Liidetud kohtuasjad C‑397/16 ja C‑435/16

Acacia Srl
versus
Pneusgarda Srl
ja
Audi AG

ja

Acacia Srl
ja
Rolando D’Amato
versus
Dr. Ing. h.c.F. Ing. h.c.F. Porsche AG

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Corte d’appello di Milano ja Bundesgerichtshof)

Eelotsusetaotlus – Määrus (EÜ) nr 6/2002 – Ühenduse disainilahendused – Artikli 110 lõige 1 – Kaitse puudumine – „Parandamistingimus“ – Mõiste „mitmeosalise toote koostisosa“ – Mitmeosalise toote parandamine tema algse välimuse taastamiseks – Abinõud, mida kasutaja peab olema võtnud, et ta saaks „parandamistingimusele“ tugineda – Sõiduauto originaalvelje disainilahendusega identne velje koopia

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 20. detsembri 2017. aasta otsus

1.        Kohtumenetlus – Suuline menetlus – Menetluse uuendamine – Kohustus uuendada menetluse suulist osa, et anda pooltele võimalus märkuste esitamiseks kohtujuristi ettepanekus tõstatatud õigusküsimuste kohta – Puudumine

(ELTL artikli 252 teine lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

2.        Ühenduse disainilahendused – Lõppsätted – Disainilahendusest tuleneva kaitse puudumine mitmeosalise toote osa suhtes, mida kasutatakse asjaomase mitmeosalise toote parandamiseks tema algse välimuse taastamiseks – „Parandamistingimuse“ kohaldamine – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 3 punkt a, artikli 19 lõige 1 ja artikli 110 lõige 1)

3.        Ühenduse disainilahendused – Lõppsätted – Disainilahendusest tuleneva kaitse puudumine mitmeosalise toote osa suhtes, mida kasutatakse asjaomase mitmeosalise toote parandamiseks tema algse välimuse taastamiseks – „Parandamistingimuse“ kohaldamine – Mitmeosalise toote tootja või edasimüüja poolt sellele tingimusele tuginemiseks võetavad abinõud – Tarneahelas järgnevate kasutajate hoolsuskohustus kasutustingimuste järgimisel

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 110 lõige 1)

4.        Ühenduse disainilahendused – Lõppsätted – Disainilahendusest tuleneva kaitse puudumine mitmeosalise toote osa suhtes, mida kasutatakse asjaomase mitmeosalise toote parandamiseks tema algse välimuse taastamiseks – „Parandamistingimuse“ kohaldamine – Tingimused – Mitmeosalise toote välimus tingib kaitstud disainilahenduse – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 19 lõige 1 ja artikli 110 1õige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 26 ja 27)

2.      Määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 on sätestatud, et ühenduse disainilahendusena ei ole kaitstav „mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on artikli 19 lõike 1 tähenduses kasutatud selle mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks“.

Selle sätte sõnastusest nähtub seega, et „parandamistingimuse“ kohaldamise suhtes esineb mitu tingimust, mille kohaselt peab esinema esiteks ühenduse disainilahendus, teiseks „mitmeosalise toote koostisosa“ ning lõpuks vajadus kasutada „disainilahendus[t] artikli 19 lõike 1 tähenduses mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks“.

Esimese punktina tuleb märkida, et määruse nr 6/2002 artikli 110 lõige 1 välistab juhul, kui selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud, „ühenduse disainilahenduse kaitse“. Sellest nähtuvalt võib nii, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 90 ja 91 sisuliselt märkis, määruse nr 6/2002 artikli 110 lõige 1 olla kohaldatav üksnes koostisosadele, mis on ühenduse disainilahendusega kaitstud ning mis vastavad eeskätt määruse artiklis 4 sätestatud kaitsetingimustele, nagu nähtub määruse artikli 1 lõikest 1.

