ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
20. juuli 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärgi LIMO taotlus – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c
Kohtuasjas T-311/02
Vitaly Lissotschenko, elukoht Dortmund (Saksamaa),
Joachim Hentze, elukoht Werl (Saksamaa),
esindaja: advokaat B. Hein,
hagejad,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad J. Weberndörfer ja G. Schneider,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 31. juuli 2002. aasta otsuse (asi R 363/2000-2) peale, mis käsitleb sõnamärgi LIMO registreerimist ühenduse kaubamärgina,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees B. Vesterdorf, kohtunikud P. Mengozzi ja M. E. Martins Ribeiro,
kohtusekretär: ametnik D. Christensen,
arvestades 10. oktoobril 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 25. veebruaril 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades menetlust korraldavaid meetmeid, mille kohta tehti otsus 10. märtsil 2004, ja 31. märtsil 2004 saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 27. aprillil 2004 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Lissotschenko ja Hentze (edaspidi „hagejad”) esitasid 26. augustil 1999 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk LIMO.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9, 10 ja 11 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 9: „Mitte-meditsiinilised laserid, iseäranis dioodlaserid, mõõtmistehnoloogia laserid, laserid materjalide töötlemiseks, laserid trükitööstuse jaoks, laserid materjalide testimiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks, laserid andmetöötluseks ja andmeülekandeks; optilised ja/või elektrilised vahendid ja seadmed, iseäranis taasesitussüsteemid, mikrooptilised süsteemid, juhtimiselektroonika osad, optilised süsteemid integreeritud elektrooniliste osade ja/või valgusallikatega; objektiivid; läätsed, ümbrised, prismad, korrigeerläätsed; difraktsioonmikroskoobid”;
– klass 10: „Meditsiinilised laserid”;
– klass 11: „Valgustusaparaadid ja -seadised, valgust kiirgavad dioodid”.
4 Kontrollija lükkas 14. märtsi 2000. aasta otsusega määruse nr 40/94 artikli 38 alusel taotluse tagasi põhjusel, et taotletav kaubamärk on asjaomaseid kaupu kirjeldav ja et sellel puudub igasugune eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c tähenduses.
5 Hagejad esitasid kontrollija otsuse peale 4. aprillil 2000 ühtlustamisametile kaebuse määruse nr 40/94 artikli 59 alusel.
6 Ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda esiteks nõustus 31. juuli 2002. aasta otsuses (edaspidi „vaidlustatud otsus”) väitega, mis tulenes hagejate õiguse olla ära kuulatud rikkumisest, ning seejärel tühistas kontrollija otsuse otsustades, et kaebuse eest nõutud lõiv tuleb hagejatele tagastada. Teiseks jättis ta määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel rahuldamata kaubamärgitaotluse klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade osas põhjusel, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime ja et see koosneb ainult kaupade liiki ja/või nende otstarvet kirjeldavatest osadest. Lõpuks nõustus apellatsioonikoda ühenduse kaubamärgi LIMO taotluse avaldamisega klassi 11 kuuluvate kaupade osas, muutes sellega kontrollija otsust.
7 Iseäranis seoses taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumisega klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade osas väitis apellatsioonikoda ennekõike seda, et elektroonikavaldkonnas kasutatakse tähtede kombinatsiooni „LIMOS” väljendi „Laser Intensity Modulation System” (laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteem) lühendina. Sellega seoses tugines apellatsioonikoda nii Schönborni raamatule pealkirjaga „Abkürzungen in der Elektronik” (Elektroonikaalased lühendid) (Berliin, 1993), mida kontrollija oli juba maininud, kui ka Interneti-uuringu tulemustele, tuues näiteks kaks lehekülge ettevõtete Toshiba ja Minolta koopiamasinate kohta.
8 Järgmisena märkis apellatsioonikoda, et klassidesse 9 ja 10 kuuluvaid kaupu on võimalik kasutada laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteemi osadena selliselt, et tähis LIMOS on selliste kaupade liiki ja/või otstarvet kirjeldav, mis tema sõnul on mõeldud kas spetsialiseerunud tarbijale või professionaalsele kliendile, kes tõenäoliselt tunneb selle tähise seoses laserite valdkonnaga ära.
