Kohtuasi T‑133/07

Mitsubishi Electric Corp.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamine – Kaitseõigused – Rikkumise tõend – Rikkumise kestus – Trahvid – Lähtesumma – Aluseks võetav aasta – Võrdne kohtlemine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi edastamata jätmine – Tagajärjed

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

3.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Rikkumises osalenud äriühingu töötajate kirjalikud ütlused – Tõenduslik väärtus – Hindamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Esialgne laad – Kohustuslikud andmed – Piirid

(EÜ artikkel 81)

5.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsi valdkonna menetlus

(EL artikli 6 lõige 2; EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

7.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Erinevate tõendite tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikkel 53 lõige 1)

8.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta

(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

9.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Komisjoni kaalutlusõigus

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

1.      Kaitseõiguste põhimõttest tulenev õigus tutvuda toimikuga tähendab, et konkurentsiõiguse normide kohaldamisega seotud haldusmenetluses peab komisjon võimaldama puudutatud ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad omada tähtsust tema kaitse seisukohast. See hõlmab nii süüstavaid kui ka süü puudumist tõendavaid dokumente, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muud salajased andmed.

See, et komisjon ei edastanud dokumenti, millele ta ettevõtjale rikkumise süükspanemisel tugines, on kaitseõiguste rikkumisena käsitletav vaid juhul, kui ettevõtja tõendab, et järeldus, millele komisjon otsuses jõudis, oleks olnud erinev, kui edastamata jäetud dokument oleks tulnud süüstavate tõendite hulgast välja arvata.

Mis puudutab komisjoni poolt ettevõtja süü puudumist tõendava dokumendi edastamata jätmist, siis peab ettevõtja ainult tõendama, et dokumendi talle avaldamata jätmine võis tema kahjuks mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu. Piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud seda süü puudumist tõendavat dokumenti kasutada enda kaitseks, st kui ta oleks saanud sellele tugineda haldusmenetluses, oleks ta saanud tugineda tõendile, mis ei olnud kooskõlas selles etapis komisjoni tehtud järeldustega, ning ta oleks seega saanud mingilgi viisil mõjutada otsuses komisjoni esitatud hinnanguid vähemalt seoses ettevõtjale süüks pandud käitumise raskuse ja kestusega ning järelikult ka seoses trahvi suurusega.

(vt punktid 40, 45 ja 46)

2.      Konkurentsiõiguse normide rikkumisega seotud menetluses teavitatakse puudutatud ettevõtjat alles haldusmenetluse võistleva staadiumi alguses vastuväiteteatise kaudu kõikidest olulistest tõenditest, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb, ja sellest, et sellel ettevõtjal on toimikuga tutvumise õigus, mille eesmärk on tagada tema kaitseõiguste tõhus kasutamine. Järelikult ei kuulu teiste kartellis osalenud ettevõtjate vastused vastuväiteteatisele üldjuhul uurimistoimiku dokumentide hulka, millega puudutatud isikud võivad tutvuda.

Kuid kui komisjon otsustab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetluses rikkumise tõendamisel tugineda vastuväiteteatisele esitatud vastuse osale või sellele vastusele lisatud dokumendile, peab menetlusega seotud teistel ettevõtjatel olema võimalik esitada oma arvamus sellise tõendi kohta. Nimelt kujutab sel juhul vastuväiteteatisele esitatud vastuse kõnealune osa või sellele vastusele lisatud dokument süüstavat tõendit rikkumises osalenud erinevate ettevõtjate vastu.

Analoogiliselt, kui vastuväiteteatisele esitatud vastuse osa või sellele vastusele lisatud dokument võib omada asjassepuutuva ettevõtja kaitses tähtsust, sest see võimaldab tal viidata asjaoludele, mis on vastuolus komisjoni poolt selles staadiumis tehtud järeldustega, siis on tegemist süü puudumist tõendava tõendiga. Sel juhul peab puudutatud ettevõtjale olema antud võimalus uurida asjakohast vastuse osa või dokumenti ning esitada selle kohta oma seisukoht.

