Ziegler SA 25. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 16. juuni 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-199/08 : Ziegler versus komisjon

(kohtuasi C-439/11 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Ziegler SA (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis, M. Favart ja A. Bailleux)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tunnistada käesolev apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada Üldkohtu 16. juuni 2011.aasta otsus kohtuasjas T-199/08: Ziegler vs. komisjon, ja langetada otsus selle vaidluseseme osas;

tunnustada esimeses kohtuastmes esitatud järeldusi ja sellest tulenevalt tühistada komisjoni 11. märtsi 2008. aasta otsus K(2008) 926 lõplik EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses asjas COMP/38.543 - Rahvusvahelised kolimisteenused, või teise võimalusena tühistada selles otsuses hagejatele määratud trahv, või viimase võimalusena vähendada nimetatud trahvi sisuliselt;

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma apellatsioonkaebuses neli väidet.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus korduvalt õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuses sedastas, et mõistega "liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama" seotud suuniste kohaldamisel oli komisjonil seaduslik õigus järeldada, et hagejale ette heidetud rikkumine võis märgatavalt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.

Teine väide, et Üldkohus eiras liidu õigust ja täpsemalt ELTL artiklit 296, põhiõigust õiglasele kohtulikule arutlusele, ning üldist võrdsuse ja diskrimineerimise keelu põhimõtet, kui ta sedastas, et komisjon ei rikkunud oma põhjendamiskohustust, tuginedes üksnes rikkumise "väga raskele" iseloomule, määrates kindlaks rikkumistega seotud müügi osakaalu, mida kasutati hagejale määratud trahvi baassumma arvutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003¹ artikli 23 lõike 2 punktile a.

Kolmas väide, et vaidlustatud kohtuotsust mõjutas põhjenduste puudumine, kuivõrd selles ei vastata komisjoni objektiivse erapooletuse puudumist käsitlevale väitele ning eiratakse põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja põhiõigust heale haldusele, kaldudes nimetatud väitest kõrvale.

Neljas väide, et vaidlustatud kohtuotsus eirab liidu õigust ja eelkõige võrdsuse ja diskrimineerimise keelu üldpõhimõtteid, kuivõrd tunnistades, et komisjon ei ole hageja varalist seisukorda piisavalt analüüsinud, ei seata kahtluse alla asjaolu, et komisjon isegi ei kaalunud võimalust hagejatele määratud trahvi vähendada vastavalt trahvide arvutamise suuniste artiklile 37, samas kui ta tegi seda ühe teise ettevõtte puhul, mida sanktsioneeriti sama rikkumise eest trahviga, vähendades seda eespool viidatud klausli kohaselt.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003 L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02 Lk 205).