Esialgne tõlge

Kohtuasi T‑44/14

Bruno Costantini jt

versus

Euroopa Komisjon

Institutsiooniline õigus – Euroopa kodanikualgatus – Sotsiaalpoliitika – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – ELTL artikkel 352 – Registreerimisest keeldumine – Komisjoni volituste ilmne puudumine – Määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punkt b – Hea halduse põhimõte – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 19. aprilli 2016. aasta otsus

1.      Liidu kodakondsus – Kodanikuõigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus nr 211/2011 – Registreerimistingimused – Ettepanek, mis peab jääma komisjoni volituste ulatusse

(ELL artikkel 5 ja artikli 13 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punkt b)

2.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemine – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Komisjoni kontrollipädevus, mis on piiratud ilmse vea kontrollimisega – Komisjoni võimalus esitada õigusakti ettepanek, mille eesmärk on saavutada pikaajaliste hooldusteenuste kvalifitseerimine siseturueeskirjade kohaldamisalast väljajäävateks üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks – Puudumine

(ELTL artiklid 14 ja 106)

3.      Sotsiaalpoliitika – Liidu pädevus – Teisi isikutekategooriaid kui töötajad puudutavate õigusaktide vastuvõtmine – Välistamine

(ELTL artikkel 153)

4.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest

(Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c) (Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 21 ja artikli 1 esimene lõik; Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c)

5.      Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Kriteeriumid – ELTL artikkel 352 – Piirid – Kohaldamine kodanikualgatuse raames – Tingimused

(ELTL artikkel 352; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punkt c)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Pädevuse teostamine – Võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete järgimine – Sarnaste taotluste kohta juba tehtud otsuste arvessevõtmine – Piirid – Seaduslikkuse austamine

7.      Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Erinevus ilmsest kaalutlusveast

(ELTL artiklid 263 ja 296)

8.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus, millega keelduti kodanikualgatust registreerimast

(ELTL artikli 24 esimene lõik ja ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 211/2011 põhjendus 1 ja artikli 4 lõige 3)

1.      ELL artikli 5 kohaselt reguleerib liidu pädevuse piire pädevuse andmise põhimõte ja ELL artikli 13 lõike 2 kohaselt peab iga institutsioon tegutsema talle aluslepinguga antud volituste piires. See on kontekst, milles määruse nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta artikli 4 lõike 2 punkt b näeb ette tingimuse, mille kohaselt ei tohi Euroopa kodanikualgatus jääda ilmselgelt välja komisjoni volituste ulatusest, mille kohaselt komisjon on pädev esitama liidu õigusakti ettepaneku aluslepingute rakendamiseks.

Selle sätte sõnastusest tuleneb, et komisjon peab viima läbi talle teadaolevate asjaolude esmase kontrolli, et hinnata, kas Euroopa kodanikualgatus ei jää tema volituste ulatusest ilmselgelt välja, võttes arvesse, et on ette nähtud, et algatuse registreerimise korral on ette nähtud täielikuma kontrolli läbiviimine.

(vt punktid 16 ja 17)

2.      Liikmesriikidel on liidu õigust järgides õigus määratleda oma üldist majandushuvi esindavate teenuste ulatus ja korraldus. Neil on avar kaalutlusõigus selle määratlemisel, mida nad üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks peavad ning komisjon saab nende teenuste liikmesriigipoolse määratluse kahtluse alla seada ainult ilmse vea korral. Liikmesriigi eelisõigust üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemisel kinnitab nii see, et puudub spetsiaalselt liidule antud pädevus, kui ka see, et liidu õiguses puudub üldist majandushuvi pakkuva teenuse mõiste täpne ja täielik määratlus.

Neid asjaolusid arvestades sai komisjon õigesti järeldada, et tal ei olnud ilmselgelt võimalik esitada ELTL artikli 14 alusel õigusakti ettepanekut, mille eesmärk on saavutada pikaajaliste hooldusteenuste kvalifitseerimine üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks.