9 Apellatsioonikoda lisas, et „s”-tähe ärajätmine sõna LIMOS lõpust ei muuda seda tähist kui kaubamärki vähem asjaomaseid kaupu kirjeldavaks, kuna „LIMO” on väljendi „Laser Intensity Modulation System” peamise osa, st „Laser Intensity Modulation” (laseri intensiivsuse modulatsioon), ilustatud lühend. Sellega seoses leidis apellatsioonikoda, et spetsialiseerunud tarbija oli võimeline otseselt ja ühemõtteliselt seostama klassidesse 9 ja 10 kuuluvaid kaupu tähisega LIMO, mida nad tajuvad väljendi „Laser Intensity Modulation” lühendina.
10 Lõpuks leidis apellatsioonikoda, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade osas. Apellatsioonikoja sõnul ei saa asjaomane tarbija, kes on ala asjatundja, tähisest LIMO aru kui vihjest nende kaupade kaubanduslikule päritolule, vaid pigem tajuvad nad seda väljendi „Laser Intensity Modulation” lühendina.
Poolte nõuded
11 Hagejad paluvad Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, millega keelduti registreerimast taotletavat kaubamärk klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade jaoks;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
12 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13 Hagejad väidavad, et apellatsioonikoda tegi vea, kui ta määruse nr 40/94 artikli 7 alusel jättis rahuldamata kaubamärgi LIMO registreerimistaotluse klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade jaoks. Hagi toetuseks esitavad nad sisuliselt kaks väidet, mis tulenevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c ja sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest.
Väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisest
Poolte argumendid
14 Hagejad vaidlustavad väite, et taotletavat kaubamärki saab pidada asjaomaste kaupade liiki ja/või otstarvet kirjeldavaks.
15 Esiteks märgivad hagejad, et asjaomane avalikkus ei tunne tähistes LIMO ja LIMOS ära väljendite „Laser Intensity Modulation System” ja „Laser Intensity Modulation” lühendeid. Sellest tulenevalt kinnitavad nad, et puudub vajadus jätta nimetatud tähised vabalt kasutatavaiks.
16 Sellega seoses väidavad hagejad, et „Internationale Enzyklopädie der Abkürzungen und Akronyme in Wissenschaft und Technik” (rahvusvaheline teaduse- ja tehnikaalaste lühendite ja akronüümide entsüklopeedia), mille koostas M. Peschke (München 1998), ei sisalda lühendit „LIMOS” väljendi „Laser Intensity Modulation System” lühendina.
17 Hagejad väidavad, et üldiselt kasutatakse Internetis tähist LIMOS mootorsõidukite valdkonnas sõna „limusiinid” lühendina ning vaid harvadel juhtudel „Laser Intensity Modulation System” tähenduses seoses koopiamasinatega või reprograafiliste süsteemidega. Hagejate sõnul näitab asjaolu, et ühtlustamisameti poolt läbi viidud Interneti-uuringu tulemusena saadi ainult kolm tulemust, mis sisaldasid lühendit „LIMOS” väljendi „Laser Intensity Modulation System” tähenduses, et tähtede kombinatsioon „LIMOS” ei ole ei üldiselt tuntud ega vastava ala asjatundjate poolt kasutatav lühend.