(vt punktid 41–43)

3.      Äriühingu töötajate kirjalikud ütlused, mis on koostatud äriühingu järelevalve all ning esitatud viimase poolt ja kaitseks komisjoni läbi viidavas konkurentsiõiguse normide rikkumisega seotud haldusmenetluses, ei saa üldjuhul olla käsitatavad selle sama äriühingu avaldustest erinevate ja sõltumatute avaldustena. Nimelt põhineb äriühingu positsioon üldreeglina talle komisjoni poolt ette heidetud faktiliste asjaolude tõepärasuse küsimuses eelkõige tema töötajate ja juhtide teadmistel ja arvamusel.

(vt punkt 59)

4.      Konkurentsiõigust puudutavas haldusmenetluses peavad vastuväiteteatises olema selgelt nimetatud kõik olulised asjaolud, millele komisjon selles menetluse etapis tugineb. Seda võib siiski teha kokkuvõtvalt ja otsus ei pea olema ilmtingimata vastuväiteteatise täpne koopia, sest vastuväiteteatis on ettevalmistav dokument, mille faktilised ja õiguslikud hinnangud on üksnes esialgsed. Seega, kuigi komisjon ei saa isikule süüks panna rikkumisi, mis erinevad vastuväiteteatises viidatud rikkumistest ning kuigi ta võib tugineda üksnes asjaoludele, mille suhtes on isikule antud võimalus oma seisukoht esitada, peab ta siiski arvesse võtma ka haldusmenetluses ilmsiks tulnud asjaolusid, et loobuda vastuväidetest, mis on osutunud vähepõhjendatuks, või et korrastada ja täiendada nii õiguslikus kui faktilises plaanis oma argumentatsiooni nende vastuväidete toetuseks, millele ta kindlaks jääb.

(vt punkt 66)

5.      Kahtluse korral tuleb kohtul eelistada ettevõtjat, kes on EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumist tuvastava otsuse adressaat. Kohus ei saa seega järeldada, et komisjon on asjas õiguslikult piisavalt rikkumise toimepanemise tuvastanud, kui ta ise selles ikkagi kahtleb, eriti kui kohus menetleb hagiavaldust, milles palutakse trahvi määrav otsus tühistada.

Viimati nimetatud olukorras tuleb võtta arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, sellisena nagu see tuleneb muu hulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 2, mis on üks ühenduse õiguse üldpõhimõtetest tulenevatest põhiõigustest. Mis puudutab rikkumiste laadi ning nende eest mõistetavate karistuste laadi ja raskusastet, siis kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet just ettevõtjatele kohalduvate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahve või karistusmakseid.

(vt punktid 73 ja 74)

6.      Konkurentsi valdkonnas tuleb komisjonil esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab tuvastada, et rikkumine on toime pandud. Kuid komisjoni esitatud iga tõend ei pea ilmtingimata vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui neile tingimustele vastab tervikuna hinnatult kaudsete tõendite kogum, millele institutsioon tugineb.

Lisaks, arvestades, et konkurentsivastaste kokkulepete keeld on üldtuntud, ei saa komisjonilt nõuda, et ta esitaks tõendeid, millest selgelt nähtuks, et ettevõtjad on üksteisega kontakteerunud. Katkendlikke väheseid tõendeid, mis komisjoni valdusesse on sattunud, peab igal juhul saama täiendada nendest tehtavate järeldustega, mis võimaldavad visualiseerida aset leidnud olukorra. Konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe esinemist võib seega tuletada teatud arvust kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis oma kogumis võivad – vastupidise loogilise selgituse puudumisel – olla käsitatavad tõendina konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.

Lisaks, kui komisjon tugineb EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise asetleidmist järeldades aga üksnes asjassepuutuvate ettevõtjate käitumisele turul, siis piisab, kui viimased tõendavad, et esines asjaolusid, mis näitavad komisjoni tuvastatud fakte erinevas valguses ja mis võimaldavad seega anda faktidele teise usutava seletuse, mis erineb sellest, mille esitas komisjon, järeldades, et ühenduse konkurentsiõigust on rikutud.

