Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
NICHOLAS EMILIOU
esitatud 8. veebruaril 2024(1)
Kohtuasi C‑425/22
MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt.
versus
Mercedes-Benz Group AG
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari kõrgeim kohus))
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi – Tütarettevõtjatele tekitatud kahju – Paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud – Emaettevõtja registrijärgne asukoht – Majandusüksus
I. Sissejuhatus
1. Euroopa Komisjon võttis 2016. aastal vastu otsuse,(2) milles ta järeldas, et mitu ettevõtjat, sealhulgas Mercedes-Benz Group AG (edaspidi „kostja“), olid rikkunud keskmise suurusega ja raskeveokite brutohinna salajase kokkuleppimisega muu hulgas ELTL artiklis 101 sätestatud keeldu. See otsus on toonud kaasa rea kahju hüvitamise hagisid, millest mõnega seoses on esitatud Euroopa Kohtule eelotsusetaotlused palvega selgitada määruse (EL) nr 1215/2012(3) kohtualluvuse eeskirjade õiget tõlgendamist, et teha kindlaks, millistesse kohtutesse võib sellise hagi esitada(4).
2. Käesolev eelotsusetaotlus on esitatud sarnases kontekstis ja selles palutakse lühidalt kokku võttes tõlgendada nimetatud määrust küsimuses, kas emaettevõtja võib tugineda konkurentsiõiguse majandusüksuse mõistele, et tema tütarettevõtjatele tekitatud kahju hüvitamise nõue alluks emaettevõtja registrijärgse asukoha kohtutele.
3. Täpsemalt on Ungaris asuval MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt’il (edaspidi „hageja“) kontrolliv osalus kontserni MOL kuuluvate eri liikmesriikides asuvate äriühingute üle. Need tütarettevõtjad ostsid kaudselt kostjalt veokeid hindadega, mis olid väidetavalt moonutatud eespool nimetatud komisjoni otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumise tõttu. Põhikohtuasjas palub hageja Ungari kohtutel mõista kostjalt, kelle asukoht on Saksamaal, välja hüvitis konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu makstud ülemäärase hinnavahe eest.
4. Määruse nr 1215/2012 kohaselt reguleerib kohtualluvuse kindlaksmääramist kostja elu- või asukoha üldine eeskiri.(5) Sellel eeskirjal on mitu erandit, sealhulgas erand, mis on kohaldatav lepinguvälise kahju hüvitamise hagidele (nagu põhikohtuasjas) ning mille kohaselt võib asi alluda ka selle paiga kohtutele, kus väidetav kahju tekkis.(6)
5. Nii esimese kui ka teise astme kohtud leidsid, et seda valikulise kohtualluvuse eeskirja ei saa põhikohtuasjas siiski kohaldada ning et Ungari kohtutel puudub seega rahvusvaheline kohtualluvus hageja nõude läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Lühidalt öeldes oli see tingitud asjaolust, et kõnealuseid veokeid ei ostnud mitte hageja, vaid tema tütarettevõtjad (kes olid faktiliselt üksused, kes said kahju kunstlikult kõrgema hinna näol). Neil asjaoludel soovib Kúria (Ungari kõrgeim kohus) nüüd selgitust selle kohta, kas sellise kohtualluvuse saab kindlaks määrata asjaolu alusel, et hageja registrijärgne asukoht on Ungaris. Samuti küsib ta, kas asjaolu, et mõni asjaomane tütarettevõtja ei kuulunud kõnealuste veokite soetamise ajal veel hageja kontserni, on selle hindamise seisukohast oluline.
6. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu päring põhineb hageja väitel, et hageja registrijärgne asukoht on paik, kus kahju lõppkokkuvõttes kanti, kuna hageja ja puudutatud tütarettevõtjad kuuluvad samasse majandusüksusesse.
7. Nagu ma käesolevas ettepanekus üksikasjalikumalt selgitan, on see mõiste välja töötatud konkurentsiõiguses ja seda on kohaldatud eelkõige selle jõustamise tõhustamiseks. Kõnealusele mõistele tuginetakse eelkõige selleks, et omistada kostjale vastutus rikkumise eest, mille on tegelikult toime pannud teine (juriidiline) isik, tingimusel et mõlemad äriühingud kuuluvad samasse majandusüksusesse. Seda arvesse võttes tekib käesolevas asjas keskne küsimus, kas sellele mõistele saab tugineda ka kohtualluvuse kindlakstegemiseks kahju hüvitamise nõude puhul, olenemata sellest, kas hageja on (juriidiline) isik, kes algul kahju kandis.
II. Õiguslik raamistik
8. Määruse nr 1215/2012 põhjenduses 15 on märgitud, et „[k]ohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. […]“.
9. Määruse nr 1215/2012 põhjenduses 16 on märgitud, et „[l]isaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. […]“.
10. Määruse nr 1215/2012 II peatükk sisaldab kohtualluvuse eeskirju. Selle peatüki 1. jagu sisaldab üldsätteid, sealhulgas artiklit 4, mille lõikes 1 on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest“.
11. Artikli 5 lõikes 1, mis moodustab osa samast jaotisest, on sätestatud: „Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes [II peatüki] 2.–7. jaos sätestatud korras.“
12. Määruse nr 1215/2012 II peatüki 2. jagu käsitleb „valikulist kohtualluvust“. See sisaldab muu hulgas artikli 7 punkti 2, mille kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis „lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda“.
III. Faktilised asjaolud, riigisisene menetlus ja eelotsuse küsimused
13. Komisjon leidis oma 19. juuli 2016. aasta otsuses, et keskmise suurusega ja raskeveokite brutohindade kokkuleppimisega Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) osales kostja, kelle asukoht on Saksamaal, koos teiste äriühingutega 17. jaanuarist 1997 kuni 18. jaanuarini 2011 kartellis, mis kujutas endast ELTL artiklis 101 ja Euroopa majanduspiirkonna lepingu artiklis 53 sätestatud keelu vältavat rikkumist.(7) Komisjon järeldas, et rikkumine hõlmas kogu EMPd.
14. Hageja on Ungaris asuv äriühing. Tal on kontrolliv osalus kontserni MOL kuuluvate äriühingute üle. Ta on kas enamusaktsionär või ainukontrolli omav ettevõtja mitme äriühingu üle, kelle hulka kuuluvad näiteks MOLTRANS asukohaga Ungaris, INA asukohaga Horvaatias, Panta ja Nelsa asukohaga Itaalias, ROTH asukohaga Austrias ja SLOVNAFT asukohaga Slovakkias. Komisjoni otsuses tuvastatud rikkumise perioodil soetasid need tütarettevõtjad kostjalt kaudselt kas ostes või liisides eri liikmesriikides kokku 71 veoautot.
