Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Duisburg 29. detsembril 2023 – YK versus Volkswagen AG
(kohtuasi C-801/23, Volkswagen)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht Duisburg (Duisburgi esimese astme kohus, Saksamaa)
Põhikohtuasja pooled
Hageja: YK
Kostja: Volkswagen AG
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Liidu liikmesriigi tsiviilkohtu õigus rahuldada juhul, kui teatud tüüpi mootorsõidukile on antud EÜ tüübikinnitus, kahju hüvitamise nõuded, mille on mootorsõiduki ostja esitanud mootorsõiduki tootja andmete kohaselt EÜ tüübikinnituse alusel toodetud ja turule lastud mootorsõiduki tootja vastu, põhjendusega, et teatud asjaolude tõttu, nimelt kinnitatud tüübiga kooskõla puudumise ja/või EÜ tüübikinnituse enda õigusvastasuse tagajärjel ei vasta asjaomane sõiduk Euroopa Liidu õiguse nõuetele, ilma et pärast EÜ tüübikinnituse väljastamist, mille alusel kõnealune sõiduk väidetavalt toodeti ja turule peaks lastama, oleks mõni määruse (EL) 2018/8581 artikli 5 lõike 2 teises lõigus nimetatud asutus teinud õiguslikult siduva avalduse, et just nende asjaolude ja põhjuste tõttu, nimelt kinnitatud tüübiga kooskõla puudumise ja/või EÜ tüübikinnituse enda õigusvastasuse tagajärjel ei vasta kõnealune sõiduk Euroopa Liidu õiguse nõuetele, saab olla kehtetuks tunnistatud või vähemasti piiratud?
2. Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:
Millistel konkreetsetel juhtudel ja millises ulatuses puudub liikmesriigi tsiviilkohtutel konkreetselt õigus rahuldada kahju hüvitamise nõudeid, mille on mootorsõiduki ostja esitanud tootja andmete kohaselt EÜ tüübikinnituse alusel toodetud ja turule lastud mootorsõiduki tootja vastu, põhjendusega, et teatud asjaolude tõttu, nimelt kinnitatud tüübiga kooskõla puudumise ja/või EÜ tüübikinnituse enda õigusvastasuse tagajärjel ei vasta asjaomane sõiduk Euroopa Liidu õiguse nõuetele?
3. Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas Euroopa Liidu õigus näeb ette nõuded, mis reguleerivad mootorsõiduki ostja ja selle tootja vahelises tsiviilkohtuasjas, mis käsitleb sõiduki tootja kohustust hüvitada sõiduki ostjale kahju, asjaolude kirjeldamise ja tõendamiskoormise jaotust, tõendamiskoormise kergendamist ja poolte kohustusi tõendite kogumisel nende tingimuste täidetuse kohta, mille korral on liikmesriigi tsiviilkohtul õigus rahuldada mootorsõiduki ostja esitatud kahju hüvitamise nõuded põhjendusega, et teatud asjaolude tõttu, nimelt kinnitatud tüübiga kooskõla puudumise ja/või EÜ tüübikinnituse enda õigusvastasuse tagajärjel ei vasta asjaomane sõiduk Euroopa Liidu õiguse nõuetele?
4. Kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt ja osas, milles on olemas Euroopa Liidu õiguse kohased nõuded:
Milline on asjaolude kirjeldamise koormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Milline on tõendamiskoormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Kas eelkõige tuleb ühe või teise poole tõendamiskoormist kergendada? Kui jah, siis kuidas?
Kas ühele või teisele poolele tuleb kõnealuste tingimuste kohta tõendite kogumisel panna kohustused? Kui jah, siis millised? Osas, milles pooltele tuleb panna kohustused, siis millised on Euroopa Liidu õiguse kohased õiguslikud tagajärjed, kui üks või teine pool neid kohustusi ei täida?
5. Kas Euroopa Liidu liikmesriigi tsiviilkohtu õigus jätta niisugustel juhtudel, mil määruse (EL) 2018/858 artikli 5 lõike 2 teises lõigus nimetatud asutus on teinud õiguslikult siduva avalduse, et teatud asjaolude tõttu, nimelt kinnitatud tüübiga kooskõla puudumise ja/või EÜ tüübikinnituse enda õigusvastasuse tagajärjel ei vasta asjaomane sõiduk Euroopa Liidu õiguse nõuetele, mootorsõiduki ostja kahju hüvitamise nõue mootorsõiduki tootja vastu rahuldamata põhjendusega, et vastupidi kõnealusele õiguslikult siduvale avaldusele vastab asjaomane mootorsõiduk faktilistel ja/või õiguslikel põhjustel Euroopa Liidu õiguse nõuetele, saab olla tunnistatud kehtetuks või vähemasti piiratud?
