaoks tervikuna kohustuslik(8). Õigusaktid, mille liidu institutsioonid enne ühinemist vastu võtsid, on Rumeeniale siduvad alates ühinemise kuupäevast. Nii on see otsuse 2006/928 puhul, mis on Rumeenia jaoks tervikuna kohustuslik seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Ka sellega seatud eesmärgid, mis peavad tagama õigusriigi põhimõtete järgimise, on siduvad. Rumeenia on seega kohustatud võtma nende eesmärkide saavutamiseks sobivad meetmed, võttes arvesse komisjoni koostatud aruannetes esitatud soovitusi(9).
Kohustus näha liidu finantshuve kahjustava pettuse või korruptsiooni eest ette tõhusad ja hoiatavad karistused
Liidu õigusega on vastuolus see, kui kohaldatakse konstitutsioonikohtu praktikat, mille tulemusel tühistatakse õigusvastaselt moodustatud kohtukoosseisude tehtud kohtuotsused, kuna koostoimes aegumist käsitlevate riigisiseste sätetega tekitab see süsteemse ohu, et teod, mis kujutavad endast liidu finantshuve kahjustavaid raskeid pettusi või korruptsioonikuritegusid, jäävad karistamata.
Kõigepealt, kuigi õigusnormid, mis reguleerivad liikmesriikides kohtukorraldust, muu hulgas kohtukoosseisu moodustamist pettuse‑ ja korruptsiooniasjades, kuuluvad põhimõtteliselt nende riikide pädevusse, tuletas Euroopa Kohus meelde, et liikmesriigid on siiski kohustatud järgima neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi.
Selliste kohustuste hulka kuulub võitlus liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, kaasa arvatud korruptsioonisüüteod, võttes hoiatavaid ja tõhusaid meetmeid.(10). Rumeenia puhul täiendab seda kohustust selle liikmesriigi kohustus, mis tuleneb otsusest 2006/928, võidelda tõhusalt korruptsiooni ja eelkõige kõrgetasemelise korruptsiooni vastu.
Sellest tulenev tõhususe nõue laieneb tingimata nii nende süütegude menetlustele ja karistustele kui ka määratud karistuste kohaldamisele, kuna siis, kui neid huve kahjustavate pettuste ja üldiste korruptsioonisüütegude eest määratud karistusi tegelikult täide ei viida, ei saa need olla tõhusad ja hoiatavad. Seejärel märkis Euroopa Kohus, et liikmesriigi seadusandja ülesanne on võtta vajalikud meetmed tagamaks, et nendele süütegudele kohaldatav menetlusnormistik ei tekitaks süsteemset karistamatuse ohtu. Liikmesriikide kohtud peavad jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis takistavad tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamist.
Käesoleval juhul on kõnealuse konstitutsioonikohtu praktika kohaldamise tagajärg see, et asjaomased pettuse‑ ja korruptsiooniasjad tuleb uuesti läbi vaadata – olenevalt asjaoludest mitmel korral – esimeses kohtuastmes ja/või apellatsiooniastmes. Võttes arvesse sellise läbivaatamise keerukust ja kestust, pikendab see paratamatult vastavate kriminaalmenetluste kestust. Lisaks sellele, et Rumeenia on võtnud kohustuse lühendada korruptsioonijuhtumite menetlusaega, tuletas Euroopa Kohus meelde, et arvestades Rumeenia konkreetseid kohustusi, mis tulenevad otsusest 2006/928, ei tohi selle valdkonna riigisisesed õigusaktid ja praktika põhjustada korruptsioonisüütegude uurimisaja pikenemist ega mis tahes viisil nõrgendada korruptsioonivastast võitlust(11). Peale selle võib kõnealuste kohtuasjade uuesti läbivaatamine, arvestades aegumist käsitlevaid riigisiseseid sätteid, viia süütegude aegumiseni ja takistada tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist Rumeenia riigi kõrgeimatel ametikohtadel olevatele isikutele, kes on süüdi mõistetud ametikohustuste täitmisel raskete pettuste ja/või korruptsioonisüütegude toimepanemises. Seetõttu muutuks karistamatuse oht selle isikute kategooria jaoks süsteemseks ja seaks kahtluse alla kõrgetasemelise korruptsiooni vastu võitlemise eesmärgi.