15. Hageja palus Fővárosi Törvényszékil (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) (edaspidi „esimese astme kohus“) mõista kostjalt välja 530 851 eurot koos intresside ja kuludega, väites, et tegemist on summaga, mille tema tütarettevõtjad olid komisjoni otsuses tuvastatud konkurentsivastase tegevuse tõttu ülemääraselt maksnud. Tuginedes majandusüksuse mõistele, esitas ta kostja vastu tütarettevõtjate kahju hüvitamise nõuded. Tema väitel allub asi määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel Ungari kohtutele, kuna tema registrijärgne asukoht kui kontserni majanduslike ja varaliste huvide kese on paik, kus kahju tekitanud juhtum selle sätte tähenduses lõppkokkuvõttes aset leidis.
16. Kostja vaidles vastu asja allumisele Ungari kohtutele.
17. Esimese astme kohus nõustus selle vastuväitega ja märkis, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punktis 2 sätestatud valikulise kohtualluvuse eeskirja tuleb tõlgendada kitsalt ja seda saab kohaldada üksnes juhul, kui kohtu, kelle poole on pöördutud, ja vaidluse eseme vahel on eriti tihe seos. Ta leidis, et kunstlikult tõstetud hindu ei olnud maksnud hageja, vaid tema tütarettevõtjad (keda seega kõnealused konkurentsimoonutused kahjustasid). Seevastu hageja kahju oli puhtalt varaline, mis ei võimalda tema registrijärgset asukohta käsitada kahju tekkimise kohana määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, ning see ei saa viia selleni, et asi allub Ungari kohtule.
18. Seda seisukohta kinnitas apellatsiooniastmes oma kohtumäärusega Fővárosi Ítélőtábla (Pealinna Budapesti apellatsioonikohus, Ungari) (edaspidi „teise astme kohus“). Nimetatud kohus märkis, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on majandusüksuse teooria kohaldatav üksnes selleks, et tuvastada vastutus konkurentsiõiguse rikkumise eest, ning kokkuvõttes ei ole see kohaldatav kahju kannatanud isikule kohtualluvuse kindlaksmääramiseks. Euroopa Kohtu otsusele CDC Hydrogen Peroxide(8) viidates leidis ta, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohane kohtualluvus tuleb kindlaks määrata kahju kannatanud äriühingu registrijärgse asukoha, mitte emaettevõtja asukoha alusel.
19. Hageja esitas kassatsioonkaebuse Kúriale (kõrgeim kohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Hageja palus tühistada teise astme kohtu määruse ja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks madalamatesse kohtutesse. Ta väitis sisuliselt, et majandusüksuse teooria on käesolevas kontekstis kohtualluvuse määramiseks asjakohane ja et teda kui kontserni üle ainukontrolli omavat ettevõtjat puudutavad otseselt nii kasumlikud kui ka kahjumlikud tehingud, mida teevad kontserni kuuluvad äriühingud.
20. Kostja väitis vastuses, et hageja ei ole ostnud ühtegi kartellikokkuleppega seotud veokit ja seega ei ole ta kandnud mingit kahju. Lisaks väitis ta, et majandusüksuse teooria ei ole kohtualluvuse kindlaksmääramiseks kohaldatav ja et sellist lähenemist ei toeta Euroopa Kohtu praktika.
21. Neil asjaoludel otsustas Kúria (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kui emaettevõtja esitab teise äriühingu konkurentsivastase tegevuse eest kahju hüvitamise hagi, et saada hüvitist kahju eest, mida on selle tegevusega tekitatud ainult tema tütarettevõtjatele, siis kas kohtualluvuse määrab emaettevõtja asukoht paigana, kus kahju tekitanud juhtum [määruse nr 1215/2012] artikli 7 punkti 2 tähenduses toimus?
2. Kas [määruse nr 1215/2012] artikli 7 punkti 2 kohaldamise seisukohast on oluline asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all oleva veokite soetamise ajal ei kuulunud kõik tütarettevõtjad emaettevõtja kontserni?“
22. Kirjalikud seisukohad on esitanud hageja, kostja, Tšehhi valitsus ja komisjon.
IV. Analüüs
23. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma eelotsusetaotlusega esiteks teada, kas juhul, kui emaettevõtja esitab hagi sellise kahju hüvitamiseks, mida on kandnud üksnes tema tütarettevõtjad hindade kindlaksmääramist ja tõstmist käsitleva kokkuleppe tõttu (millega on rikutud ELTL artiklit 101),(9) saab kohtualluvuse kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõike 2 tähenduses paik, kus „kahju tekitanud juhtum on toimunud“, on emaettevõtja registrijärgne asukoht. Teiseks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas vastust sellele küsimusele mõjutab asjaolu, et ajal, mil tütarettevõtjad kõnealuse kauba ostsid, ei kuulunud mõni neist veel hageja kontserni.
24. Enne nende küsimuste käsitlemist (C) esitan sissejuhatavad märkused vaidlusaluse valikulise kohtualluvuse eeskirja ja eelkõige selle kahju laadi kohta, mis võib viia kõnealuse eeskirja kohaldamiseni (A). Tuletan meelde ka seda, mida Euroopa Kohus on täpsustanud seose kohta, mille alusel määratakse kindlaks, millisesse kohtusse tuleb pöörduda konkreetselt ELTL artikli 101 rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise hagide puhul (nagu asjas, mis on pooleli eelotsusetaotluse esitanud kohtus) (B).
A. Vaidlusalune kohtualluvuse eeskiri ja kahju laad
25. Liidu õiguskorras lahendatakse piiriülese elemendiga kohtuasja rahvusvahelise kohtualluvuse küsimus määruses nr 1215/2012 sätestatud eeskirjade alusel. Nagu juba lühidalt märgitud, on selle määrusega kehtestatud üldine eeskiri kohtualluvus kostja alalise elu- või asukoha alusel.(10)
26. Selle eeskirja suhtes on ette nähtud mitu erandit valikulise ja erandliku kohtualluvuse eeskirjadena, mis käsitlevad olukordi, kus hagi kostja vastu võib või tuleb esitada teise liikmesriigi kohtusse.
27. Käesolev kohtuasi puudutab ühte valikulise kohtualluvuse eeskirja, nimelt määruse nr 1215/2012 artikli 7 punktis 2 sätestatud eeskirja, mille kohaselt on lepinguvälise kahju asjades (alternatiivne, võimalik) kohtualluvus „selle paiga kohtu[tel], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda“.
