Kohtuasi C‑199/11
Europese Gemeenschap
versus
Otis NV jt
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van Koophandel te Brussel)
Euroopa Liidu esindamine siseriiklikes kohtutes – EÜ artikkel 282 ja ELTL artikkel 335 – Euroopa Liidule keelatud kokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise nõue – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele – Õigus pöörduda kohtusse – Poolte võrdsus – Määruse nr 1/2003 artikkel 16
Kokkuvõte — Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 6. november 2012
1. Euroopa Liit — Esindamine siseriiklikes kohtutes — Tsiviilasi sellise kahju hüvitamise nõudes, mis tekitati liidule niisuguse konkurentsivastase tegevusega, mis võis mõjutada liidu institutsioonide või organite korraldatud hankemenetlusi — Komisjoni esinduspädevus — Komisjoni kohustus omada selleks nende institutsioonide või organite volitust — Puudumine
(EÜ artiklid 81 ja 282; ELTL artikkel 101)
2. Konkurents — Keelatud kokkulepped — Keeld — Õigus tugineda EÜ artikliga 81 keelatud kokkuleppe tühisusele ja nõuda kantud kahju hüvitamist — Õigus, mis on ka liidul
(EÜ artikkel 81)
3. Liidu õigus — Põhimõtted — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Ulatus
(Euroopa Liidu inimõiguste harta, artikkel 47)
4. Konkurents — Liidu õigusnormid — Kohaldamine siseriiklike kohtute poolt — Sellise kokkuleppe või tegevuse hindamine, mille kohta on komisjon juba otsuse teinud — Tingimused
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 16)
5. Eelotsuse küsimused — Kehtivuse hindamine — Kehtetuse tuvastamine — Siseriikliku kohtu pädevuse puudumine
(ELTL artikkel 267)
6. Liidu õigus — Põhimõtted — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestamine — Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas vastu võetud otsuste kohtulik kontroll — Seaduslikkuse ja täieliku pädevuse kontroll nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude suhtes — Rikkumine — Puudumine
(ELTL artiklid 261 ja 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17, ja määrus nr 1/2003, artikkel 31)
7. Liidu õigus — Põhimõtted — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestamine — Komisjoni otsus, millega tuvastatakse konkurentsivastane tegevus — Komisjoni hagi siseriiklikule kohtule sellise kahju hüvitamise nõudes, mida liit on kandnud kõnealuse konkurentsivastase tegevuse tõttu — Siseriiklike kohtute kohustus mitte teha otsuseid, mis on vastuolus komisjoni otsusega, millega tuvastatakse konkurentsivastane tegevus — Siseriiklike kohtute pädevus hinnata tekitatud kahju ja põhjusliku seoses olemasolu — Rikkumine — Puudumine
(EÜ artikkel 81; ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 16)
1. Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et liidu õigusega ei ole vastuolus see, et komisjon esindab liitu siseriiklikus kohtus tsiviilasjas sellise kahju hüvitamise nõudes, mis tekitati liidule niisuguse EÜ artikliga 81 ja ELTL artikliga 101 keelatud kartellikokkuleppe või tegevusega, mis võis mõjutada liidu erinevate institutsioonide ja organite korraldatud teatud hankemenetlusi, ilma et komisjonil oleks selleks vaja nendelt institutsioonidelt ja organitelt volitust.
(vt punkt 36 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Igal isikul on õigus kohtus tugineda EÜ artikli 81 rikkumisele ja seega ka väita, et selle artikliga keelatud kokkulepe või tegevus on tühine. Mis puudutab võimalust esitada nõue konkurentsi piirava või kahjustava kokkuleppe või tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis tuleb meenutada, et EÜ artikli 81 täielik õiguslik toime ja eriti selle artikli lõikes 1 sätestatud keelu kasulik mõju oleks kaheldav, kui iga isik ei saaks nõuda talle konkurentsi piirava või kahjustava kokkuleppe või tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Selline õigus tugevdab liidu konkurentsieeskirjade toimivust ja aitab vältida kokkuleppeid või tegevusi – sageli salajasi –, mis võivad piirata või kahjustada konkurentsi. Seega aitab kahju hüvitamise hagide lahendamine siseriiklikes kohtutes märkimisväärselt kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele liidus.
Järelikult on igal isikul õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui selle kahju ja EÜ artikliga 81 keelatud kokkuleppe või tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Seega on see õigus ka liidul.
(vt punktid 40–44)
3. Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mis on praegu ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47. Mainitud artikkel 47 tagab liidu õiguses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikega 1 antud kaitse. Harta artiklis 47 sisalduv tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte koosneb erinevatest elementidest, milleks on eelkõige kaitseõigused, poolte võrdsuse põhimõte, õigus pöörduda kohtusse ning õigus lasta end nõustada, kaitsta ja esindada.
Mis puudutab õigust pöörduda kohtusse, siis selleks, et kohus saaks otsustada liidu õigusest tulenevatel õigustel ja kohustustel põhineva vaidluse üle kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, on vaja, et ta oleks pädev uurima kõiki faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mis talle lahendada antud kohtuvaidluses asjasse puutuvad.
Poolte võrdsuse põhimõte, mis tuleneb õiglase kohtumenetluse mõistest endast, tähendab kohustust anda kummalegi poolele mõistlik võimalus oma seisukoha ja tõendite esitamiseks tingimustes, mis ei asetaks ühte neist oma vastasega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Seega on poolte võrdsuse põhimõtte eesmärk tagada pooltevaheline tasakaal kohtumenetluses, võimaldades nii kõikidel kohtumenetluse osalistel kõiki kohtule esitatud dokumente hinnata ja neile vastu vaielda. Tasakaalu puudumisest tulenevat kahju peab aga põhimõtteliselt tõendama see isik, kellele kahju tekib.