Lõpuks märkis Euroopa Kohus, et kohustus tagada, et niisuguste süütegude eest määratakse tõhusad ja hoiatavad kriminaalkaristused, ei vabasta eelotsusetaotluse esitanud kohut kohustusest kontrollida, kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud põhiõigusi on järgitud, ilma et see kohus saaks kohaldada põhiõiguste kaitse riigisisest standardit, mis toob kaasa sellise süsteemse karistamatuse ohu. Sellest artiklist tulenevad nõuded ei takista aga konstitutsioonikohtu sellise praktika võimalikku kohaldamata jätmist, mis käsitleb korruptsiooniasju lahendavate kohtukoosseisude spetsialiseerumist ja moodustamist.
Kohtunike sõltumatuse tagatis
Liidu õigusega ei ole vastuolus see, kui konstitutsioonikohtu otsused on üldkohtutele siduvad, tingimusel et on tagatud konstitutsioonikohtu sõltumatus eelkõige seadusandlikust ja täitevvõimust. Seevastu on liidu õigusega vastuolus see, kui selliste otsuste mis tahes eiramise korral võetakse liikmesriigi kohtunik distsiplinaarvastutusele.
Esiteks, kuna tõhus kohtulik kontroll, mille eesmärk on tagada liidu õiguse järgimine, on õigusriigi lahutamatu tunnus, peab iga kohus, kelle ülesanne on kohaldada või tõlgendada liidu õigust, vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele. Selleks on kohtute sõltumatus esmatähtis. Selles osas peavad kohtunikud olema kaitstud välise sekkumise või surve eest, mis võiks ohustada nende sõltumatust. Lisaks tuleb õigusriigi toimimist iseloomustava võimude lahususe põhimõtte kohaselt tagada kohtute sõltumatus seadusandlikust ja täitevvõimust.
Teiseks, kuigi liidu õigus ei kehtesta liikmesriikidele konkreetset põhiseaduslikku mudelit, mis reguleerib riigivõimu eri harude vahelisi suhteid, tõi Euroopa Kohus esile, et liikmesriigid peavad siiski järgima eelkõige sellest õigusest tulenevaid kohtute sõltumatuse nõudeid. Neil asjaoludel võivad konstitutsioonikohtu otsused olla üldkohtutele siduvad, tingimusel et riigisisene õigus tagab kohtu sõltumatuse eelkõige seadusandlikust ja täitevvõimust. Seevastu juhul, kui riigisisene õigus seda sõltumatust ei taga, on sellised riigisisesed õigusnormid või praktika liidu õigusega vastuolus, kuna selline konstitutsioonikohus ei suuda tagada liidu õigusega nõutavat tõhusat kohtulikku kaitset.
Kolmandaks peavad distsiplinaarvastutust reguleerivad õigusnormid pakkuma kohtute sõltumatuse säilitamiseks vajalikke tagatisi, et vältida mis tahes ohtu, et neid norme kasutatakse kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli süsteemina. Sellega seoses ei saa ainuüksi asjaolu, et kohtulahendis võib esineda viga riigisiseste ja liidu õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel või faktiliste asjaolude sedastamisel ja tõendite hindamisel, tuua kaasa asjaomase kohtuniku distsiplinaarvastutusele võtmist. Kohtuniku distsiplinaarvastutusele võtmine kohtulahendi eest peab nimelt piirduma täiesti erandjuhtudega ja see peab olema piiritletud tagatistega, mille eesmärk on vältida mis tahes ohtu, et kohtulahendi sisule avaldatakse välist survet. Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt konstitutsioonikohtu otsuste mis tahes eiramine liikmesriigi üldkohtu poolt võib kaasa tuua kohtuniku distsiplinaarvastutusele võtmise, ei vasta neile tingimustele.
Liidu õiguse esimus
Liidu õiguse esimuse põhimõttega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohtud ei või distsiplinaarkaristuse ähvardusel jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsuseid, mis on liidu õigusega vastuolus.
