Liidetud kohtuasjad T‑405/07 ja T‑406/07

Caisse fédérale du Crédit mutuel Centre Est Europe (CFCMCEE)

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärkide „P@YWEB CARD” ja „PAYWEB CARD” taotlused – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime osaline puudumine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Keeldumispõhjuste uurimine iga registreerimistaotluses märgitud kauba või teenuse osas eraldi – Registreerimisest keeldumise põhjendamise kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 1 ja artikkel 73)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 1 ja artikkel 73)

1.      Määruse nr 40/94 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et esiteks peab absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine puudutama iga kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärki soovitakse registreerida, ja teiseks peab otsus, millega pädev asutus kaubamärgi registreerimisest keeldub, olema põhimõtteliselt põhjendatud iga sellise kauba või teenuse osas. Põhjendamiskohustus tuleneb samuti põhinõudest, et kõigile siseriikliku ametiasutuse otsustele, millega keeldutakse andmast ühenduse õiguses tunnustatud õigust, peab olema võimalik kohaldada selle õiguse tõhusa kaitse tagamise eesmärgil kohtulikku kontrolli, ja et see kontroll peab hõlmama põhjenduste õiguspärasust. Kui aga sama keeldumispõhjus esitatakse kaupade või teenuste kategooria või rühma kohta, võib see ametiasutus piirduda üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaupu või teenuseid

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võimalus esitada üldine põhjendus, mis puudutab absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamist kaupade või teenuste kategooria või rühma suhtes, ei saa siiski muuta tühiseks EÜ artiklis 253 ja määruse nr 40/94 artikli 73 esimeses lauses sätestatud põhjendamiskohustuse eesmärki, mis hõlmab kaubamärgi registreerimisest keelduva otsuse allutamist tõhusale kohtulikule kontrollile. Selleks et ühtlustamisamet saaks kasutada sellist üldist põhjendust, tuleb seega nõuda, et kõnealuste kaupade või teenuste vahel oleks piisavalt otsene ja konkreetne seos, et need moodustaksid kõnealuste kaupade või teenuste piisavalt homogeense kategooria või rühma. Siiski ei ole piisav üksnes asjaolu, et kõnealused kaubad või teenused kuuluvad Nizza kokkuleppe samasse klassi, sest mainitud klassidesse kuuluvad sageli väga erinevad kaubad või teenused, mille vahel ei ole tingimata piisavalt otsest ja konkreetset seost.

(vt punktid 54 ja 55)

2.      Seoses sõnaliste tähistega P@YWEB CARD ja PAYWEB CARD, mille ühenduse kaubamärkidena registreerimist on taotletud teatavate Nizza kokkuleppe klassi 9 kuuluvate kaupade jaoks, ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud, et need tähised ei ole suutelised täitma kaubamärgi peamist ülesannet ehk tähistama „magnetandmekandjateks” nimetatud kaupade kaubanduslikku päritolu.

Mis puutub teistesse sellesse klassi kuuluvatesse kaupadesse, välja arvatud „mälu- või kiipkaardid; magnetkaardid, magnet- või kiipidentifitseerimiskaardid; magnet- või kiipmaksekaardid, magnet- või kiipkrediit- või deebetkaardid” ja „telerite ettemakseseadmed”, siis ei vasta EÜ artikli 253 ja määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 73 esimese lause nõuetele põhjendus, et kuna taotletud kaubamärkidega üritatakse kõigepealt õhutada tarbijat kõnealuseid kaupu ostma ja kõnealuseid teenuseid kasutama, et ta saaks kaardi abil võrgus makseid sooritada, on nende kõigi kaupade konkreetne ja vajalik ülesanne tagada selliste maksete toimumiseks vajalike side‑, panga‑ ja finantsteenuste rakendamine. See põhjendus ei võimalda vaidlustatud otsuste tõhusat kohtulikku kontrolli apellatsioonikoja hinnangu õiguspärasuse suhtes, mis puudutab taotletud kaubamärkide eristusvõime − määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses − puudumist kõnealuste kaupade osas. Selle väga üldise ja ebamäärase põhjenduse alusel ning kuna kaubad, mille olulisi tunnusjooni ei ole vaidlustatud otsustes kirjeldatud, on väga erinevad ja heterogeensed, on võimatu kontrollida, kas nende erinevate kaupade ja kaartide, mis võimaldavad nende valdajatele pääsemist kommunikatsioonivõrku, edastada andmeid ning sooritada tehinguid võrgus, vahel on piisavalt otsene ja konkreetne seos, et otsustada, kas tegemist on kaupade homogeense rühmaga, mille kohta võib esitada sellise üldise põhjenduse.

Mis puudutab siiski Nizza kokkuleppe klassi 38 kuuluvaid teenuseid ehk teenuseid, milleks on „teabeagentuuride teenused (uudised) eelkõige pangandussektoris; raadioside; telefoniside; telegrammide saatmine; telegrammide edastamine; televisiooniprogrammi levi; raadiosaade; televisioonisaade; telekommunikatsiooniseadmete rent; teateedastamisseadmete rent; telefonide rent; mobiiltelefoniside; telefoniteenused” ja mille jaoks kõnealuste tähiste registreerimist samuti taotletakse, siis ei vasta EÜ artikli 253 ja määruse nr 40/94 artikli 73 esimese lause nõuetele ka põhjendus, et kõnealused teenused on seotud elektrooniliste teabeedastusprotsessidega tervikuna ja neil on vahetu seos Interneti ning uute infotehnoloogiate toimimise ja kasutamisega nii, et võimalus teha makseid võrgus kiipkaardiga kujutab endast ühte nende teenuste omadust. See põhjendus ei võimalda vaidlustatud otsuste tõhusat kohtulikku kontrolli. Sellisest üldisest põhjendusest ei nähtu põhjused, miks on tegemist teenuste homogeense rühmaga, mille kohta võib esitada üldise põhjenduse ega ka põhjused, miks seoses asjaomaste tähistega on neil teenustel tavapäraselt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija seisukohast piisavalt otsene ja konkreetne seos võrgus kaardiga tehtavate maksetega.

(vt punktid 59, 65, 67, 68, 70, 88, 89, 91 ja 95)