ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

8. juuli 2010

Kohtuasi T‑160/08 P

Euroopa Komisjon

versus

Françoise Putterie-De-Beukelaer

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Karjääriarengu aruande tühistamine esimeses astmes – 2005. aasta hindamine – Kohaldatavad õigusnormid – Punkt „Potentsiaal” – Hindamismenetlus – Atesteerimismenetlus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. veebruari 2008. aasta otsuse kohtuasjas F‑31/07: Putterie-De-Beukelaer vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑53 ja II‑A‑1‑261), milles palutakse see otsus tühistada.

Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑31/07: Putterie‑De‑Beukelaer vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑53 ja II‑A‑1‑261). Suunata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtusse. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Akti andnud organi pädevuse puudumist ja menetluseeskirjade rikkumist puudutav väide – Tuvastamine omal algatusel

2.      Menetlus – Kohtu kohustus järgida poolte määratletud kohtuasja ulatust

3.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Komisjonis toimuva atesteerimismenetluse tarvis ametniku potentsiaali hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

1.      Isiku huve kahjustava akti andnud organi pädevuse puudumine on avalikul huvil põhinev väide, mille hindamine – vajadusel omal algatusel hindamine – kuulub liidu kohtu pädevusse.

Isiku huve kahjustava akti vastuvõtmist reguleerivate menetluseeskirjade järgimata jätmine kujutab endast oluliste menetlusnormide rikkumist, mida liidu kohus võib omal algatusel hinnata. Isiku huve kahjustava akti vastuvõtmisel kohaldatavate menetluseeskirjadega ette nähtud asutusesisese kaebuse läbivaatamisest keeldumine kujutab igatahes oluliste menetlusnormide rikkumist, mille Avaliku Teenistuse Kohus võib seega omal algatusel esitada.

(vt punktid 61 ja 63)

Viited:

Euroopa Kohus: 17. detsember 1959, kohtuasi 14/59: Société des fonderies de Pont-à-Mousson vs. Ülemamet (EKL 1959, lk 445, 473); 13. juuli 2000, kohtuasi C‑210/98 P: Salzgitter vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑5843, punkt 56).

Üldkohus: 24. september 1996, kohtuasi T‑182/94: Marx Esser ja Del Amo Martinez vs. parlament (EKL AT 1996, lk I‑A‑411 ja II‑1197, punktid 42 ja 44); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punkt 30); 13. detsember 2007, kohtuasi T‑113/05: Angelidis vs. parlament (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑237 ja II‑A‑2‑1555, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika); 2. oktoober 2009, liidetud kohtuasjad T‑300/05 ja T‑316/05: Küpros vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 206).

2.      Kuigi otsus tuleb teha üksnes juhindudes poolte nõuetest, kelle ülesanne on vaidluse ulatus kindlaks määrata, ei pea kohus piirduma üksnes argumentidega, mille pooled on oma väidete toetuseks esitanud, vastasel korral võib ta sattuda olukorda, kus ta on sunnitud oma otsuses tuginema vääratele õiguslikele kaalutlustele.

(vt punkt 65)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. september 2004, kohtuasi C‑470/02 P: UER vs. M6 jt (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 69); Euroopa Kohus, 13. juuni 2006, kohtuasi C‑172/05 P. Mancini vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 41).

3.      Personalieeskirjade artikli 43 üldistest rakendussätetest, mis komisjon võttis vastu 23. detsembril 2004, ja Haldusteatajast nr 1‑2006 tuleneb, et karjääriarengu aruande punkti „Potentsiaal” eesmärk sellise töötaja puhul, kes soovib täita kõrgemasse kategooriasse kuuluvaid tööülesandeid, on sisuliselt saada hinnang kõrgemasse kategooriasse kuuluvate tööülesannete kohta, mida asjaomane ametnik karjääriarengu aruandega hõlmatud perioodil tegelikult oma igapäevatöös täidab, selleks et teda oleks võimalik eelkõige atesteerida.

Võttes arvesse ametniku potentsiaali alusel antava hinnangu eset, st osa tema tööalasest tegevusest ja nende tema poolt täidetud kõrgemasse kategooriasse kuuluvate tööülesannete kvaliteeti, mida ta karjääriarengu aruande objektiks oleval perioodil tegelikult täitis, näib, et kõnealune hinnang kuulub lahutamatult selle hinnangu juurde, mis antakse ametniku tööalasele kogemusele ja teenetele, mida käsitletakse kindlasti vähemalt tema pädevuse hindamisel sama perioodi kohta.

Seega isikud, kes on hindamismenetluses pädevad hindama ametnike teeneid karjääriarengu aruandes toodud erinevatest punktidest lähtudes, s.o hindaja ja aruande kinnitaja – kui edasikaebuse hindaja võimalik menetlusse sekkumine välja arvata –, peavad hindama ka nende ametnike „potentsiaali”, kes on taotlenud, et hindaja sellesisulise punkti täidaks.

Kui ametisse nimetav asutus võtab arvesse ametnike potentsiaali kõrgemasse kategooriasse kuuluvate ülesannete täitmiseks, ei hinda ta seda potentsiaali siiski ise, vaid toetub eelmise aasta karjääriarengu aruande vastavas punktis toodud andmetele.

Kuigi punkt „Potentsiaal” avaldab atesteerimismenetluses mõju, kuulub see ametniku hindamise raamesse. Kuna puudub sõnaselge säte selle kohta, et kõnealune punkt on atesteerimismenetluses läbiviidava hindamisega seotud, ei saa seda hindamismenetlusest lahutada, et lugeda see atesteerimismenetluses üksnes ametisse nimetava asutuse pädevusse kuuluvaks.

(vt punktid 78–80, 87 ja 90)