Teise punktina tuleb märkida, et määruse nr 6/2002 artikli 110 lõige 1 on kohaldatav üksnes „mitmeosalise toote koostisosale“. Neil asjaoludel tuleb leida, et määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 kasutatud mõiste „mitmeosalise toote koostisosa“ hõlmab paljusid komponente, mis on loodud tööstuslikult või käsitsi valmistatud mitmeosalisse esemesse ühendamiseks ja mida on võimalik tooteartikli lahtivõtmise ja uuesti kokku panemise võimaldamiseks asendada ning mille puudumisel on mitmeosalise toote tavakasutus võimatu.

Kolmanda punktina tuleb märkida, et määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 on seatud „parandamistingimuse“ kohaldamise eelduseks, et mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse „artikli 19 lõike 1 tähenduses selle mitmeosalise toote parandamisel“. Sellega seoses nähtub esiteks määruse nr 6/2002 artikli 19 lõikest 1, et koostisosa „kasutamine“ selle sätte tähenduses hõlmab toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Nagu nimetatud artikli sõnastusest nähtub, tuleb seda mõistet tõlgendada laialt ning see hõlmab koostisosa mis tahes kasutamist parandamise eesmärgil. Teiseks peab koostisosa kasutamise eesmärk olema mitmeosalise toote „parandamine“. Seega nõuab „parandamistingimusele“ tuginemise võimalus, et koostisosa kasutamine on vajalik defektseks muutunud sellise mitmeosalise toote parandamiseks, mis on muutunud defektseks vastava koostisosa puudumise või selle kahjustatuse tõttu. Seega on „parandamistingimuse“ kohaldamisala ulatusest välistatud koostisosa mis tahes kasutamine meeldimise või pelgalt mugavuse pärast nagu eelkõige koostisosa asendamine esteetilistel või mitmeosalise toote isikupärastamise eesmärgil.

Neljanda punktina tuleb märkida, et määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 on seatud „parandamistingimuse“ kohaldamise eelduseks, et mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“. Arvestades määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti a, tuleb märkida, et toote või selle osa välimus tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest.

Veel on nõutav, et parandamine viiakse läbi mitmeosalise toote „esialgse“ välimuse taastamiseks. Sellest tuleneb, et „parandamistingimusele“ tuginemiseks peab koostisosa olema kasutatud mitmeosalise toote sellise välimuse taastamiseks, mis tal oli turuleviimisel. Tuleb järeldada, et „parandamistingimus“ on kohaldatav üksnes mitmesoalise toote nende koostisosade suhtes, mis on visuaalselt originaalosaga identsed. Seetõttu on välistatud koostisosa kasutamine muul kui mitmeosalise toote turuleviimise aegse välimuse taastamise eesmärgil. Sellise olukorraga on tegemist eeskätt siis, kui varuosa ei vasta värvitooni ja mõõdu poolest originaalkoostisosale või kui mitmeosalise toote välimust on pärast turuleviimist muudetud.

(vt punktid 58–60, 63, 65, 67–72, 74, 75 ja 77)

3.      Määruse nr 6/2002 artikli 110 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mitmeosalise toote koostisosa tootjal või müüjal on selleks, et tal oleks võimalik nimetatud sättes ette nähtud „parandamistingimusele“ tugineda, hoolduskohustus seoses sellega, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidavad kõnealuses sättes ette nähtud tingimusi. Eeskätt peavad nad kõigepealt teavitama tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või ka müügidokumentidel ühelt poolt asjaolust, et asjaomane koostisosa sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu neile, ja teiselt poolt, et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Seejärel peavad nad sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta neid eesmärgil, mis on vastuolus määruse nr 6/2002 artikli 110 lõike 1 eelnimetatud tingimustega. Lõpuks peab tooja või turustaja jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 ette nähtud tingimustega.

(vt punktid 86–88 ja resolutsiooni punkt 3)

4.      Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 110 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud „parandamistingimusega“ ei välistata ühenduse disainilahendusest tuleneva kaitse kohaldamist mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks kasutatud koostisosas sisalduva disainilahenduse suhtes, kui mitmeosalise toote välimus tingib kaitstud disainilahenduse.

(vt resolutsiooni punkt 1)