Kohtuasi C‑439/11 P
Ziegler SA
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Konkurents – Keelatud kokkulepped – EÜ artikkel 81 ja EMP lepingu artikkel 53 – Belgia rahvusvaheliste kolimisteenuste turg – Suunised liikmesriikidevahelise kaubandusmõju kohta – Õiguslik väärtus – Asjaomase turu määratlemise kohustus – Ulatus – Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele – Hea halduse põhimõte – Komisjoni objektiivne erapooletus – (2006. aasta) suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Osakaal müügiväärtusest – Põhjendamiskohustus – Trahvi vähendamine ettevõtja maksevõimetuse või konkreetse juhtumi eripärade tõttu – Võrdne kohtlemine
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 11. juuli 2013
1. Apellatsioonkaebus – Põhjendatud huvi – Tingimus – Apellatsioonkaebus, mis võib tuua selle esitajale kasu – Vastaspoole esitatud väite vastu kaitseks esitatud põhjenduste asendamise nõude vastuvõetavus
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 teine lõik)
2. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Varem esitatud väite täiendamine – Vastuvõetavus
(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)
3. Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Füüsilised ja juriidilised isikud – Vastuväiteteatise adressaadist ettevõtja, kes ei ole haldusmenetluses vaidlustanud faktilisi või õiguslikke asjaolusid – Edasikaebamisõiguse piiramine – Seaduslikkuse ja kaitseõiguste tagamise aluspõhimõtete rikkumine
(EÜ artiklid 81, 82; ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 47 ja 52, lõige 1)
4. Institutsioonide aktid – Suunised kaubandusmõju kontseptsiooni kohta – Välist mõju omav akt – Ulatus
(Komisjoni teatis 2004/C 101/07)
5. Keelatud kokkulepped – Turu määratlemine – Ese – Liikmesriikidevahelise kaubandusmõju kindlakstegemine – Kohustus määratleda asjassepuutuv turg – Ulatus
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 2004/C 101/07, punkt 55)
6. Keelatud kokkulepped – Turu määratlemine – Ese – Liikmesriikidevahelise kaubandusmõju kindlakstegemine – Teabe vahetamine kartellikokkuleppe raames või selle ettevalmistamise eesmärgil
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 2004/C 101/07)
7. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
8. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Lubatavus – Tingimused
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)
9. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
10. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus
(EÜ artikkel 253)
11. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsuste tegemise praktikat – Puudumine
(EÜ artikkel 81; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20 ja 21; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
13. Konkurents – Haldusmenetlus – Hea halduse põhimõte – Erapooletuse nõue – Mõiste – Rikkumine – Puudumine
(EÜ artikkel 81; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 41 ja 47)
14. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Mõiste
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 20 ja 21)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni võimalus kalduda kõrvale trahvide arvutamise üldisest meetodist – Vähendamine maksevõimetuse või konkreetse juhtumi eripärade tõttu – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 35 ja 37)
1. Põhjenduste asendamise nõude vastuvõetavuse eelduseks on põhjendatud huvi, st selle nõude rahuldamisest võib selle esitajale tekkida mingi kasu. See võib olla nii juhul, kui põhjenduste asendamise nõue esitatakse kaitseks hageja esitatud väite vastu.
(vt punkt 42)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 45 ja 46)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 57)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 59–62)
5. Konkurentsi valdkonnas on teatud olukordades selleks, et tuvastada EÜ artikli 81 tähenduses liikmesriikidevahelise kaubanduse märgatav mõjutamine, asjaomase turu määratlemine üleliigne – nimelt siis, kui isegi selle määratlemiseta on võimalik kindlaks teha, et asjassepuutuv kokkulepe võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja et selle eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires, ei saa turuosa läve ületamise kontrolli juba oma mõistelt teostada turgu mingilgi viisil määratlemata. Suunised EÜ artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta punkt 55 näeb selle kohta loogiliselt ette, et turuosa künniste rakendamiseks on vaja kindlaks määrata asjakohane turg, viidates turu mõiste teatisele, millele viidatakse selle sama punkti 55 juurde kuuluvas joonealuses märkuses. Komisjon on seega kohustatud nende suuniste kohaselt määratlema asjaomase turu.