See reegel ei ole kohaldatav kõigil juhtudel, kus rikkumine tuvastatakse ainult mittedokumentaalsete tõenditega. Nimelt, mis puudutab tõendeid, millele võib EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamiseks tugineda, siis kehtib ühenduse õiguses tõendite vaba esitamise põhimõte.

Seega, isegi kui dokumentaalsete tõendite puudumine võib olla asjassepuutuv tegur komisjoni viidatud kaudsete tõendite kogumi hindamisel, ei saa see üksi võimaldada ettevõtjal seada kahtluse alla komisjoni argumente ja esitada faktilistele asjaoludele alternatiivne seletus. Ta võib seda teha ainult juhul, kui komisjoni esitatud tõendite alusel ei ole võimalik rikkumise toimepanemist tuvastada kahtluseta ja ilma, et oleks vajalik tõlgendamine.

(vt punktid 75 ja 76, 79–82)

7.      EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise menetluses on usaldusväärsus ainus kohane kriteerium, mille alusel tuleb hinnata erinevate tõendite tõenduslikku väärtust. Tõendamise üldreeglite kohaselt sõltub dokumendi usaldusväärsus ja seega tõenduslik väärtus selle päritolust, koostamise oludest, adressaadist ning selle sisust.

Ettevõtjate avaldustest võib pidada eriti suure tõendusliku jõuga tõenditeks neid, mis on esiteks usaldusväärsed, teiseks tehtud ettevõtja enda nimel, kolmandaks tehtud isiku poolt, kellel on kutsetegevusest tulenev kohustus tegutseda ettevõtja huvides, neljandaks tehtud vastuolus avaldaja huvidega, viiendaks tehtud avalduse esemeks olevate asjaolude otsese tunnistaja poolt ja kuuendaks esitatud kirjalikult, koostatuna tahtlikult ja pärast põhjalikku läbimõtlemist.

Kuid kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised puudutatud ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate poolt konkurentsieeskirjade rikkumise toimepanemise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid, kuigi viimaste tõendusjõu tase võib avalduse usaldusväärsuse tõttu olla väiksem.

(vt punktid 84–87)

8.      Kuigi enamasti tuleb ebaseadusliku kartelli peamiste liikmete vabatahtlikesse tunnistustesse suhtuda teatud umbusaldusega, arvestades võimalust, et need liikmed püüavad esitada rohkem süüstavaid tõendeid oma konkurentide tegevuse kohta, ei pruugi selle teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, trahvi tühistamise või selle vähendamise taotlemine siiski innustada süüks pandud kartelli teiste liikmete osaluse kohta moonutatud tõendite esitamist. Nimelt võib igasugune katse komisjoni eksitada seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et talle koostööteatist täielikult kohaldatakse.

Mis puudutab konkreetselt ütlusi, siis on muidugi võimalik, et trahvide eest kaitset taotlenud ettevõtja töötajad, kes on kohustatud tegutsema ettevõtja huvides, tahavad samuti esitada võimalikult palju süüstavaid tõendeid, arvestades ka, et nende koostöö menetluses võib avaldada positiivset mõju nende karjäärile. Kuid isegi kui see on nii, on need töötajad samuti teadlikud negatiivsetest tagajärgedest, mis võivad olla väärade asjaolude esitamisel, mis on teiste tõenditega kooskõla nõude tõttu eriti tundlik küsimus.

(vt punktid 88,107)

9.      EÜ artikli 81 lõikes 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud kokkulepe olemasoluks piisab sellest, kui ettevõtjad on väljendanud oma ühist tahet käituda turul konkreetsel viisil. Kokkuleppe tegeliku mõju arvessevõtmine on üleliigne, kui on selge, et kokkuleppe eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi. Vastastikuse kohustuse olemasolu eeldab vältimatult, et esineb ühine tahe, isegi kui puuduvad tõendid, mis võimaldaksid täpselt kindlaks teha hetke, millal seda tahet väljendati või mis kujul see vormistati.

