Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wiesbaden (Saksamaa) 2. veebruaril 2022 – AB versus Land Hessen

(kohtuasi C-64/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wiesbaden

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: AB

Vastustaja: Land Hessen

Menetlusse kaasatud isik: SCHUFA Holding AG

Eelotsuse küsimused

1.    Kas määruse (EL) 2016/679¹ artikli 77 lõiget 1 koosmõjus artikli 78 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et järelevalveasutuse otsus, mille järelevalveasutus andmesubjektile teatavaks teeb,

on oma olemuselt petitsioonile antav vastus?Kas sellest tulenevalt piirdub järelevalveasutuse otsuse kohtulik kontroll, mis on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 78 lõikes 1, põhimõtteliselt sellega, kas asutus on kaebuse läbi vaadanud, kaebuse eset asjakohaselt uurinud ja kaebajat uurimise tulemusest teavitanud,

või

on see käsitatav asutuse sisulise otsusena?    Kas sellest tulenevalt peab kohus, kes teostab järelevalveasutuse otsuse kohtulikku kontrolli, mis on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 78 lõikes 1, sisulise otsuse täies ulatuses läbi vaatama, kusjuures konkreetsel juhul – näiteks kui kaalutlusõiguse kasutamine ei ole võimalik (null-kaalutlus) – võib kohus kohustada järelevalveasutust ka võtma konkreetset meedet isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 58 tähenduses.

2.    Kas andmete säilitamine eraõiguslikus majandusteaberegistris, kus ilma konkreetse põhjuseta säilitatakse päringu korral teabe andmise eesmärgil isikuandmeid, mis pärinevad sellisest avalikust registrist nagu „riiklik andmebaas“ määruse (EL) 2015/848¹ artikli 79 lõigete 4 ja 5 tähenduses, on kooskõlas 12. detsembril 2007 vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8?

3.    a) Kas riiklike andmebaaside kõrval loodud eraõiguslikud paralleelsed andmebaasid (eelkõige teaberegistri andmebaasid), milles säilitatakse riiklikest andmebaasidest pärinevaid andmeid (käesolevas asjas maksejõuetust puudutavaid andmeid) pikema ajavahemiku vältel, kui on ette nähtud määruse (EL) 2015/848 kitsas raamistikus koostoimes riigisisese õigusega, on põhimõtteliselt lubatavad?

b) Kas juhul, kui eelmisele küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 1 punktis d sätestatud õigusest olla unustatud, et kõnealused andmed tuleb kustutada, kui avaliku registri jaoks töötlemiseks ette nähtud ajavahemik on lõppenud?

4.    Kas juhul, kui isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt f võib olla ainuke õiguslik alus, millel põhineb ka avalikes registrites säilitatud andmete säilitamine eraõiguslikes majandusteaberegistrites, tuleb majandusteaberegistri õigustatud huvi olemasolu eeldada juba siis, kui kõnealune register võtab avalikus andmebaasis sisalduvad andmed konkreetse põhjuseta üle selleks, et need andmed oleksid päringu korral kättesaadavad?

5.    Kas järelevalveasutuste poolt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 40 alusel heaks kiidetud toimimisjuhendid, milles on sätestatud kontrolli- ja kustutamistähtajad, mis on avalike registrite suhtes kehtivatest säilitamistähtaegadest pikemad, võivad asendada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis f ette nähtud kaalumist?

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1).

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT 2015, L 141, lk 19).