Euroopa Kohus osutas, et oma EMÜ asutamislepingut käsitlevas kohtupraktikas on ta välja töötanud ühenduse õiguse esimuse põhimõtte, mida tuleb mõista nii, et see nõuab liidu õiguse esmajärjekorras kohaldamist liikmesriikide õiguse ees. Sellega seoses leidis Euroopa Kohus, et kui EMÜ asutamislepinguga on kehtestatud omaette õiguskord, mida liikmesriigid vastastikku tunnustavad, siis tuleneb sellest, et nad ei saa hiljem võtta selle õiguskorra suhtes esimuslikku ühepoolset meedet ega vaidlustada EMÜ asutamislepingust tulenevat õigust, tuginedes riigisisese õiguse normidele, millised need ka ei oleks, ilma et nad kaotaksid selle õiguse ühenduse õiguse olemuse ja seadmata kahtluse alla ühenduse enda õiguslikku alust. Lisaks ei tohi ühenduse õiguse rakenduspädevus liikmesriigiti erineda vastavalt hilisematele riigisisestele õigusaktidele, ohustamata EMÜ asutamislepingu eesmärkide saavutamist, ega põhjustada asutamislepinguga keelatud diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Euroopa Kohus leidis seega, et kuigi EMÜ asutamisleping on sõlmitud rahvusvahelise lepingu vormis, kujutab see endast õigusriigi põhimõttele rajatud ühenduse põhiseaduslikku hartat, ja et selliselt loodud ühenduse õiguskorra põhitunnused on eelkõige selle esimus liikmesriikide õiguse suhtes ning paljude selliste sätete vahetu õigusmõju, mida kohaldatakse liikmesriikide ja nende kodanike suhtes.
Euroopa Kohus tõi esile, et liidu õiguskorra neid põhitunnuseid ja selle järgimise olulisust on kinnitanud EMÜ asutamislepingu muutmise lepingute ja eelkõige Lissaboni lepingu tingimusteta ratifitseerimine. Selle lepingu vastuvõtmisel pidas liikmesriikide valitsuste esindajate konverents vajalikuks oma deklaratsioonis nr 17 ülimuslikkuse kohta, mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, sõnaselgelt märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on aluslepingud ja liidu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtupraktikaga kehtestatud tingimustel.
Euroopa Kohus lisas, et kui ELL artikli 4 lõikes 2 on ette nähtud, et liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees, saab liit sellist võrdsust järgida ainult siis, kui liikmesriigid ei saa liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt rakendada liidu õiguskorra vastu suunatud ühepoolset meedet, milline see ka ei oleks. Selles kontekstis tõi Euroopa Kohus veel esile, et kasutades oma ainupädevust anda liidu õiguse lõplik tõlgendus, peab ta täpsustama liidu õiguse esimuse põhimõtte ulatust liidu õiguse asjakohaste sätete seisukohast, kuna see ulatus ei saa sõltuda riigisiseste õigusnormide tõlgendusest ega sellest, kuidas liikmesriigi kohus tõlgendab liidu õigust, kui see ei vasta Euroopa Kohtu tõlgendusele.
Euroopa Kohtu sõnul on liidu õiguse esimuse põhimõttega kaasnev mõju siduv kõigile liikmesriigi organitele, ilma et seda saaksid takistada riigisisesed sätted, sealhulgas need, mis tulenevad põhiseadusest. Liikmesriigi kohtud on kohustatud jätma omal algatusel kohaldamata kõik riigisisesed õigusnormid või praktika, mis on vastuolus liidu õigusnormiga, millel on vahetu õigusmõju, ja neil ei ole vaja taotleda või oodata nende õigusnormide või praktika eelnevat kõrvaldamist seadusandliku või muu põhiseadusliku menetluse teel.
Lisaks on liikmesriigi kohtunike sõltumatusega lahutamatult seotud tagatis see, et nende suhtes ei algatata distsiplinaarmenetlust või neile ei määrata distsiplinaarkaristust selle eest, et nad kasutasid õigust pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtu poole, mis kuulub nende ainupädevusse. Seega juhul, kui liikmesriigi üldkohus leiab Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt, et liikmesriigi konstitutsioonikohtu praktika on liidu õigusega vastuolus, ei saa asjaolu, et liikmesriigi kohus jätab selle kohtupraktika kohaldamata, kaasa tuua tema distsiplinaarvastutust.