ELTL artiklist 14 tuleneb nimelt, et selles ette nähtud erinormid on kohaldatavad üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, piiramata ELTL artikli 106 kohaldamist. Vastavalt viimati nimetatud sätte lõikele 2 alluvad isegi ettevõtjad, kellele on antud niisuguste teenuste osutamine, aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele, ning sellest põhimõttest saab kõrvale kalduda üksnes rangetel tingimustel, mille täidetus sõltub liikmesriigis esinevatest õiguslikest ja faktilistest asjaoludest ning mille esinemist peab igal konkreetselt juhtumil tõendama kas liikmesriik või ettevõtja, kes soovib neile tugineda. Sellest järeldub, et üldiselt ei saa komisjon teha ettepanekut jätta siseturueeskirjade kohaldamisalast välja teenused, mille kvalifitseerimine üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks sõltub igas liikmesriigis järgitavast riiklikust poliitikast.

(vt punktid 24–26)

3.      ELTL artikkel 153 hõlmab pikaajalisi hooldusteenuseid puudutavas Euroopa kodanikualgatuses soovitavate meetmete kohaldamisala üksnes osaliselt, kuna see säte, mis sõnaselgelt puudutab üksnes töötajaid, ei võimalda võtta vastu teiste isikutekategooriatega seotud õigusakte. Seetõttu ei saa ELTL artikkel 153 üksi olla sobiv õiguslik alus õigusaktile, mille eesmärk on tagada pikaajaliste hooldusteenuste osutamises seisneva universaalteenuse osutamine liidus.

(vt punkt 39)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 46)

5.      ELTL artikkel 352, mis on volituste andmise põhimõttele rajatud institutsioonilise süsteemi lahutamatu osa, ei saa olla aluseks liidu volituste ulatusele laiendamisele väljapoole nimetatud aluslepingu kui tervikuga, eelkõige aga liidu ülesandeid ja tegevust määratlevate sätetega loodud üldist raamistikku. Mingil juhul ei saa see artikkel olla selliste sätete vastuvõtmise aluseks, mille tagajärjeks on sisuliselt asutamislepingu muutmine asutamislepingus selleks otstarbeks ettenähtud menetlust kasutamata. Sellest järeldub, et nimetatud sättele tuginemisel tuleb kinni pidada teatud tingimustest, et järgida aluslepingutes kindlaks määratud volituste piire ja vältida nende eiramist teisese õigusakti vastuvõtmisega.

Lisaks ei välista ei ELTL artikkel 352 ega määrus nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta Euroopa kodanikualgatuse puhul tuginemist ELTL artiklile 352.

Sellele vaatamata ei saa liidu kodaniku demokraatlik osalemine, mis on Euroopa kodanikualgatuse institutsiooni aluseks olev eesmärk, kahjustada volituste andmise põhimõtet ja lubada liidul kehtestada õigusakte valdkonnas, milles talle pädevust ei ole antud, mistõttu ELTL artiklis 352 sätestatud tingimusi peab järgima ka Euroopa kodanikualgatuse ettepaneku puhul. Seega peab komisjon kontrollima, kas Euroopa kodanikualgatuse pinnalt on (või ei ole) ilmselge, et ta võib teha selle sätte alusel õigusakti ettepaneku. See ei mõjuta siiski institutsioonide hinnangut vajadusele õigusakti järele, sest selle hinnangu võib anda pärast Euroopa kodanikualgatuse registreerimist ja vajaduse korral võib seda käsitleda määruse nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punkti c kohases teatises.

(vt punktid 51–53)

6.      Institutsioonid on kohustatud teostama oma pädevust kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, nagu võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõte, ning neid kahte põhimõtet silmas pidades tuleb arvesse võtta sarnaste taotluste kohta juba tehtud otsuseid ning uurida eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samasisuline otsus või mitte. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel tuleb aga siiski arvestada seaduslikkuse põhimõttega.

(vt punkt 60)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 65 ja 67)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 68, 69, 72 ja 73)