(vt punktid 230 ja 231)

10.    Turuosaliste õiguskindluse tagamise nõue tähendab, et kui vaidlus käib konkurentsiõiguse normide rikkumise toimepanemise üle, tuleb komisjonil, kellel on kohustus tõendada tema poolt tuvastatud rikkumisi, esitada tõendid, mis tõendavad õiguslikult piisavalt rikkumise tunnusteks olevate asjaolude esinemist. Mis puudutab rikkumise kestust, siis nõuab sama õiguskindluse põhimõte, et kui puuduvad tõendid, mis otseselt tõendaksid rikkumise kestust, esitab komisjon vähemalt tõendid, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku aset leidnud asjaolusid, nii et mõistlikult võib tuletada, et see rikkumine vältas katkematult kahe täpse kuupäeva vahel.

Lisaks ei takista see, et vältava rikkumise teatud kindlate ajavahemike kohta ei ole tõendeid esitatud, järeldamast, et kokku kestis rikkumine nimetatud ajavahemikest kauem, kui selline järeldus põhineb objektiivsetel ja omavahel kooskõlas olevatel kaudsetel tõenditel. Mitmeid aastaid kestva rikkumise puhul ei oma kartellikokkuleppe olemasolu seisukohast tähtsust, et selle ilmingud on nähtavad erinevatel ajahetkedel, mis on üksteisest eraldatud pikemate või lühemate ajavahemikega, kui rikkumise moodustavatel erinevatel tegevustel on üksainus eesmärk ning need kuuluvad ühe vältava rikkumise koosseisu.

(vt punktid 241 ja 242)

11.    EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise menetluses on komisjonil trahvisummade kindlaksmääramisel kaalutlusruum, et suunata ettevõtjate tegevust konkurentsieeskirjadest kinnipidamisele.

Komisjon määrab trahvisumma kindlaks rikkumise raskuse ja vajaduse korral kestuse alusel. Rikkumise raskus tuvastatakse selliste kriteeriumide alusel nagu juhtumile omased asjaolud, selle kontekst ja trahvide hoiatava mõju ulatus. Samuti tuleb arvesse võtta objektiivseid elemente, nagu konkurentsivastaste tegude sisu ja kestus, nende arv ja intensiivsus, mõjutatud turu ulatus ja majanduskeskkonna kahjustatus. Analüüsis tuleb samuti arvestada vastutavate ettevõtjate suhtelist olulisust ja turuosa ning rikkumise võimalikku kordamist.

(vt punktid 264 ja 265)

12.    Kuid igas asjas, milles komisjon kavatseb konkurentsiõiguse normide alusel trahve määrata, on ta kohustatud järgima õiguse üldpõhimõtteid, mille hulgas on ka võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõte, nagu neid on tõlgendanud ühenduste kohtud.

Võrdse kohtlemise või ka diskrimineerimiskeelu põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

Seega, kuna määratavate trahvide omavahelise suhte kindlakstegemiseks tuleb aluseks võtta selliste ettevõtjate käibed, kes on toime pannud ühe ja sama rikkumise, siis tuleb arvesse võetavat ajavahemikku piirata, et saadavad arvud oleksid nii võrreldavad kui võimalik.

Proportsionaalsuse põhimõte aga nõuab, et institutsioonide aktid ei oleks kaugemale ulatuvad sellest, mis on asjassepuutuvate õigusnormidega taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega.

Seega, kui komisjon tugineb erinevatele aastatele, et kindlaks teha teatud ettevõtjate ülemaailmse müügi väärtus, ja arvutab kartellis osalemise aja eest neile kui iseseisvatele ettevõtjatele määratavate trahvide lähtesumma erinevate aastate käivete alusel, et kohtle ta neid ettevõtjaid võrdselt. Kuigi eesmärk, millele komisjon tugineb ja mis võimaldab võrrelda ühiselt kontrollitava äriühingu aktsionäride suutlikkust tekitada kahju konkurentsile ajal, mis eelnes selle äriühingu asutamisele, on õiguspärane, ei saa see siiski niisugust ebavõrdset kohtlemist õigustada, kui ilmneb, et komisjon oleks võinud oma eesmärgi saavutada muu meetodiga ja kohtlemata ettevõtjaid arvutamisel aluseks võetava aasta valikul ebavõrdselt.

(vt punktid 266–269, 271 ja 272, 275 ja 276)