6. Kui viiendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Millistel niisugustel konkreetsetel juhtudel ja millises ulatuses puudub liikmesriigi tsiviilkohtutel konkreetselt õigus rahuldada mootorsõiduki ostja kahju hüvitamise nõuet mootorsõiduki tootja vastu põhjendusega, et vastupidi kõnealusele õiguslikult siduvale avaldusele vastab asjaomane mootorsõiduk faktilistel ja/või õiguslikel põhjustel Euroopa Liidu õiguse nõuetele?
Eelkõige: kas liikmesriigi tsiviilkohtu õiguse piiramine sellistel juhtudel käib ainult kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta faktilistel põhjustel või ainult kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta õiguslikel põhjustel või nii kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta faktilistel põhjustel kui ka kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta õiguslikel põhjustel?
7. Millistel tingimustel kehtivad määruses (EÜ) nr 715/20071 heitenormiga Euro 6 hõlmatud mootorsõidukite suhtes sätestatud heitgaaside taseme piirnormid?
8. Juhul kui esimesele kuni kuuendale küsimusele antud vastuste sisu kohaselt tulevad kõne alla juhtumid, mil liikmesriigi tsiviilkohtul on mootorsõiduki ostja ja selle sõiduki tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt rikub sõiduki konstruktsioon Euroopa Liidu õiguse nõudeid, õigus teha sõltumatuid järeldusi selle kohta, kas kõnealune sõiduk vastab heitgaaside piirnormide järgimist reguleerivatele Euroopa Liidu õiguse nõuetele:
Kas Euroopa Liidu õigus näeb ette nõuded, mis reguleerivad mootorsõiduki ostja ja selle sõiduki tootja vahelises tsiviilkohtuasjas kahjuhüvitisnõude üle – mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt on sõiduk ületanud heitgaaside tasemele seadusega sätestatud piirnorme tingimustes, kus neid piirnorme tuleks järgida – tõendamiskoormise jaotust, tõendamiskoormise kergendamist ja poolte kohustusi tõendite kogumisel küsimuse kohta, kas mootorsõidukite heitgaaside tase vastab kehtestatud piirnormidele tingimustes, kus neid piirnorme tuleks järgida?
9. Kui kaheksandale küsimusele vastatakse jaatavalt ja osas, milles Euroopa Liidu õiguse kohased nõuded on olemas:
Milline on tõendamiskoormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Kas eelkõige tuleb ühe või teise poole tõendamiskoormist kergendada? Kui jah, siis kuidas?
Kas ühele või teisele poolele tuleb kõnealuste tingimuste kohta tõendite kogumisel panna kohustused? Kui jah, siis millised?
Osas, milles pooltele tuleb panna kohustused, siis millised on Euroopa Liidu õiguse kohased õiguslikud tagajärjed, kui üks või teine pool neid kohustusi ei täida?
10. Kas sõiduki konstruktsioonielemendiga, mille abil mõõdetakse temperatuuri, sõiduki kiirust, mootori pöörlemiskiirust, ülekandemehhanismi, sisselasketorustiku rõhku või muid parameetreid, et olenevalt selle mõõtmise tulemusest muuta mootoris toimuva põlemisprotsessi parameetreid, saab vähendada heitekontrollisüsteemi tõhusust määruse nr 715/20071 artikli 3 punkti 10 tähenduses ka siis, kui konstruktsioonielemendi abil mõõtmise tulemusest põhjustatud põlemisprotsessi parameetrite muutus suurendab küll ühelt poolt ühe või mitme kahjuliku aine, näiteks lämmastikoksiidide heidet, kuid samal ajal teiselt poolt vähendab ühe või mitme muu kahjuliku aine, näiteks tahkete osakeste, süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja/või süsinikdioksiidi heidet ja kujutab endast seega katkestusseadet määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses?
11. Kui kümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Millistel tingimustel on sellisel juhul konstruktsioonielemendis katkestusseade?
11a. Kui kümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas välistemperatuur alla -24° C määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses kuulub nende tingimuste hulka, mida võib tavalistes sõidutingimustes mõistlikult eeldada?
