ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
3. märts 2015 (*)
Ühenduse kaubamärk – Seltskonnamängude mängulaudu kujutavate ühenduse kujutismärkide taotlused – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b ja artikli 7 lõige 3
Liidetud kohtuasjades T‑492/13 ja T‑493/13,
Schmidt Spiele GmbH, asukoht Berliin (Saksamaa), esindaja: advokaat T. Sommer,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Schifko,
kostja,
mille ese on hagid Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. juuli 2013. aasta otsuste peale (asjad R 1767/2012‑1 ja R 1768/2012‑1), mis käsitlevad seltskonnamängude mängulaudu kujutavate kujutismärkide ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlusi,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: esimees H. Kanninen, kohtunikud I. Pelikánová (ettekandja) ja E. Buttigieg,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 13. septembril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusi,
arvestades 29. novembril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 9. jaanuari 2014. aasta otsust, millega keelduti andmast luba repliigi esitamiseks,
arvestades 11. novembri 2013. aasta määrust kohtuasjad T‑492/13 ja T‑493/13 kirjaliku ja suulise menetluse ning lõpliku kohtuotsuse huvides liita,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel lahendada kohtuasi ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[…]
Poolte nõuded
6 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused,
– mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
7 Siseturu Ühtlustamise Amet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldused rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Kohtuistungi määramise taotluse puudumine
8 Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel võib Üldkohus pärast artikli 135 lõikes 1 ja vajadusel artikli 135 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusdokumentide esitamist ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada, et kohtuasi tuleb lahendada ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles põhjendab oma ärakuulamise vajadust. Taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates poolele teatise kättetoimetamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta.
9 Hagiavaldustes palub hageja Üldkohtul määrata kohtuistung, arvestades eelkõige selle küsimuse uudsust, kas teatav mängulaud võib olla kaubamärgina registreeritav. Kuna see taotlus on kodukorra artikli 135a sätteid arvestades aga ennatlik, siis ei saa seda taotlust arvestada.
10 Artikli sõnastusest ja selle ülesehitust nähtub, et kohtuistungi läbiviimise taotluse saab esitada ning kohtuistungi läbiviimise tarvilikkust saab Üldkohus kaaluda alles pärast seda, kui kirjalik menetlus on lõppenud, pooltel ja Üldkohtul on teada kõik toimiku materjalid ja kõigi poolte argumendid, et otsustada selle tarvilikkuse üle. Kohtuistungi läbiviimise taotluse esitamist enne teatise kättetoimetamist kirjaliku menetluse lõpetamise kohta ei saa põhjendada ka menetlusökonoomikaga, kuna igal juhul võib Üldkohus kodukorra artikli 135a kohaselt pärast kirjaliku menetluse lõpetamist otsustada lahendada kohtuasi ilma suulise menetluseta üksnes siis, kui ta on andnud pooltele võimaluse sellele sättele tugineda.
11 Lõpuks tuleb märkida, et Üldkohtu kantselei juhtis 13. jaanuari 2014. aasta kirjas, milles teatati hagejale otsusest keelduda andmast luba repliigi esitamiseks ning teatati kirjaliku menetluse lõpetamisest, tema tähelepanu kodukorra artikli 135a sätetele ning selles märgiti, et sellise taotluse esitamise tähtaeg hakkab jooksma vaid üks kord ning see leiab aset teatise kättetoimetamisest. Siiski ei ole hageja esitanud uut kohtuistungi määramise taotlust selles sättes ette nähtud ühe kuu jooksul.
12 Neil asjaoludel otsustab Üldkohus kodukorra artikli 135a alusel lahendada kohtuasi ilma suulise menetluseta.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 3. juuli 2013. aasta otsused (asjad R 1767/2012‑1 ja R 1768/2012‑1) niivõrd, kuivõrd nendega jäeti rahuldamata Schmidt Spiele GmbH kaebused seoses muude kaupade ja teenustega kui klassi 9 kuuluvad „arvutid”, „arvutimängu(programmi)d; videomängukassetid, disketid, CD‑ROM‑id, kassetid, lindid ja minidisketid”, „tarkvara [salvestatud programmid]; (allalaaditavad) arvutiprogrammid; tarkvara [salvestatud programmid]”, klassi 16 kuuluvad „paberist ja papist valmistatud tooted (mis kuuluvad klassi 16); värvitrükised, klassi 28 kuuluvad „mängud (sh arvuti- ja videomängud, v.a „perifeerseadmed välisekraanile või ‑monitorile, „mängukaardid”, „seltskonnamängud; kaardimängud”, „arvutimängude kaasaskantavad seadmed”, „seltskonnamängud ja perifeersed videomängud välisekraanile või –monitorile” ning klassi 41 kuuluvad „meelelahutus” „meelelahutusürituste korraldamine ja läbiviimine”, „vabaajasisustamise teenused”.
2. Jätta hagid ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista pool Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukuludest välja Schmidt Spielelt, kes ühtlasi kannab poole enda kohtukuludest. Mõista pool Schmidt Spiele kohtukuludest välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt, kes ühtlasi kannab poole enda kohtukuludest.
Kanninen | Pelikánová | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 3. märtsil 2015 Luxembourgis.
Allkirjad