13. juunil 2013 esitatud hagi – Adorisio jt versus komisjon

(kohtuasi T-321/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Stefania Adorisio (Rooma, Itaalia) ja veel 367 isikut (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, L. Dezzani, D. Contini, R. Sciaudone ja S. Frazzani)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 22. veebruari 2013. aasta otsus (C(2013) 1053 final), mis puudutab riigiabi SA.35382 (2013/N) – Madalmaad (Rescue SNS REAAL 2013) (ELT 2013 C 104, lk 3);

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

Esimene väide, et mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja tehtud ilmne hindamisviga, sest:

vaidlustatud abimeetmed ei ole seotud erakorraliste asjaoludega, vaid pigem SNS REAAL’i juhtimisvigade ja halva majandamisoskusega;

väidetav häire Madalmaade majanduses ei ole tõsine. Madalmaade ametiasutused ei ole tõendanud tõsiste sotsiaalsete ja majanduslike raskuste olemasolu;

väidetav häire ei puuduta isegi mitte ühte tervet majandussektorit, Madalmaade majandusest tervikuna rääkimata. Madalmaade valitsus ei ole tõendanud, et panga SNS Bank pankrot oleks avaldanud süsteemset mõju Madalmaade finantssüsteemile ja üldisemalt kogu Madalmaade majandusele, ning ei ole sellega seoses esitanud kvantitatiivset hinnangut panga maksejõuetuse võimalike tagajärgede kohta majandusele tervikuna.

Teine väide, et rikutud on nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999¹ artikli 4 lõiget 3, kuna komisjoni otsus sisaldab mitmeid komisjoni seatud tingimusi, mille eesmärk on teatatud abimeetmete parandamine; see aga on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõikega 3. Nimetatud sätte kohaselt ei ole komisjonil esialgse uurimise etapis nimelt õigust sekkuda teatatud riigiabimeetmesse ning muuta seda liikmesriigile seatud tingimuste või nõuete abil.

Kolmas väide, et rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõiget 4, kuna esinesid tegurid ja asjaolud, mis tõendasid, et oli tõsiseid kahtlusi vaidlusaluste meetmete ühisturuga kokkusobivuses, nagu näiteks vastuolu komisjoni kinnituse, et „Madalmaade pangad said häid tulemusi EBA (Euroopa Pangandusjärelevalve) stressitestidel tänu riskiga kaalutud vara (sealhulgas hüpoteeklaenud) soodsale kaalule, ning peaksid suutma seista vastu kohustuste kõrgenenud täitmata jätmise määrale” ja passiivse nõustumise vahel Madalmaade ametiasutuste argumendiga, et Madalmaade pangandussektor on hoopis nõrk ning et Madalmaade DGS-i (hoiuste tagamise skeem) kasutamine oleks sektorile veelgi halvemini mõjunud, või asjaolu, et vaidlustatud otsus sisaldab tingimusi, mis on veel üks selge viide sellele, et oli vaja alustada ametlikku uurimismenetlust.

Neljas väide, et rikutud on hagejate õigusi, sest

puuduvad tõendid selle kohta, et kaebust, mille hagejad riigiabimeetmete kohta esitasid, oleks uuritud või analüüsitud. Vaidlustatud otsuses ei ole sellele viidatud;

hagejaid ei teavitatud vaidlustatud otsusest.

Viies väide, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17, kuna:

riigiabi eeskirjade kohaldamisel ei tohi rikkuda teisi liidu õigusega tagatud subjektiivseid õigusi, nagu õigus omandile. Käesoleval juhul ei oleks komisjon tohtinud tugineda investeeringute sundvõõrandamisele, analüüsimata isegi, kas see toimus seaduslikult. Sundvõõrandamine iseenesest kujutab endast omandiõiguse rikkumist ning komisjon ei oleks tohtinud seda asjaolu oma hinnangut andes eirata;

komisjon oleks pidanud kontrollima sundvõõrandamisi tingimusi, et otsustada, kas selle puhul on tegemist asjaoluga, millele võib tugineda abimeetmete hindamisel.

____________

¹ Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999 L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).