28. Alates kohtuotsusest Bier ja kogu oma hilisemas kohtupraktikas on Euroopa Kohus tõlgendanud mõistet „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ nii, et see hõlmab kahte kategooriat: esiteks asjaomase põhjustava sündmuse toimumise paika (paik, kus toimus kahju põhjustanud sündmus) ja teiseks kahju tekkimise paika (paik, kus kahju ilmnes).(11) Järelikult võib määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohaselt kostja vastu hagi esitada kummagi paiga kohtusse olenevalt sellest, millise hageja valib.(12)
29. See kohtualluvuse eeskiri põhineb eriti tihedal seosel vaidluse ja seda lahendava kohtu vahel „eelkõige tänu tihedale seosele vaidluse esemega ning kergemale tõendite kogumise võimalusele“,(13) arvestades seda, kui oluline on tuvastada lepinguvälise kahju asjades põhjuslik seos väidetava kahju ja selle põhjuse vahel.(14)
30. Samal ajal kujutab see eeskiri endast erandit üldisest eeskirjast, mille kohaselt põhineb kohtualluvus kostja alalisel elukohal. Seetõttu tuleb seda tõlgendada kitsalt.(15)
31. Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kuigi „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“, võib hõlmata ka kohta, kus (põhjustaval) sündmusel olid konkreetsed tagajärjed (vt eespool punkt 28), ei saa kohtualluvust kindlaks määrata üksnes sel alusel, et kannatanu kannatab küll paigas, mis allub vastavale kohtule, sellise sündmusekahjulikke tagajärgi, kui see sündmus on juba põhjustanud kahju mujal.(16)
32. Nimelt, võttes arvesse, et sellised kahjulikud tagajärjed ilmnevad vältimatult lõpuks hageja alalises elu- või asukohas, oleks vastupidine lahendus vastuolus nõudega, et kohtu, kelle poole pöördutakse, ja vaidluse eseme vahel peab olema tihe seos, kuna ei ole olemuslikku põhjust eeldada, et hageja alaline elu- või asukoht on iseenesest kõige sobivam paik kohtumenetlusele kaasa aitamiseks seetõttu, et tõendid kahju olemasolu ja ulatuse kohta on seal hõlpsasti kättesaadavad. Lisaks võimaldaks see paljudel juhtudel hagejal esitada kostja vastu hagi hageja enda alalise elu- või asukoha kohtusse ja pöörata niimoodi kostja elu- või asukoha üldine eeskiri omal äranägemisel ümber.(17)
33. Samadel põhjustel (mis kokkuvõttes tingivad, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohaselt alluks asi algse kahju tekkimise koha kohutule) on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ selle sätte tähenduses, ei hõlma paika, kus on kahjustatud kaudse kannatanu vara.(18)
34. Euroopa Kohus jõudis sellele järeldusele kohtuasjas, kus kaks Prantsuse äriühingut, kelle registrijärgne asukoht oli Pariisis (Prantsusmaa), asutasid Saksamaal kinnisvaraprojekti elluviimiseks tütarettevõtjad. Saksa pangad taganesid aga rahastamisest, mis tõi kaasa nende tütarettevõtjate maksejõuetuse. Prantsuse emaettevõtjad soovisid esitada Saksa pankade vastu hagi Pariisis, väites, et see on koht, kus neil tekkis sellest tulenev varaline kahju.
35. Vastus, mille Euroopa Kohus selles kohtuotsuses andis, on minu arvates käesolevas asjas otseselt asjakohane. Sarnaselt kohtuotsuse Dumez aluseks olnud faktiliste asjaoludega nähtub toimikust, et hageja väidetav kahju ei mõjutanu teda otseselt, vaid seda kahju kandsid algul tema tütarettevõtjad ja see võis teda mõjutada üksnes „rikošetina“.(19) On selge, et hageja ei ole soetanud (otseselt ega kaudselt) kostjalt ühtegi veokit ega omandanud asjaomaste tütarettevõtjate vastavaid õigusi, olgu siis tegemist asjaomaste nõuete loovutamisega või muul viisil.(20)
36. On tõsi, nagu märgib hageja, et kohtuotsuses Tibor-Trans (mis puudutas sedasama kokkulepete sõlmimist, mis tuvastati käesolevas asjas kõne all olevas komisjoni otsuses) eristas Euroopa Kohus selle kohtuasja aluseks olnud olukorda kohtuasjas Dumez käsitletud asjaoludest. Kohtuotsuse Tibor-Trans aluseks olnud asjaolude eripära seisnes selles, et selle asja hageja, kes oli veokite lõppkasutaja, ei olnud ostnud ühtegi veokit otse kostjalt, vaid oli teinud seda edasimüüja kaudu. See ei takistanud Euroopa Kohut siiski asumast seisukohale, et vastavas asjas puudutas hageja nõue otsest kahju, kuna see kahju leiti olevat ELTL artikli 101 rikkumise vahetu tagajärg, kuivõrd edasimüüjad suunasid vastavast kokkuleppest tuleneva ülemäärase ostuhinna edasi hagejale.(21)
37. Selline edasisuunamine võib toimuda tarneahelas, kus väidetav kannatanu omandab kartelli esemeks olevad kaubad (või teenused).(22) Samas ei ole väidetud, et põhikohtuasjas oleks see aset leidnud. Selle asemel väidab hageja, et algul tema tütarettevõtjate poolt kantud kahju on tema kahju.
38. Need kaalutlused näitavad, et – nagu juba märgitud – hageja tegutseb kaudse kannatanuna. Ta nõuab, et hüvitataks kahju, mis on juba ja kõigepealt mõjutanud teist juriidilist isikut. Seda silmas pidades saan eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesest küsimusest aru nii, et ta soovib teada, kas vaatamata sellele on võimalik jaatada kohtualluvust hageja registrijärgsel asukohal põhineva seose alusel, kuna hageja ja asjaomased tütarettevõtjad moodustavad ühe majandusüksuse.
39. Enne selle küsimuse käsitlemist tuleb selgitada, miks hageja registrijärgsel asukohal põhinevale seosele üleüldse tuginetakse. See omakorda nõuab, et selgitataks, milliseid seoseid on Euroopa Kohus vaidlusaluse kohtualluvuseeskirja kohaldamisel tunnistanud ELTL artikli 101 rikkumistest tulenevate kahju hüvitamise hagide konkreetses kontekstis asjasse puutuvaks.
B. ELTL artikli 101 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete puhul esinevad seosed
40. Käesolevas jaos käsitlen kõigepealt Euroopa Kohtu asjakohast praktikat (1) ning seejärel komisjoni palvet, et Euroopa Kohus selgitaks selle üht konkreetset aspekti (2).
