Kohtuasi T‑545/11

Stichting Greenpeace Nederland

ja

Pesticide Action Network Europe (PAN Europe)

versus

Euroopa Komisjon

Õigus tutvuda dokumentidega – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Toimeaine glüfosaat esimese turuleviimise loaga seonduvad dokumendid – Dokumentidega tutvumise õiguse andmisest osaliselt keeldumine – Füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kahjustamise oht – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 5 – Ülekaalukas üldine huvi – Määrus (EÜ) nr 1367/2006 – Määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõige 1 – Direktiiv 91/414/EMÜ

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 8. oktoober 2013

1.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Tähttäheline tõlgendamine ja kohaldamine

(ELL artikli 1 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendused 1, 2, 4 ja  11 ning artiklid 1 ja 4)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnainfot puudutav dokumentidega tutvumise taotlus – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Määrus nr 1367/2006 kui erinorm määruse nr 1049/2001 suhtes – Ümberlükkamatu eeldus, et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis tingib heitmeid keskkonda puudutava info avalikustamise vajaduse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja TRIPS‑lepingu mõju – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 16 ja 17; TRIPS‑leping, artikli 39 lõiked 2 ja 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2 ja 5, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, põhjendused 8 ja 15 ja artikkel 3 ja artikli 6 lõige 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 63 lõige 2; nõukogu direktiiv 91/414)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnainfot puudutav dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Ümberlükkamatu eeldus, et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis tingib heitmeid keskkonda puudutava info avalikustamise vajaduse – Mõiste „heide keskkonda”

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, põhjendus 15 ja artikli 6 lõige 1; nõukogu direktiiv 96/61, artikli 2 punkt 5)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27–29, 50)

2.      Määruse nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 6 lõike 1 esimene lause kohustab avalikustama dokumendi, kui taotletav teave on seotud heitmetega keskkonda ja seda isegi siis, kui esineb määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 2 esimese taandega kaitstavate huvide kahjustamise oht; sellist tõlgendust ei saa seada kahtluse alla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 16 ja 17 sidusa ja harmoonilise ega intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS‑leping), mis kujutab endast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamise lepingu lisa 1 C, artikli 39 lõigetega 2 ja 3, direktiiviga 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta ) ja määrusega nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) kooskõlalise tõlgendamise ettekäändel.

Esiteks sisaldab määrus nr 1367/2006 nimelt sätteid, mis asendavad ja muudavad määruse nr 1049/2001 teatud sätted või täpsustavad neid.

Määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimene lause näeb teiseks ette ümberlükkamatu õigusliku eelduse, et ülekaalukas üldine huvi teabe avalikustamise vastu esineb juhul, kui taotletud teave on seotud heitmetega keskkonda, välja arvatud juhul, kui see teave on seotud uurimisega, eelkõige Euroopa Liidu õiguse võimaliku rikkumisega seotud uurimisega. Sama säte näeb ette, et asjaomane institutsioon peab teatava dokumendi selle kohta esitatud dokumentidega tutvumise taotluse saamisel avalikustama, kui taotletud teave on seotud heitmetega keskkonda, isegi siis, kui selline avalikustamine võib kahjustada teatava füüsilise või juriidilise isiku ärihuve. Selles osas ei võimalda direktiiv 91/414 ega määrus nr 1107/2009 seda ümberlükkamatut eeldust vastustada ega pidada nende õigusaktidega kaitstavaid üldisi või erahuvisid ülimuslikuks määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimeses lauses nimetatud ülekaaluka üldise huvi suhtes.

Kolmandaks ei saa nimetatud artikli 6 lõike 1 kohaldamist välistada ka põhiõiguse omandile (mille alla kuuluvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja TRIPS‑lepingus ette nähtud intellektuaalomandiga seotud õigused) kaitse ja teiste põhiõiguste kaitse vahel õige tasakaalu leidmise ettekäändel. Selline lähenemisviis tähendaks, et jäetakse kohaldamata liidu määruse selge ja tingimusteta säte, mille kohta ei ole isegi mitte väidetud, et see oleks vastuolus mõne ülimusliku õigusnormiga.

Lõpetuseks, ehkki on tõsi, et TRIPS‑lepingu sätted kuuluvad lahutamatult liidu õiguskorda ja et kui selle lepinguga seotud teatavas valdkonnas on olemas liidu õigusnormid, esineb nimetatud lepinguga kooskõlalise tõlgendamise kohustus, ei saa kohaldatava õiguse TRIPS‑lepingu artikli 39 lõigetega 2 ja 3 kooskõlalise tõlgendamise eesmärgil jätta kohaldamata määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimest lauset; selline lähenemisviis tähendaks tegelikult seda, et seatakse kahtluse alla artikli 6 lõike 1 õiguspärasus TRIPS‑lepingu nimetatud sätete alusel.

(vt punktid 35–38, 40, 41, 44–46)

3.      Ei liidu institutsioonide dokumentidega tutvumise õiguse loogika, nagu see tuleneb määrustest nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ja nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) ja nende kohaldamisest, ega viimati nimetatud määruse sõnastus seda ettevalmistavate dokumentidega arvestades, ei viita sellele, et heite keskkonda mõistet tuleks tõlgendada täht-tähelt. Seetõttu piisab selleks, et teabe avalikustamine oleks kohustuslik, sellest, kui taotletav teave on piisavalt otseselt seotud heitmetega keskkonda.

Nähes ette, et juhul kui taotletav teave on seotud heitmetega keskkonda, on ülekaalukas üldine huvi avalikustamise vastu ülimuslik erandiga kaitstava huvi suhtes, võimaldab määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõike 1 esimene lause konkreetselt rakendada üldpõhimõtet, mille kohaselt tagatakse avalikkusele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs liidu institutsioonide valduses olevatele dokumentidele. Lisaks tuleb määruse nr 1367/2006 põhjenduse 15 kohaselt üksnes keskkonnainfo avalikustamisest keeldumise aluseid tõlgendada kitsendavalt, võttes arvesse, kas avalikustamine teeniks üldsuse huvi ja kas taotletud info on seotud heitmetega keskkonda.

Århusi konventsiooni rakendamise käsiraamatus sisalduvat heite keskkonda mõiste määratlust ei saa lisaks kasutada määruse nr 1367/2006 tõlgendamisel. Nimelt, kuivõrd rakendamise käsiraamat ei ole Århusi konventsiooni tõlgendamisel siduv, siis sama kehtib a fortiori määruse nr 1367/2006 tõlgendamisel. Rakendamise käsiraamat kasutab heite mõistet tähenduses, mis on sätestatud direktiivis 96/61 (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta), mille artikli 2 punktis 5 määratletakse heide kui ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt‑ või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse, kusjuures käitis on paikne üksus, kus tegeldakse eeskätt ühe või mitme direktiivi I lisas loetletud tegevusega. Selline määratlus on aga seletatav direktiivi 96/61 eesmärgiga, mis seisneb puhttööstusliku tegevusega seotud saastuse kompleksses vältimises ja kontrollimises. Ei Århusi konventsioon ega määrus nr 1367/2006 ei piira oma vastavat kohaldamisala sellise tegevuse tagajärgedega.

(vt punktid 51–53, 55, 56)