ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

16. detsember 2010

Kohtuasi T‑52/10 P

Giorgio Lebedef

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Põhipuhkus – Osalise ajaga lähetus ametiühingualase esindamise eesmärgil – Loata puudumine – Põhipuhkusest päevade mahaarvamine – Personalieeskirjade artikkel 60

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 30. novembri 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F‑54/09: Lebedef vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑505 ja II‑A‑1‑2735) nimetatud kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Giorgio Lebedefi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtuotsuse sellist põhjendust puudutav väide, mis ei ole vajalik resolutsiooni põhjendamiseks – Ainetu väide

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 9)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine –Vastuvõetamatus ‑ Tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Avaliku Teenistuse Kohtu tuletatav põhjendus – Lubatavus – Tingimused

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)

1.      Väide, mis on esitatud apellatsioonimenetlus ja mis on suunatud Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse põhjenduste vastu, mis apellatsioonkaebuse aluseks olevat otsust vajalikul määral ei toeta, on ainetu ning tuleb tagasi lükata.

(vt punkt 34)

Viited:

Üldkohus: 19. jaanuar 2010, kohtuasi T‑355/08 P: De Fays vs. komisjon (punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklist 11 ja Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt selle kohtuotsuse kritiseeritavad osad, mille tühistamist nõutakse, samuti seda nõuet konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid. Apellatsioonkaebus ei vasta nimetatud nõudele, kui see ei sisalda argumentatsiooni, milles on konkreetselt näidatud, millist õigusnormi on vaidlustatud kohtuotsuses või kohtumääruses väidetavalt rikutud.

Lisaks tuleb liiga üldiseid või ebatäpseid väiteid, mille kohta ei ole võimalik õiguslikku hinnangut anda, pidada ilmselgelt vastuvõetamatuks.

(vt punkt 35)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. veebruar 2009, kohtuasi C‑290/08 P: Correia de Matos vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus, 6. mai 2010, kohtuasi T‑100/08 P: Kerelov vs. komisjon (punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklile 11 piirdub Üldkohtule esitatav apellatsioonkaebus õigusküsimustega. Seega on üksnes Avaliku Teenistuse Kohus pädev tuvastama faktilisi asjaolusid – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimikumaterjalidest – ning neid asjaolusid hindama. Seega ei ole faktiliste asjaolude hindamine – välja arvatud juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud tõendeid on moonutatud – õigusküsimus, mida saaks sellisena apellatsioonimenetluses kontrollida.

(vt punkt 73)

Viited:

Euroopa Kohus: 2. oktoober 2001, kohtuasi C‑449/99 P: EIP vs. Hautem (EKL 2001, lk I‑6733, punkt 44); 5. juuni 2003, kohtuasi C‑121/01 P: O’Hannrachain vs. parlament (EKL 2003, lk I‑5539, punkt 35); 27. aprill 2006, kohtuasi C‑230/05 P: L vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 45).

4.      Kohtuotsuste põhjendamise kohustus tuleneb Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 36, mis sama põhikirja I lisa artikli 7 kohaselt on kohaldatav Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes. Avaliku Teenistuse Kohtu otsused peavad olema piisavalt põhjendatud selleks, et Üldkohus saaks teostada kohtulikku kontrolli. Siiski ei saa seda kohustust tõlgendada nii, et Avaliku Teenistuse Kohtul tuleb üksikasjalikult vastata hageja igale argumendile, eriti kui argument ei ole piisavalt selge ja täpne ega põhine üksikasjalikul tõendil. Põhjendus võib olla tuletatav tingimusel, et huvitatud isikud teavad põhjusi, miks esimese astme kohus nende argumentidega ei nõustunud, ning et apellatsioonikohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.

(vt punktid 82–84)

Viited:

Üldkohus: 2. märts 2010, kohtuasi T‑248/08 P: Doktor vs. nõukogu (punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 1. september 2010, kohtuasi T‑91/09 P: Skareby vs. komisjon (punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).