1. Asjakohane kohtupraktika
41. Pöördudes tagasi kahte liiki paikade juurde, mis võivad kujutada endast „paika, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 28, on Euroopa Kohus otsustanud, etesimese kategooria (kahju tekitanud sündmus) alusel allub asi sisuliselt selle paiga kohtule, kus kartell lõplikult loodi.(23)
42. Mis puudutab teist kategooriat, nimelt paika, kus kahju kanti (realiseerus), siis on kohaldatav eeskiri keerulisem.
43. Euroopa Kohus leidis kõigepealt kohtuotsuses CDC Hydrogen Peroxide, et selline paik on kannatanu asukoht. Ta põhjendas seda lähenemist, märkides, et asjakohane hinnang sõltub asjaoludest, mis on konkreetselt seotud hageja (väidetava kannatanu) olukorraga.(24)
44. Seda lahendust kritiseeriti. Esiteks juhiti tähelepanu sellele, et Euroopa Kohus näib olevat tunnistanud, et aluseks võetav seos on varalise kahju realiseerumise koht.(25) Teiseks märgiti, et kannatanu registrijärgse asukoha lugemine selleks seoseks ei pruugi sobida nõudega, et asja menetlev kohus ja vaidluse ese peavad olema tihedalt seotud. Eelkõige märgiti, et kuigi ei saa välistada, et mõni tõend võib olla kättesaadav kannatanute registrijärgses asukohas, tehakse antud kontekstis kantud kahju tavaliselt kindlaks, võrreldes kartelli hindu hüpoteetiliste turuhindadega, mille saab üldjuhul kindlaks teha mõjutatud turgu käsitlevate majandusnäitajate põhjal.(26)
45. Igal juhul on Euroopa Kohtu praktika edasi arenenud. Oma kohtupraktika edasiarendamisel on Euroopa Kohus rõhutanud seost konkurentsivastase tegevusega kahjustatud turu ja selle paiga vahel, kus hagejate väitel neil kahju tekkis. Seda arengut on üksikasjalikult analüüsinud eelkõige kohtujurist Richard de la Tour oma ettepanekus kohtuasjas Volvo.(27) Käesolevas asjas piisab, kui märkida, et ühelt poolt viitas kohtuotsus Tibor-Trans sellele, et kahju realiseerumise paik on turg, mida asjaomane konkurentsivastane tegevus mõjutas (ilma täiendavate täpsustusteta).(28) Teiselt poolt selgitas Euroopa Kohus kohtuotsuses Volvo (mis on kõige uuem oluline suundumus), et hindade kindlaksmääramise ja tõstmise kokkuleppest tuleneva kahju hüvitamise hagi puhul asub „kahju tekkimise paik“ mõjutatud turul, kus kartellikokkuleppe esemeks olevad kaubad soetati.(29) Nimetatud seosest tulenevalt on seega paik, kus hageja väitel talle konkreetne kahju tekitati, teatav sellel laiemal territooriumil asuv paik, mida kõnealune konkurentsimoonutus mõjutas.(30)
46. Ühtlasi kinnitas Euroopa Kohus samas kohtuotsuses väidetava kannatanu registrijärgse asukoha jätkuvat asjakohasust juhtudel, kus kaup hangiti mitmes eri kohas.(31) Sellest järeldub minu arvates, et kannatanu registrijärgset asukohta kui seost tuleb kohaldada teise võimalusena, kui asjaolu, et kaupu on hangitud mitmel juhul ja eri paikades, ei võimalda kohtualluvust kindlaks määrata kauba hankimise (üheainsa) paiga kui peamise seose alusel.(32)
47. Komisjon on seisukohal, et kuigi registrijärgne asukoht võib asuda mõjutatud turul (nagu kohtuasjas Volvo), esineb olemasoleva kohtupraktika põhjal kahtlusi, kas sellest seosest saab lähtuda ka siis, kui kannatanu registrijärgne asukoht asub väljaspool mõjutatud turgu. See oleks vastuolus tiheda seose, menetluskoha ettenähtavuse ning menetluskoha ja kohaldatava õiguse kooskõla põhimõtetega. Seetõttu kutsub ta Euroopa Kohut üles kasutama seda võimalust taolise stsenaariumi välistamiseks ja kinnitama, et peamine seos on – nagu ma tema argumenti mõistan – mõjutatud turg.
48. Käsitlen seda küsimust allpool.
2. Väidetava kannatanu registrijärgne asukoht ja mõjutatud turg
49. Esiteks ja nagu juba märgitud, täpsustas Euroopa Kohus kohtuotsuses Volvo, et mõjutatud turg ei kujuta endast tingimata piisavalt konkreetset seost kohtualluvuse tuvastamiseks. Nimelt, kuigi kõnealune kokkulepe omas mõju kogu Euroopa Liidu territooriumil, ei võimalda määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkt 2 esitada kahju hüvitamise hagi liidus kus tahes.(33) Kohus, kellele asi allub, tuleb kindlaks määrata konkreetsema seose (eelkõige kauba hankimise koha) alusel.
50. Teiseks olid faktilised asjaolud kohtuasjas Volvo sellised, et nii kauba hankimise paik kui ka kannatanu registrijärgne asukoht asusid mitte ainult ühes liikmesriigis, vaid ka asjaomases liikmesriigis samas paigas. Nimelt oli kannatanu registrijärgne asukoht Cordobas (Hispaania), kus ta ka ostis kartelli esemeks olevad veokid. Nagu Euroopa Kohus märkis, moodustas Hispaania (tingimata) osa (laiemast) mõjutatud turust (mis hõlmas kogu EMPd), nagu see oli määratletud vastavas komisjoni otsuses.(34)
51. Teisisõnu olid mõlemat liiki konkreetsed seosed (kauba hankimise koht ja kannatanu registrijärgne asukoht) igal juhul seotud sama mõjutatud turuga (ning selle sama kohaliku ja riigisisese osaga). Seda silmas pidades lähtus Euroopa Kohtu järeldus (või vähemalt võib seda pidada lähtunuks) eeldusest, et selles faktilises olukorras võeti arvesse mõlemat seose kategooriat.(35)
52. See jätab lahtiseks küsimuse, kas teistsuguses faktilises kontekstis, kus taotleja registrijärgne asukoht asub väljaspool mõjutatud turgu(36) (ja kui see turg ei hõlma kogu Euroopa Liidu territooriumi), on võimalik vastupidine lahendus.
53. Esmapilgul nõustun komisjoniga, et kui teatavast konkurentsivastasest kokkuleppest väidetavalt tuleneva kahju hüvitamise nõue peaks määratama sellisest kokkuleppest mõjutatud turust väljaspool asuva kohtu alluvusse, ei sobiks see hästi eespool käsitletud kohtupraktika suundumusega, milles Euroopa Kohus hakkas rõhutama seost mõjutatud turu ja väidetava kahju tekkimise paiga vahel. Samamoodi pidas kohtujurist Bobek oma ettepanekus kohtuasjas flyLAL „mõeldamatuks [vaidlusaluse kohtualluvuseeskirja] ja „kahju tekkimise paiga“ alusel kohtualluvuse määramist kohtutele väljaspool rikkumisega kahjustatud turgusid“.(37)
54. Sellele vaatamata ja vastuseks komisjoni ettepanekule leian, et konkreetse elemendi asjakohasuse välistamine absoluutselt, kui puuduvad konkreetsed faktilised asjaolud, on keeruline ülesanne, mida tuleks lahendada ettevaatlikult, seda enam kõige hiljutisemat kohtupraktikat silmas pidades.
