8. septembril 2010 esitatud hagi - Villeroy & Boch Austria versus komisjon

(kohtuasi T-373/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Villeroy & Boch Austria GmbH (Mondsee, Austria) (esindajad: advokaadid A. Reidlinger ja S. Dethof)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsusega määratud trahvi mõistliku summani;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 lõplik asjas COMP/39092 - vannitoasisustus. Vaidlustatud otsuses määrati hagejale ja teistele ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 ning EMP-lepingu artikli 53 rikkumise tõttu. Hageja osales komisjoni arvates jätkuvas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses vannitoasisustuse sektoris Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Austrias.

Hagiavalduse põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esiteks leiab hageja, et seisukoht, nagu oleks tegemist ühe keerulise vältava rikkumisega, on vastuolus ELTL artikliga 101 ja EMP-lepingu artikliga 53. Sellise lubamatu üldistusega rikkus kostja kohustust hinnata õiguslikult eraldi iga otsuse adressaadi individuaalset käitumist ning ta omistab õiguslikult lubamatult hagejale kolmandate isikute käitumist.

Teise võimalusena leiab hageja teises väites, et kuna otsust ei ole iga selle adressaadi osas individuaalselt põhjendatud, on rikutud ELTL artikli 296 lõikest 2 tulenevat põhjendamise kohustust.

Lisaks väidab hageja kolmandas väites, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna hageja ei osalenud talle ette heidetud rikkumistes otsuses käsitatud kauba- ja geograafilisel turul ning konkurentsiõiguse rikkumist ei ole tõendatud.

Neljandaks leiab hageja, et temale ning tema emaettevõtjale määrati õigusvastaselt solidaarne trahv. Selline trahvi solidaarselt määramine rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 sisalduvat põhimõtet nulla poena sine lege ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus artikli 48 lõikega 1 ning määruse (EÜ) nr 1/2003¹ artikliga 23 sisalduvat proportsionaalse karistamise põhimõtet.

Viienda väite raames heidab hageja ette, et trahv on arvutatud valesti. Ta väidab, et kostja kaasas arvutusse hageja käibe, millel ei olnud juba algselt mingisugust seost esitatud etteheidetega.

Kuuendas väites toob hageja esile liiga kaua kestnud menetluse ning selle arvesse võtmata jätmise trahvi arvutamisel, millega rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41.

Seitsmendas väites heidetakse ette kaalutlusvea tegemist trahvi arvutamise raames hageja väidetavale osalusele hinnangu andmisel. Hageja leiab siinkohal, et isegi kui tegemist oli ELTL artikli 101 rikkumisega, nagu seda leiab kostja, on trahv ebaõiglaselt suur ja ebaproportsionaalne. Hageja arvates on kostja rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus artikli 48 lõikega 1 kodifitseeritud põhimõtet, et karistus peab vastama süüle.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).