12. Kas mootorsõiduki lülitus- või juhtseade, mis mootoris toimuva põlemisprotsessi parameetreid muutes suurendab ühelt poolt ühe või mitme kahjuliku aine, näiteks lämmastikoksiidide heidet, kuid vähendab samal ajal teiselt poolt ühe või mitme muu kahjuliku aine, näiteks tahkete osakeste, süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja/või süsinikdioksiidi heidet, võib Euroopa Liidu õiguse kohaselt olla ebaseaduslik muude aspektide kui katkestusseadme olemasolu tõttu määruse nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 tähenduses?
13. Kui kaheteistkümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Millistel tingimustel on see nii?
14. Kui kümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt on katkestusseade selle määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses lubatud ka siis, kui see ei ole küll vajalik mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest, kuid on siiski vajalik sõiduki ohutuks kasutamiseks?
15. Osas, milles esimesele kuni kuuendale küsimusele antud vastuste sisu kohaselt tulevad kõne alla juhtumid, kui liikmesriigi tsiviilkohtul on mootorsõiduki ostja ja selle sõiduki tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt rikub sõiduki konstruktsioon Euroopa Liidu õiguse nõudeid, õigus teha sõltumatuid järeldusi selle kohta, kas kõnealune sõiduk vastab sõidukisse paigaldatud lülitus- ja juhtseadmeid reguleerivatele Euroopa Liidu õiguse nõuetele,
ja ühtlasi
kui kümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas Euroopa Liidu õigus näeb ette nõuded, mis reguleerivad mootorsõiduki ostja ja selle sõiduki tootja vahelises tsiviilkohtuasjas kahjuhüvitisnõude üle – mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt on sõidukisse paigaldatud keelatud katkestusseade määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses – tõendamiskoormise jaotust, tõendamiskoormise kergendamist ja poolte kohustusi tõendite kogumisel, kui need asjaolud, millest tuleneb katkestusseadme olemasolu ja selle kasutamise keeld, on poolte vahel vaidluse all?
16. Kui viieteistkümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt ja osas, milles Euroopa Liidu õiguse kohased nõuded on olemas:
Milline on tõendamiskoormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Kas eelkõige tuleb ühe või teise poole tõendamiskoormist kergendada? Kui jah, siis kuidas?
Kas ühele või teisele poolele tuleb tõendite kogumisel panna kohustused? Kui jah, siis millised?
Osas, milles pooltele tuleb panna kohustused, siis millised on Euroopa Liidu õiguse kohased õiguslikud tagajärjed, kui üks või teine pool neid kohustusi ei täida?
17. Osas, milles esimesele kuni kuuendale küsimusele antud vastuste sisu kohaselt tulevad kõne alla juhtumid, mil liikmesriigi tsiviilkohtul on mootorsõiduki ostja ja selle sõiduki tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt rikub sõiduki konstruktsioon Euroopa Liidu õiguse nõudeid, õigus teha sõltumatuid järeldusi selle kohta, kas kõnealune sõiduk vastab sõidukisse paigaldatud lülitus- ja juhtseadmeid reguleerivatele Euroopa Liidu õiguse nõuetele,
ja ühtlasi
kui kaheteistkümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas Euroopa Liidu õigus näeb ette nõuded, mis reguleerivad mootorsõiduki ostja ja selle sõiduki tootja vahelises tsiviilkohtuasjas kahjuhüvitisnõude üle – mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt on sõidukisse paigaldatud lülitus- või juhtseade, mida ei tule küll kvalifitseerida katkestusseadmeks määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses, kuid mis on keelatud muudel põhjustel – tõendamiskoormise jaotust, tõendamiskoormise kergendamist ja poolte kohustusi tõendite kogumisel, kui need asjaolud, millest tuleneb lülitus- või juhtseadme olemasolu ja selle ebaseaduslikkus, on poolte vahel vaidluse all?
18. Kui seitsmeteistkümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt ja osas, milles Euroopa Liidu õiguse kohased nõuded on olemas:
Milline on tõendamiskoormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Kas eelkõige tuleb ühe või teise poole tõendamiskoormist kergendada? Kui jah, siis kuidas?
Kas ühele või teisele poolele tuleb kõnealuste tingimuste kohta tõendite kogumisel panna kohustused? Kui jah, siis millised?
Osas, milles pooltele tuleb panna kohustused, siis millised on Euroopa Liidu õiguse kohased õiguslikud tagajärjed, kui üks või teine pool neid kohustusi ei täida?