55. Stsenaarium, mille komisjon soovib välistada, võib minu hinnangul ja kohtuotsust Volvot arvestades tekkida juhul, kui kaupu hangib liikmesriigi A eri paikades hageja, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis B, kui liikmesriik B asub väljaspool turgu, mida asjaomane konkurentsivastane kokkulepe mõjutab. Selle tulemuse vältimiseks tuleks välistada kohtuotsuses Volvo kasutusele võetud lahenduse kohaldamine taolises piiriüleses kontekstis.(38)
56. Veel üks võimalik näide on olukord, kus kaudsed kauba hankijad väidavad, et vastavast kokkuleppest tulenev ülemäärane ostuhind on neile edasi suunatud. Nagu juba märgitud, leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Tibor-Trans, et sellist kahju peetakse määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohaldamisel otseseks.(39) Seda arvestades ei saa välistada, et asjakohane seos võib keeruka tarneahela konkreetsetel asjaoludel viidata territooriumile väljaspool turgu, mida väidetav konkurentsivastane kokkulepe kahjustas.(40)
57. Igal juhul ei ole see küsimus sellisena eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidluse all, nagu komisjon möönab. Kuigi see suundumus selgitab teataval määral, miks hageja tugineb, viidates asja allumisele Ungari kohtutele, oma registrijärgsele asukohale, tugineb hageja sellele asjaolule kontekstis, mis erineb märkimisväärselt nendest, mida käsitleti eespool nimetatud kohtuasjades. Hageja soovib laiendada selle seose kohaldamist, et tehtaks kindlaks, et vastavale kohtule allub tema nõue hüvitada kahju, mis tekkis üksnes hageja majandusüksuse teistel liikmetel.
58. Seda silmas pidades tuletan meelde, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib esimese küsimusega sisuliselt teada, kas majandusüksuse mõistet saab kohaldada ka muul eesmärgil kui vastutuse omistamiseks konkreetsele kostjale konkurentsiõiguse rikkumise eest (mis on selle tavapärane kohaldamisviis, nagu ma allpool selgitan), nimelt kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõltumata (juriidilisest) isikust, kes algul väidetavat kahju kandis.
59. Analüüsin järgmisena seda teemat.
C. Tütarettevõtja kantud kahju: kas emaettevõtja registrijärgne asukoht võib olla „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“?
60. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks käsitlen kõigepealt majandusüksuse mõistet (1) ja selgitan, miks esimesele eelotsuse küsimusele tuleb vastata eitavalt (2). Kuigi see pakutud vastus muudab teisele eelotsuse küsimusele vastamise tarbetuks, käsitlen seda küsimust lühidalt ammendavuse huvides (3).
1. Mõiste „majandusüksus“
61. Majandusüksuse (või ühe majandusüksuse) mõiste on Euroopa Kohtu praktikas välja töötatud, et sisuliselt kirjeldada ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatud mõistet „ettevõtja“. Kõnealune mõiste on konkurentsiõiguse valdkonnas „kriitiline“,(41) kuna see õigusharu ei reguleeri iseenesest mitte juriidilisi ega füüsilisi isikuid, vaid „ettevõtjaid“(42). Selles kontekstis võib ettevõtja mõnel juhul vastata füüsilisele või juriidilisele isikule, kuid võib mõnel juhul koosneda mitmest sellisest isikust.(43)
62. Käesolevas asjas tähtsust omavas osas leitakse üldiselt, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja moodustavad majandusüksuse sisuliselt juhul, kui esimene avaldab teisele otsustavat mõju ning teine ei tegutse iseseisvalt.(44) Sellises olukorras peetakse kogu kontserni „ettevõtjaks“, kellele on suunatud konkurentsiõiguse normid, mille täitmise eest see ühe tervikuna vastutab solidaarselt.(45)
63. Sellel on olulised tagajärjed teatavate konkurentsiõiguse materiaalõigusnormide kohaldamisele ja see mõjutab vastutuse omistamist konkurentsiõiguse rikkumiste eest.
64. Mis puudutab esiteks materiaalõiguslikku aspekti, siis ei kuulu ELTL artikli 101 kohaldamisalasse näiteks kokkulepped, mille on omavahel sõlminud ühe majandusüksuse moodustavad isikud,(46) kuna sisuliselt ei saa kontsernisisene koordineerimine konkurentsi mõjutada, kuivõrd üksuse sees puudub üleüldse konkurents.
65. Teiseks, mis puudutab jõustamist, siis mõjutab majandusüksuse mõiste põhimõtteliselt konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutuse omistamise loogikat. Olulisem on see, et see annab komisjonile (või liikmesriigi konkurentsiasutusele) võimaluse pidada emaettevõtjat põhimõtteliselt vastutavaks taolise rikkumise eest, kuigi selle on tegelikult toime pannud tema tütarettevõtja.(47) Lisaks täpsustas Euroopa Kohus, et kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse ja kui komisjoni otsuses on viidatud ainult emaettevõtjale ja teda on konkurentsivastase tegevuse eest karistatud, võib kahju hüvitamise hagi teatavatel tingimustel esitada mõlema vastu.(48) Euroopa Kohus selgitas sisuliselt, et mõistel „ettevõtja“ ELTL artikli 101 tähenduses ei saa olla teistsugust ulatust olenevalt sellest, kas sellele tuginetakse konkurentsiõiguse avalik-õiguslikul või eraõiguslikul jõustamisel.(49)
66. Sellega seoses väidab hageja, nagu ma tema argumenti mõistan, et kuna konkurentsiõiguse rikkumine toob kaasa kogu majandusüksuse solidaarvastutuse, mis tähendab, et ühe sellise üksuse liikme saab võtta vastutusele teise liikme tegude eest, tuleb sama põhimõtet peegeldada (või ümberpööratult kohaldada) majandusüksuse liiget mõjutavate konkurentsiõiguse rikkumise nõuete täitmisele pööramisele suhtes. Hageja on (ilmselt eelmises punktis refereeritud Euroopa Kohtu järeldustest inspireerituna) seisukohal, et majandusüksuse mõistel ei saa olla teistsugust tähendust sõltuvalt sellest, kas asjaomane ettevõtja tegutseb hageja või kostjana. Käesoleva kohtuasja kontekstis tähendaks see väide, et emaettevõtja saab põhikohtuasjas vaidluse all oleva nõudega kohtusse pöörduda sõltumata asjaolust, et kahju kandsid tema tütarettevõtjad. Kui seega järgida hageja argumenti, tuleb emaettevõtja registrijärgset asukohta pidada „kahju tekkimise paigaks“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses.