(vt punktid 63 ja 64)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 71–73)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 74, 75, 86, 88 ja 161)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 81, 82 ja 149)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 92–95)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 113–116)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 127)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 132–134)
13. Kuigi komisjoni ei saa pidada „kohtuks” Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 tähenduses, peab ta haldusmenetluses siiski järgima liidu põhiõigusi, mille hulka kuulub ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõte, mis on kohaldatav komisjoni haldusmenetlusele keelatud kokkulepete valdkonnas.
Nimetatud harta artikli 41 kohaselt on igaühel õigus muu hulgas sellele, et liidu institutsioonid käsitleksid tema küsimusi erapooletult. See erapooletuse nõue hõlmab esiteks subjektiivset erapooletust, mis tähendab, et asjassepuutuva institutsiooni ükski liige, kes küsimusega tegeleb, ei tohi väljendada oma erapoolikust või isiklikke eelarvamusi, ning teiseks objektiivset erapooletust, mis tähendab, et institutsioon peab pakkuma piisavaid tagatisi, et välistada selles suhtes põhjendatud kahtlusi.
Esiteks, ainult asjaolu, et komisjon uurib liidu finantshuve kahjustanud keelatud kokkulepet ja määrab selle eest karistuse, ei saa olla märk tema objektiivse erapooletuse puudumisest. Teiseks asjaolu, et komisjoni teenistused, mis tegelevad liidu konkurentsiõiguse rikkumiste uurimisega, ja teenistused, mis vastutavad keelatud kokkuleppe esemeks oleva teenuse eest tasumise eest, kuuluvad samasse organisatsioonilisse struktuuri, ei saa ka iseenesest seada kahtluse alla selle institutsiooni objektiivset erapooletust, kuna need teenistused on paratamatult osa struktuurist, millesse nad kuuluvad. Kolmandaks, komisjoni otsuseid võib kontrollida liidu kohus ja et liidu õiguses kehtestatakse komisjoni otsuste – sealhulgas EÜ artikli 81 kohaldamise menetluste asjades – kohtuliku kontrolli süsteem, milles nähakse ette kõik harta artiklis 47 nõutud tagatised. Seega ei saa komisjoni igal juhul pidada üheaegselt rikkumise ohvriks ja selle eest karistuse määrajaks.
(vt punktid 154, 155 ja 157–159)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 166 ja 167)
15. Konkurentsi valdkonnas võib komisjon vastavalt suuniste määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktile 35 teatavas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis erandkorras taotluse esitamisel võtta arvesse ettevõtja maksevõimetust. Kuid nimetatud suuniste punktis 37 on märgitud, et kuigi nendes suunistes kirjeldatakse trahvide määramise üldmeetodit, võib konkreetse juhtumi eripäradest või teataval tasemel hoiatava mõju tagamisest tingituna olla õigustatud nimetatud meetodist või punktis 21 sätestatud piiridest loobumine. Sellest tuleneb, et vastupidi suuniste punktile 35 ei sõltu punkti 37 kohaldamine ettevõtja maksevõimest.
Ent viidatud punkti 37 sõnastus ei välista, et selle sätte kohaldamise üle otsustamisel võib asjassepuutuvaks osutuda ettevõtja maksevõime puudumine. Kuid esiteks tuleb nii trahvide arvutamise suuniste punktile 35 kui ka punktile 37 kasuliku mõju andmiseks eristada nende kohaldamise tingimusi. Seega ei saa igal juhul selle punkti 35 tähenduses maksevõime puudumist või maksevõime piiratust pidada juba iseenesest suuniste punkti 37 kohaldamise piisavaks aluseks.
(vt punktid 171 ja 173)