Kohtuasi T-317/05

Kustom Musical Amplification, Inc.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ruumilise kaubamärgi taotlus – Kitarri kuju – Absoluutne keeldumispõhjus – Kaitseõiguse rikkumine – Põhjendamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 73

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Ühtlustamisameti otsused – Kaitseõiguse tagamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73)

1.      Ühtlustamisameti apellatsioonikoja ühenduse kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus, mis põhineb faktilistel asjaoludel, millest ei ole taotlejat enne asjaomase otsuse vastuvõtmist teavitatud, rikub määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artiklit 73, mille kohaselt Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Nimetatud rikkumine mõjutas vaidlustatud otsuses tehtud järeldust ennast, kuna viimane põhineb nimetatud faktilistel asjaoludel.

(vt punktid 45, 46, 55)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artiklis 73 käsitletud otsuse põhjendamise kohustusel on kaks eesmärki: tagada ühelt poolt huvitatud isiku teadlikkus oma õiguste kaitseks võetud meetme põhjendustest, ning teisalt võimaldada ühenduse kohtu kontrolli otsuse õiguspärasuse üle. Küsimust, kas otsuse põhjendus vastab nendele nõuetele, tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka selle tausta ning kõiki vastavat küsimust reguleerivaid õigusnorme arvestades.

Sellistest faktilistest asjaoludest, mis on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuses aluseks, teavitamine Interneti-linkide abil, mis Esimese Astme Kohtus kohtuasja ettevalmistamise ajal ei tööta, või teavitamine töötavate Interneti-linkide abil, mille sisu on või võib olla kontrollija või apellatsioonikoja asjaomase uurimise aja seisuga võrreldes muutunud, ei ole piisav põhjendus, kuna see ei võimalda Esimese Astme Kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse kehtivust.

(vt punktid 57, 59)