Kohtuasi T‑53/10

Peter Reisenthel

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmine tühistamisosakonna poolt – Tühistamisosakonna otsuse teatavakstegemine faksi teel – Apellatsioonikojale esitatud kaebus – Kirjalik selgitus kaebuse aluste kohta – Esitamise tähtaeg – Kaebuse vastuvõetavus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 57 – Otsuse parandamine – Määruse (EÜ) nr 2245/2002 artikkel 39 – Üldine õiguspõhimõte, mille kohaselt võib õigusvastase otsuse kehtetuks tunnistada

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Ühtlustamisameti otsused – Parandamine – Ilmne viga – Mõiste – Kaitseõiguste rikkumine – Välistamine

(Komisjoni määrus nr 2245/2002, artikkel 39)

2.      Institutsioonide aktid – Tühistamine – Ebaseaduslikud aktid – Tingimused – Mõistliku tähtaja ja õiguspärase ootuse põhimõtte järgimine

3.      Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Viga – Õigusakti tühistamine – Tingimused

1.      Määruse nr 2245/2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, artikli 39 kohaselt tohib Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsustes parandada ainult keele‑ ja kirjavigu ning ilmselgeid eksimusi. Vea parandab otsuse teinud talitus omal algatusel või huvitatud isiku nõudmisel.

Arvestades pädeva ametiasutuse lõpliku otsuse resolutsiooni siduva iseloomu tähtsust ja õiguskindluse põhimõtte järgimiseks tuleb kitsalt tõlgendada eeskirju, mis võimaldavad erandjuhul sellise otsuse hilisemat parandamist. Seega piirdub mõiste „ilmselged eksimused” vormivigadega, mille ekslikkus ilmneb selgelt otsuse enda tekstist ning mis ei mõjuta selle ulatust ja sisu, mis on kirjeldatud selle resolutsioonis ja põhjendustes. Seevastu ei saa mõiste „ilmselged eksimused” hõlmata vigu, mis võivad moonutada vaidlustatud otsuse sisu.

Kaitseõiguste rikkumine, mis seisneb asjaolus, et otsus langetati enne hagejale selgituste esitamiseks antud tähtaja möödumist, ei kujuta endast määruse nr 2245/2002 artikli 39 tähenduses ilmselget eksimust. Tegelikult on sellise rikkumise puhul tegemist eksimusega, mis pandi toime menetluses, mille käigus võeti vastu otsus, ja seega on võimalik, et see moonutab selle sisu.

(vt punktid 35, 37)

2.      Subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastase haldusakti tagasiulatuv tühistamine on lubatud eeldusel, et nimetatud akti andnud institutsioon järgib tingimusi, mis puudutavad mõistlikku tähtaega ja õiguspäraseid ootusi, mis tekkisid soodustatud isikul, kes võis tugineda selle akti õiguspärasusele.

(vt punkt 40)

3.      Vaatamata teise õigusliku aluse olemasolule toob eksimus õigusliku aluse valikul kaasa asjaomase õigusakti tühistamise juhul, kui nimetatud eksimus võib mõjutada vaidlustatud otsuse sisu, eelkõige siis, kui sellega kaasnes selle akti vastuvõtmise menetluskorra rikkumine.

(vt punkt 41)