19. Kas direktiivil 2007/46/EÜ1 , eelkõige selle direktiivi artikli 18 lõikel 1, artikli 26 lõike 1 esimesel lõigul ja artikli 3 punktil 36 ning õigusnormidel, mida liikmesriigid nende sätete alusel vastu võtavad, on ühtlasi eesmärk kaitsta mootorsõiduki konkreetset ostjat – sõltumata sellest, kellelt ta sõiduki ostis – ka suhetes sõiduki tootjaga alati või vähemalt teatud juhtudel selle eest, et ta ei teeks talle majanduslikult ebasoodsat tehingut, mis seisneb sellise mootorsõiduki ostmises, mis liidu õiguse nõuetele ei vasta, ja mida ta ei oleks soovinud teha, kui ta oleks teadnud, et sõiduk liidu õiguse nõuetele ei vasta (sellise müügilepingu sõlmimata jätmise vastu olemas oleva nn negatiivse huvi kaitse)?
Juhul kui see kehtib ainult teatud juhtudel ja/või ainult piiratud ulatuses: millistel juhtudel ja/või millises ulatuses see nii on?
20. Kui üheksateistkümnenda küsimuse esimesele alaküsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas direktiivil 2007/46/EÜ, eelkõige selle direktiivi artikli 18 lõikel 1, artikli 26 lõike 1 esimesel lõigul ja artikli 3 punktil 36 ning õigusnormidel, mida liikmesriigid nende sätete alusel vastu võtavad, on ühtlasi eesmärk kaitsta mootorsõiduki konkreetset ostjat – sõltumata sellest, kellelt ta sõiduki ostis – ka suhetes sõiduki tootjaga alati või vähemalt teatud juhtudel
a) just ka selle eest, et ta ei teeks talle majanduslikult ebasoodsat tehingut, mis seisneb sellise mootorsõiduki ostmises, mis liidu õiguse nõuetele ei vasta, ja mida ta ei oleks soovinud teha, kui ta oleks teadnud, et sõiduk liidu õiguse nõuetele ei vasta, ning ka vaid osaliselt selle juurde jäämise eest ja ka vaid osaliselt selle tagajärgede kandmise eest, ning
b) lisaks kulude kandmise eest, mida on mõistlikult oodata tulenevalt sellest, et ta esitab niisugusest soovimatust ostust täieliku vabastamise nõude?
Juhul kui see kehtib ainult teatud juhtudel ja/või ainult piiratud ulatuses: millistel juhtudel ja/või millises ulatuses see nii on?
21. Kui üheksateistkümnenda küsimuse esimesele alaküsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas olenemata eespool sõnastatud kahekümnendale küsimusele antavast vastusest peab sõiduki tootja Euroopa Liidu õigusest tulenevatel muudel põhjustel olukorras, kus mootorsõiduki tootja on rikkunud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 18 lõike 1, artikli 26 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 3 punkti 36 alusel vastu võetud liikmesriigi õigusnorme sellega, et ta on eiranud ebaõige vastavustunnistuse väljastamise keeldu, olema alati või vähemalt teatud juhtudel kohustatud
a) vabastama ostja olenemata sellest, kellelt ostja sõiduki ostis, täielikult tagajärgedest, mis kaasnevad sellel rikkumisel põhineva ostjale majanduslikult ebasoodsa tehinguga, mis seisneb sellise mootorsõiduki ostmises, mis liidu õiguse nõuetele ei vasta, ja mida ostja ei oleks soovinud teha, kui ta oleks teadnud, et sõiduk liidu õiguse nõuetele ei vasta, ning ostja nõudmise korral eelkõige hüvitama ostjale sõiduki soetamise kulud – olenevalt asjaoludest vastusooritusena sõiduki valduse ja omandi üleandmise eest ja arvates maha sõiduki ostmisest saadud muu ostjale tulenev kasu – ning
b) hüvitama ostjale ka need mõistlikud kulud, mis tekivad ostjal seetõttu, et ta esitab nõude hüvitada sõiduki soetamise kulud?
Juhul kui see kehtib ainult teatud juhtudel ja/või ainult piiratud ulatuses: millistel juhtudel ja/või millises ulatuses see nii on?