67. Olen seisukohal, et üldisemal tasandil (mis ei ole seotud kohtualluvuse küsimustega) lükkas Euroopa Kohus tagasi majandusüksuse mõiste „ümberpööratud kohaldamise“ idee, kui ta leidis, et see mõiste ei ole kohaldatav kahju hüvitamise hagi (ilmselgelt erinevas) kontekstis, milles tuginetakse ELTL artikli 340 lõikel 2 põhinevale Euroopa Liidu lepinguvälisele vastutusele. Selgituseks: kohtuotsuses Guardian Europe vs. Euroopa Liit lükkas Üldkohus sisuliselt tagasi emaettevõtja väite, et tal jäi komisjoni määratud ja hiljem osaliselt tühistatud trahvi tõttu saamata tulu, kui trahvi olid tegelikult kohustatud maksma tütarettevõtjad. Euroopa Kohus nõustus apellatsiooniastmes majandusüksuse mõiste „ümberpööratud“ tõlgenduse tagasilükkamisega Üldkohtu poolt ning selgitas, et Euroopa Liidu lepinguvälisele vastutusele tuginevat hagi „reguleerivad menetluse üldnormid, [mis] ei sõltu siin vastutuse loogikast kartelle reguleerivas õiguses“.(50)
68. Sõltumata sellest, kas eraõigusliku kahju hüvitamise hagi raames oleks võimalik leida teistsugune sisuline lahendus,(51) märgin, et kohtujurist Szpunar lükkas hiljuti sarnase argumendi tagasi ja seletas veenvalt, et majandusüksuse mõiste ei saa mõjutada dokumentide kättetoimetamise eeskirju liidus(52) ja sellega ei ole lubatud toimetada emaettevõtjale adresseeritud kahju hüvitamise hagi nõuetekohaselt kätte tütarettevõtjale(53).
69. Arvestades niisuguseid üldisemaid suundumusi, tuleb analüüsida, kas majandusüksuse mõistet saab kasutada määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohaldamisel nii, et sisuliselt võimaldatakse ELTL artiklit 101 rikkuva tegevuse väidetavale kaudsele kannatanule forum actoris.
2. Kas majandusüksuse mõiste võib mõjutada kahju tekkimise paiga ulatust?
70. Nõustudes kostja, Tšehhi valitsuse ja komisjoni seisukohaga, olen arvamusel, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
71. Esiteks nähtub käesoleva ettepaneku eelmistest jagudest, et hageja vastupidist seisukohta Euroopa Kohtu praktika lihtsalt ei toeta.
72. Teiseks oleks taolisele seisukohale asumine vastuolus vaidlusaluse kohtualluvuseeskirja aluseks olevate põhimõtetega. See läheks vastuollu tiheda seose loogika ja sellega seotud nõudega hinnata seoseid eraldi (a). Käesoleva kohtuasja asjaoludel ei täidaks see ka menetluskoha ettenähtavuse nõuet ning kohtu ja kohaldatava õiguse vahelise kooskõla eesmärki (b).
73. Lõpuks selgitan vastuseks hageja avaldatud kahtlustele, et see järeldus ei takista konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevate õiguste tõhusat jõustamist (c).
a) Tiheda seose ja eraldi hindamise nõue
74. Nagu ma eespool selgitasin, peetakse kohtuid, kellele asi määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel allub, kõige sobivamaks „eelkõige tänu tihedale seosele vaidluse esemega ning kergemale tõendite kogumise võimalusele“.(54)
75. Seda silmas pidades tunnistan kindlasti tõendite kogumise keerukust piiriülestes kahju hüvitamise kohtuasjades,(55) sealhulgas selliste nõuete (või vastuväidete) kontekstis, milles väidetakse, et vastavast kokkuleppest tulenev ülemäärane ostuhind on edasi suunatud(56).
76. Teisalt aga ei ole emaettevõtja asukohal vahetult mingit tähenduslikku seost, millest tulenevalt oleks see kõnealusel eesmärgil sobivam, seda (eriti) võrreldes kauba hankimise kohaga.(57)
77. Sellega seoses oleks hageja toetatav lahendus vastuolus nõudega, mille kohaselt tuleb seoseid iga kannatanu puhul eraldi hinnata. Seda märgiti kohtuotsuses CDC Hydrogen Peroxide, mis käsitles ühele äriühingule loovutatud mitut nõuet hõlmavat hagi.(58)
78. On tõsi, nagu märgib hageja, et kohtuotsuses Volvo kasutas Euroopa Kohus mõistet „ettevõtja“, et kirjeldada hagejat, kes oli selles kohtuasjas kõne all oleva konkurentsivastase tegevuse väidetav kannatanu. Ma ei arva siiski, et seda mõistet kasutati selleks, et täiendada eespool käsitletud suundumusi, milles Euroopa Kohus täpsustas „kahju tekkimise paiga“ määratlust, et võtta arvesse konkurentsiõiguslike kohtuvaidluste eripära (täiendades selles kontekstis „hageja“ määratlust).
79. Esiteks kasutas Euroopa Kohtu mõistet „ettevõtja“ eelkirjeldatud viisil juba kohtuotsuses CDC Hydrogen Peroxide, mis eelnes nendele suundumustele. Veelgi olulisem on see, nagu märgivad komisjon ja Tšehhi Vabariik, et nii kohtuotsuse CDC Hydrogen Peroxide kui ka kohtuotsuse Volvo täpsemal lugemisel ilmneb, et ettevõtja mõistet ei kasutata mitte spetsiifilises konkurentsiõiguslikus tähenduses, vaid tavatähenduses, ning mõistete „äriühing“ või „juriidiline isik“ sünonüümina.(59) Lisaks oleks teistsugusele seisukohale asumine otseses vastuolus eraldi hindamise vajalikkusega, mis oli kohtuotsuse CDC Hydrogen Peroxide üks peamisi järeldusi ning mida hiljem korrati kohtuotsuses Volvo.(60)
80. Lisaks, nagu märgivad kostja, Tšehhi valitsus ja komisjon, kasutas liidu seadusandja direktiivis 2014/104(61) väidetava konkurentsivastase tegevuse kannatanu määratlemisel sama „individuaalset lähenemisviisi“. Selle õigusakti vastuvõtmist on sisuliselt peetud oluliseks verstapostiks konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevate õiguste eraõigusliku jõustamise tõhususe parandamisel.(62) Selleks näeb see direktiiv ette eeskirjad, millega koordineeritakse muu hulgas konkurentsieeskirjade täitmist kahju hüvitamise hagi esitamisel selle tagamiseks, et kõik isikud, kes on konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud, saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nõuda, et vastutav ettevõtja kahju täielikult hüvitaks.(63)
81. Seda silmas pidades on oluline, et liidu seadusandja ei pidanud asjakohaseks määratleda mõistet „kahjustatud isik“(64) laiemalt nii, et see hõlmaks mitte ainult otseseid, vaid ka kaudseid kannatanuid(65). Kui seda ei peetud vajalikuks õigusakti raames, mille eesmärk on edendada konkurentsiõiguse eraõiguslikku jõustamist, ei näe ma mingit põhjust kasutada sellist lähenemisviisi määruse nr 1215/2012 kontekstis, mis, nagu hageja ise sisuliselt märgib, on üldkohaldatav akt, mis reguleerib igasuguseid selle kohaldamisalasse kuuluvaid vaidlusi (eriti kui selline lähenemine kahjustataks vaidlusaluse kohtualluvuse eeskirja toimimise aspekte, mida ma eespool mainisin, nagu ka neid, mida ma käsitlen allpool).