(vt punktid 46–49, 71 ja 72)
4. Juhul, kui siseriiklikud kohtud teevad otsuseid ELTL artikliga 101 hõlmatud kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas komisjoni otsus, ei tohi nende otsused olla vastuolus komisjoni otsusega. See põhimõte kehtib ka siis, kui siseriiklikud kohtud lahendavad kahju hüvitamise hagi, mis on tekkinud kartellikokkuleppe või tegevuse tõttu, mille vastuolu ELTL artikliga 101 on tuvastatud mainitud institutsiooni otsusega. Liidu konkurentsieeskirjade kohaldamine põhineb seega lojaalse koostöö kohustusel ühelt poolt siseriiklike kohtute ja teiselt poolt vastavalt komisjoni ning liidu kohtute vahel, mille raames igaüks tegutseb rollis, mis talle on määratud asutamislepinguga.
Järelikult reegel, et siseriiklikud kohtud ei tohi teha otsuseid, mis on vastuolus komisjoni otsusega, mis käsitleb ELTL artikli 101 kohaldamise menetlust, on seega ühelt poolt siseriiklike kohtute ja teiselt poolt komisjoni ning liidu kohtute pädevuste jaotuse spetsiifiline väljendus liidus.
(vt punktid 50–52 ja 54)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 53)
6. Reegel, et siseriiklikud kohtud ei tohi teha otsuseid, mis on vastuolus komisjoni otsusega, mis käsitleb ELTL artikli 101 kohaldamise menetlust, ei tähenda seda, et pooltel siseriiklikus kohtus ei ole õigust pöörduda kohtusse.
Nimelt näeb liidu õigus ette ELTL artikli 101 kohaldamise menetlust käsitlevate komisjoni otsuste kohtuliku kontrolli süsteemi, milles järgitakse kõiki Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 nõutud tagatisi. Liidu kohtud võivad seega ELTL artikli 263 alusel kontrollida komisjoni otsuse seaduslikkust.
Kui komisjonil on valdkondades, kus antakse keerulisi majanduslikke hinnanguid, kaalutlusruum majandusküsimustes, ei tähenda see, et liidu kohus peaks hoiduma kontrollimast, kuidas on komisjon majandusliku sisuga andmeid tõlgendanud. Liidu kohus ei pea nimelt mitte üksnes kontrollima esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka kontrollima, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel arvesse tuleb võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud. Samuti peab liidu kohus omal algatusel kontrollima, kas komisjon on oma otsust põhjendanud, kontrollides eelkõige seda, kas ta on selgitanud, kuidas ta kaalus ja hindas arvesse võetud elemente. Lisaks on liidu kohtul kohustus kontrollida seaduslikkust asjaolude alusel, mille hageja on oma väidete toetuseks esitanud. Selle kontrolli käigus ei saa kohus tugineda kaalutlusruumile, mis on komisjonil nii asjaolude valikul, mida ta võtab arvesse suunistes määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta nimetatud kriteeriumide kohaldamisel, kui ka nende asjaolude hindamisel, et loobuda põhjalikust õiguslike ja faktiliste asjaolude kontrollimisest. Lõpuks täiendab seaduslikkuse kontrolli täielik pädevus, mis oli liidu kohtule antud määruse nr 17 artikliga 17 ja mis talle praegu on ELTL artikli 261 kohaselt antud määruse nr 1/2003 artikliga 31. Kohtul on lisaks pelgale karistuse seaduslikkuse kontrollile õigus asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.
Aluslepingutes ette nähtud kontroll tähendab seega, et liidu kohus teostab nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude kontrolli, samuti seda, et tal on pädevus hinnata tõendeid, tühistada vaidlustatud otsus ning muuta trahvisummat. Seega ilmneb, et ELTL artiklis 263 sätestatud seaduslikkuse kontroll, mida trahvisumma puhul täiendab määruse nr 1/2003 artiklis 31 ette nähtud täielik pädevus, on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sisalduva tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte nõuetega.
(vt punktid 54–57 ja 59–63)
7. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ei ole vastuolus see, et komisjon esitab liidu nimel siseriiklikule kohtule hagi sellise kahju hüvitamise nõudes, mida liit on kandnud kartellikokkuleppe või tegevuse tõttu, mille vastuolu EÜ artikliga 81 – või ELTL artikliga 101 – on tuvastatud selle institutsiooni otsusega.
Selline kahju hüvitamise nõue tsiviilasjas ei eelda üksnes kahju põhjustanud asjaolu tuvastamist, vaid samuti kahju ning otsese põhjusliku seose olemasolu tuvastamist kahju ja kahju põhjustanud asjaolu vahel. Kuigi on tõsi, et siseriikliku kohtu kohustus mitte teha otsuseid, mis lähevad vastuollu komisjoni otsusega ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise kohta, sunnib seda kohut möönma keelatud kokkuleppe või tegevuse olemasolu, jääb kahju ja otsese põhjusliku seose olemasolu selle kahju ning asjaomase kartellikokkuleppe või tegevuse vahel siiski siseriikliku kohtu hinnata. Isegi kui komisjon määratles oma otsuses rikkumise täpsed tagajärjed, on siiski siseriikliku kohtu ülesanne määrata kindlaks individuaalselt igale kahju hüvitamist nõudvale isikule tekitatud kahju. Selline hinnang ei ole määruse nr 1/2003 artikliga 16 vastuolus.
(vt punktid 65, 66, 77 ja resolutsiooni punkt 2)