22. Kui kahekümnenda küsimuse esimesele alaküsimusele vastatakse jaatavalt ainult teatud juhtudel:
Kas Euroopa Liidu õigus näeb ette nõuded, mis reguleerivad sõiduki ostja ja sõiduki tootja vahelises tsiviilkohtuasjas kahjuhüvitisnõude üle – mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt on sõiduki konstruktsioon ebaseaduslik – tõendamiskoormise jaotust, tõendamiskoormise kergendamist ja poolte kohustusi tõendite kogumisel küsimuse kohta, kas on täidetud niisuguse juhtumi tingimused, mille korral on direktiivi 2007/46/EÜ, eelkõige selle direktiivi artikli 18 lõike 1 ja artikli 3 punkti 36 sätetel ning õigusnormidel, mida liikmesriigid nende sätete alusel vastu võtavad, ühtlasi eesmärk kaitsta mootorsõiduki konkreetset ostjat olenemata sellest, kellelt ta sõiduki ostis, ka suhetes tootjaga eelkõige ka
a) selle eest, et ta ei teeks talle majanduslikult ebasoodsat tehingut, mis seisneb sellise mootorsõiduki ostmises, mis liidu õiguse nõuetele ei vasta, ja mida ta ei oleks soovinud teha, kui ta oleks teadnud, et sõiduk liidu õiguse nõuetele ei vasta, ning ka vaid osaliselt selle juurde jäämise eest ja ka vaid osaliselt selle tagajärgede kandmise eest, ning
b) lisaks kulude kandmise eest, mida on mõistlikult oodata tulenevalt sellest, et ta esitab niisugusest soovimatust ostust täieliku vabastamise nõude?
23. Kui kahekümne teisele küsimusele vastatakse jaatavalt ja kui Euroopa Liidu õiguse kohased nõuded on olemas:
Milline on tõendamiskoormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Kas eelkõige tuleb ühe või teise poole tõendamiskoormist kergendada? Kui jah, siis kuidas?
Kas ühele või teisele poolele tuleb kõnealuste tingimuste kohta tõendite kogumisel panna kohustused? Kui jah, siis millised?
Osas, milles pooltele tuleb panna kohustused, siis millised on Euroopa Liidu õiguse kohased õiguslikud tagajärjed, kui üks või teine pool neid kohustusi ei täida?
24. Kui kahekümne esimese küsimuse esimesele alaküsimusele vastatakse jaatavalt ainult teatud juhtudel:
Kas Euroopa Liidu õigus näeb ette nõuded, mis reguleerivad tõendamiskoormise jaotust, tõendamiskoormise kergendamist ja poolte kohustusi tõendite kogumisel küsimuse kohta, kas on täidetud niisuguse juhtumi tingimused, mille korral peab mootorsõiduki tootja muudel Euroopa Liidu õigusest tulenevatel põhjustel kui põhjused, mida on kirjeldatud kahekümnendas eelotsuse küsimuses, olema juhul, kui ta on rikkunud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 18 lõike 1, artikli 26 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 3 punkti 36 alusel vastu võetud liikmesriigi õigusnorme sellega, et ta on eiranud ebaõige vastavustunnistuse väljastamise keeldu, kohustatud
a) vabastama ostja olenemata sellest, kellelt ostja sõiduki ostis, täielikult tagajärgedest, mis kaasnevad kõnealusel rikkumisel põhineva tehinguga, nimelt sellise mootorsõiduki ostmisega, mis liidu õiguse nõuetele ei vasta, ja mida ostja ei oleks soovinud teha, kui ta oleks teadnud, et sõiduk liidu õiguse nõuetele ei vasta, ning ostja nõudmise korral eelkõige hüvitama ostjale sõiduki soetamise kulud – olenevalt asjaoludest vastusooritusena sõiduki valduse ja omandi üleandmise eest ja arvates maha sõiduki ostmisest saadud muu ostjale tulenev kasu – ning
b) hüvitama ostjale ka need mõistlikud kulud, mis tekivad ostjal seetõttu, et ta esitab nõude hüvitada sõiduki soetamise kulud,
kui tegemist on sõiduki ostja ja sõiduki tootja vahelise õigusvaidlusega kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu seetõttu, et väidetavalt on sõiduki konstruktsioon ebaseaduslik?
25. Kui kahekümne neljandale küsimusele vastatakse jaatavalt ja kui Euroopa Liidu õiguse kohased nõuded on olemas:
Milline on tõendamiskoormise jaotus Euroopa Liidu õiguse alusel?
Kas eelkõige tuleb ühe või teise poole tõendamiskoormist kergendada? Kui jah, siis kuidas?
Kas ühele või teisele poolele tuleb kõnealuste tingimuste kohta tõendite kogumisel panna kohustused? Kui jah, siis millised?
Juhul kui pooltele tuleb panna kohustused, siis millised on Euroopa Liidu õiguse kohased õiguslikud tagajärjed, kui üks või teine pool neid kohustusi ei täida?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT 2018, L 151, lk 1).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT 2007, L 263, lk 1).