b) Eesmärk, et menetluskoht ja kohaldatav õigus oleksid kooskõlas, ning nõue, et menetluskoht oleks selgesti ettenähtav
82. Eespool kommenteeritud kohtupraktikas rõhutas Euroopa Kohus, kui oluline on ühelt poolt asja menetleva kohtu ja kohaldatava õiguse kooskõla ning teiselt poolt kohtualluvuse ettenähtavuse nõue.
83. Neist esimese punkti kohta märkis Euroopa Kohus, et kahju tekkimise paiga määratlemine selliselt, et see asub mõjutatud turul, vastab kohaldatava õiguse ja asja menetleva kohtu kooskõla eesmärgile, mis on väljendatud Rooma II määruse põhjenduses 7, arvestades et selle määruse alusel kohaldatakse konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagide suhtes selle riigi õigust, kus turgu mõjutatakse või tõenäoliselt mõjutatakse.(66)
84. Seoses teise punktiga põhjendas Euroopa Kohus kohtuotsuses Volvo (täiendava) seosena kannatanu registrijärgsest asukohast lähtumist asjaoluga, et „kostjatele, kes on kartelli liikmed, ei saa olla teadmata asjaolu, et asjaomaste kaupade ostjad asuvad turul, mida kooskõlastatud tegevus mõjutab“.(67)
85. Lisaks eelmises alajaos tõstatatud küsimustele tiheda seose ja individuaalse hindamise kohta näib emaettevõtja registrijärgsele asukohale tuginemine käesoleva juhtumi asjaoludel olevat põhjendamata mõlema nimetatud tingimuse osas.
86. On tõsi, et hageja registrijärgne asukoht paikneb mõjutatud turul, nagu see on määratletud komisjoni otsuses (mis on vaidlusaluse kartelli üleeuroopalise ulatuse loomulik tagajärg). Siiski, nagu ma juba selgitasin, tuleb vastavalt kohtuotsusele Volvo kohaldada konkreetsemat seost, nagu kauba hankimise koht või otsese kannatanu registrijärgne asukoht.
87. Toimikust nähtub, et eri tütarettevõtjad hankisid vastavat kaupa mitmes liikmesriigis (sealhulgas – kuid mitte ainult – Ungaris),(68) mille õigus on seega kohaldatav Rooma II määruse artikli 6 lõike 3 punkti a alusel. Neil asjaoludel ei saa saavutada eesmärki tagada kooskõla kohaldatava õigusega (kui väljaspool Ungarit kantud kahjuga seoses esitatud nõudeid arutavad Ungari kohtud).
88. Mis puudutab menetluskoha ettenähtavust, siis juhul, kui kohtualluvus määrataks kindlaks emaettevõtja registrijärgse asukoha alusel, kaasneks sellega oht, et nii tulemuseks saadav menetluskoht muutuks liikuvaks sihtmärgiks. Nimelt, iga kord kui tehinguga muudetakse seda, milline ettevõtja teatavat tütarettevõtjat kontrollib, muutuks kohus, kellele asi vastavas kontekstis allub, lähtuvalt uue emaettevõtja asukohast.(69) Teine eelotsuse küsimus illustreerib seda riski päris ilmekalt, kuivõrd sellest nähtub, et mõni mõjutatud tütarettevõtja ei kuulunud kauba soetamise ajal hageja kontserni. Selles osas ja kuigi võib väita, et konkreetse „kahju tekkimise“ paiga kindlaksmääramisel muutub menetluskoha ettenähtavuse taotlemine (üleeuroopalise kartelli kontekstis) teataval määral illusoorseks, ei ole see põhjus sellest eesmärgist täielikult loobuda ja sellekohast ebakindlust veelgi suurendada.
89. Olles seda täpsustanud, pean veel käsitlema hageja argumenti, et majandusüksuse mõiste kohaldamise välistamine käesoleva asja asjaoludel kahjustab tõsiselt konkurentsivastase tegevuse kannatanute võimalust oma õigusi jõustada.
c) Õiguste jõustamise tõhusus
90. Hageja selgitab põhjalikult raskusi, mis tema arvates tekivad konkurentsivastase tegevuse tõttu kannatanule asjaomaste õiguste piiriülesel jõustamisel. Ta täheldab muu hulgas, et rikkujad takistavad süstemaatiliselt õiguste jõustamist, eelkõige vaidlustades asja menetleva kohtu rahvusvahelise kohtualluvuse. Ta leiab sisuliselt, et neid raskusi oleks võimalik vältida (konkreetselt veokikartelli puhul), kui kohtualluvus oleks tsentraliseeritud kogu kahju osas, mida ühe majandusüksuse eri liikmed on eri kohtades kandnud, ja kui see tsentraliseeritud kohtualluvus põhineks emaettevõtja registrijärgsel asukohal. Praegune olukord mõjutab tema arvates asjaomaste õiguste jõustamise tõhusust, sest eri liikmesriikides ettevõtlusega tegelev kannatanu (selline nagu hageja ise, kui ma tema argumenti õigesti mõistan) peab esitama hagi viies eri liikmesriigis üksnes seetõttu, et veokeid hankisid tema tütarettevõtjad. Lisaks viitab ta suurematele kuludele, mida selline killustatud kohtumenetlus kaasa toob, ja märgib, et kuna enamiku rikkujate asukoht on asutajaliikmesriikides (või „esimesena“ ühinenud riikides), tähendavad praegused eeskirjad, et kannatanud peavad alustama kohtumenetlust neis liikmesriikides, kuigi nende endi asukoht võib paikneda teises liikmesriigis.
91. Mis puudutab esiteks seda viimast märkust, siis näib mulle, et hageja sisuliselt kritiseerib – kui ma tema argumenti õigesti mõistan – määruse nr 1215/2012 peamist kostja asukoha eeskirja. See eeskiri on loomulikult ebamugav hagejatele (seda mis tahes hagejale), sest just hageja peab „reisima“ kostja asukohta ja järgima kohaldatavaid menetlusnorme (ja mitte vastupidi). See on siiski viis, kuidas määrus nr 1215/2012 on loodud (vastavalt pikka aega liikmesriikide õigussüsteemides kehtinud eeskirjale).(70)
92. Teiseks tuleb märkida, et viimati nimetatud määrus muudab seda üldist eeskirja teatavatesse kategooriatesse kuuluvate hagejate suhtes, keda peetakse nõrgemaks pooleks, pakkudes neile tugevamat kaitset võimalusega esitada hagi nende elu- (või asukohas).(71) Väidetavad konkurentsivastase tegevuse tõttu kannatanud ei kuulu iseenesest nendesse kategooriatesse (välja arvatud juhul, kui nad tegutsevad konkreetsel juhul tarbijana). See status quo ei sõltu asjaolust, et on olemas avalik huvi tagada konkurentsiõiguse järgimine ja et selle huvi edendamiseks on liidu seadusandja otsustanud võtta vastu teatavad ühiseeskirjad selle õiguse eraõigusliku jõustamise valdkonnas.(72) Käesolevas asjas on oluline see, et sellele valikule ei ole vastet „kaitsvates“ kohtualluvuse normides, nagu need on praegu sätestatud määruses nr 1215/2012.
93. Kolmandaks, erinevalt nendest kaitsenormidest tugineb vaidlusalune kohtualluvuseeskiri põhimõtteliselt teistsugusele loogikale, nagu on selgitatud eespool. Sellest järeldub, et hagejate ja kostjate vastavaid huve tuleb pidada samaväärseks. Lisaks tuleb erandit sellest üldisest kohtualluvuse eeskirjast tõlgendada kitsalt.
94. Neljandaks läks Euroopa Kohus kohtuotsuses CDC Hydrogen Peroxide siiski sedavõrd kaugele, et lõi hinnakartelli (otsese) kannatanu jaoks forum actoris’e, ja seda forum actoris’t kinnitati teise võimalusena kohtuotsuses Volvo. Nagu komisjon märgib, leidis Euroopa Kohus ka kohtuasjas CDC Hydrogen Peroxide, et kannatanu asukoha alusel kindlaks määratud kohtu alluvusse kuulub kogu väidetava kahju hüvitamiseks esitatud hagi menetlemine(73) (mis on kannatanu registrijärgse asukoha asjakohaseks seoseks valimise loogiline tagajärg).
95. Viiendaks, nagu juba selgitatud ja nagu komisjon meenutab, võib kannatanu teatud tingimustel esitada hagi mitte ainult emaettevõtja vastu, kes on rikkumise tuvastamise kohta tehtud komisjoni otsuse adressaat, vaid ka tütarettevõtja vastu, kes kuulub selle emaettevõtja majandusüksusesse.(74) See loob täiendava kohtualluvuse võimaluse (sõltuvalt selle tütarettevõtja asukohast) ja võib seega jõustamist veelgi hõlbustada.
96. Lõpuks, kui hageja peab kohtualluvuse tsentraliseerimist oma prioriteediks, võib alati kasutada kostja asukohajärgse kohtu universaalset kohtualluvust. See valik tähendab kindlasti ebamugavust „reisimise“ näol, kuid seejuures ei saa ette heita, et see tooks kaasa killustatud kohtumenetluse.
97. Neil asjaoludel ei mõista ma, kuidas takistavad praegused kohtualluvuse eeskirjad põhimõtteliselt konkurentsivastase tegevuse väidetavatel kannatanutel oma õigusi kasutamast ja milles täpselt seisneb määruse nr 1215/2012 praeguse regulatsiooni viga, mis tingivat vajaduse kohaldada majandusüksuse mõistet „ümberpööratult“, et laiendada mõiste „kahju tekkimise paik“ ulatust määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses (milleks täpsemini on koht, kus kahju Euroopa Kohtu eespool esitatud praktika tähenduses tekkis).
98. Eeltoodud kaalutlusi arvestades järeldan, et mõiste „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses ei hõlma selle emaettevõtja registrijärgset asukohta, kes esitab hagi nõudega hüvitada kahju, mis on üksnes selle emaettevõtja tütarettevõtjatele tekitatud kolmanda isiku konkurentsivastase tegevusega, kui tuginetakse asjaolule, et see emaettevõtja ja tütarettevõtjad moodustavad ühe majandusüksuse.
3. Teine eelotsuse küsimus: kauba soetamise (ja tütarettevõtjate omandamise) aja asjakohasus
99. Võttes arvesse minu eeltoodud järeldust, ei ole vaja vastata teisele eelotsuse küsimusele, millega eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas emaettevõtja võimalust tugineda kohtualluvuse kindlaksmääramisel oma registrijärgsele asukohale – ja majandusüksuse mõistele – mõjutab asjaolu, et hageja omandas osa asjaomastest tütarettevõtjatest alles pärast seda, kui tütarettevõtjad olid tasunud kõnealust kunstlikult kõrgemat hinda ja kandnud vastavat kahju.
100. Seega võib seda küsimust minu arvates käsitleda üsna lühidalt. Nõustun hagejaga, et see küsimus puudutab hagi sisu ega ole seega kohtualluvuse kindlaksmääramise etapis asjakohane.(75)
101. Nimelt, kui möönda, et majandusüksuse mõiste muudab hageja registrijärgse asukoha asjakohaseks seoseks määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tähenduses, siis tuleb märkida, et teine küsimus puudutab kahju ulatust, mida hageja võib nõuda (nimelt seda, kas ta saab tulemuslikult nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mida tütarettevõtjad kandsid enne nende omandamist hageja poolt). See aspekt puudutab seega sisulisi küsimusi, mitte aga kohtualluvust.
V. Ettepanek
102. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Kúria (Ungari kõrgeim kohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 punkti 2
tuleb tõlgendada nii, et mõiste „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ ei hõlma selle emaettevõtja registrijärgset asukohta, kes esitab hagi nõudega hüvitada kahju, mis on üksnes tema tütarettevõtjatele tekitatud kolmanda isiku konkurentsivastase tegevusega, kui tuginetakse asjaolule, et see emaettevõtja ja tütarettevõtjad moodustavad ühe majandusüksuse.