18 Oma argumentatsiooni toetuseks viitasid hagejad ühtlustamisameti kolmanda apellatsioonikoja 31. oktoobri 2000. aasta otsusele asjas R 294/2000-3, mis käsitles tähise DS ühenduse kaubamärgina registreerimist elektrooniliste fotoaparaatide ja fotode ilmutamise valdkonna kaupade ja teenuste jaoks. Selles otsuses osutatakse, et tähise hindamisel selle registreerimise seisukohalt on sõnaraamatute definitsioonide väärtus suhteline, iseäranis juhul, kui sõnaraamatutel tugineva analüüsi tulemusi ei toeta muu informatsioon või tõendid. Hagejad rõhutavad, et kontrollija otsus, millega keelduti määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel kaubamärgi „DS” registreerimisest, tugines lühendite loetelule, millest ilmnes, et „DS” oli väljendi „Digital Signal” lühend, ning et apellatsioonikoda oli selle otsuse tühistanud, tuues välja, et ainult sellele asjaolule tuginedes ei ole võimalik järeldada, et asjaomane avalikkus ajab lühendi „DS” segi väljendiga „Digital Signal” ning seega peab seda kirjeldavaks tähiseks. Hagejate sõnul tekivad käesoleva asja puhul samasugused kahtlused, kuna lühend „LIMOS” esineb väljendi „Laser Intensity Modulation System” tähenduses ainult ühes raamatus ja kahel Interneti-leheküljel.
19 Seoses tähisega LIMO märgivad hagejad, et dokumendid ja Interneti-leheküljed, mille esitas ühtlustamisamet oma hinnangu toetuseks ja mis puudutavad ainult tähist LIMOS, ei tõenda selle kasutamist „Laser Intensity Modulation” lühendina. Tegelikult ei ole olemas laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteemi lühendit „LIMO”, mistõttu puudub vajadus jätta see lühend vabalt kasutatavaks.
20 Sellega seoses täpsustavad hagejad, et Internetis kasutatakse tähist LIMO sõnade „limusiin” või „limonaad” või majandusalase väljendi „least input for the most output” lühendina. Järelikult, nagu väidavad hagejad, kuna lühend „LIMO” on mitmetähenduslik, siis ei seosta ala asjatundjatest koosnev avalikkus kõnealust lühendit kohates seda üldse mitte kaubamärgitaotluses loetletud kaupadega, mis kuuluvad klassidesse 9 ja 10.
21 Samuti tsiteerivad hagejad Deutsches Bundespatentgericht’i (Saksamaa Föderaalne Patendikohus) 2. juuni 1998. aasta otsust, mis käsitleb sõnalise tähise CT siseriikliku kaubamärgina registreerimise taotlust ja milles ei peetud vajalikuks jätta see lühend vabalt kasutatavaks, kuna „lühendil „CT” on mitmeid tähendusi, mis võivad asjaomaseid kaupu ja teenuseid kirjeldada”.
22 Teiseks väidavad hagejad, et isegi siis, kui pidada tähiseid LIMOS ja LIMO vastavalt „Laser Intensity Modulation System” ja „Laser Intensity Modulation” lühenditeks, ei ole need ühenduse kaubamärgi taotluses ära toodud kaupu kirjeldavad, kuna nende kaupade puhul ei ole tegemist ei laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteemidega ega erinevalt „Laser Intensity Modulation’ist” protseduuride või meetoditega, vaid ainult üksikute kaupadega, mis kumbki isegi kombinatsioonis ei moodusta sellist süsteemi.
23 Ühtlustamisamet väidab, et apellatsioonikoja järeldused taotletava kaubamärgi kirjeldava olemuse osas on põhjendatud.
Esimese Astme Kohtu hinnang
24 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.
25 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c takistab selles silmas peetud märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud. See säte täidab avaliku huvi eesmärki, mille kohaselt peavad sellised tähised või märgid olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 31; Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-356/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (CARCARD), EKL 2002, lk II‑1963, punkt 24, ja 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-348/02: Quick v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Quick), EKL 2003, lk II‑5071, punkt 27).
26 Selles valguses on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud märgid ja tähised sellised, mida võib tarbijate sihtgrupi seisukohalt vaadelduna tavapäraselt kasutada selle kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (Esimese Astme Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-383/99 P Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I‑6251, punkt 39; eespool viidatud kohtuotsus CARCARD, punkt 25, ja Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-360/00: Dart Industries v. Siseturu Ühtlustamise Amet (UltraPlus), EKL 2002, lk II-3867, punkt 22).
27 Järelikult saab tähise kirjeldavat iseloomu hinnata ainult seoses ühelt poolt asjaomaste kaupadega ja teiselt poolt asjaomase avalikkuse arusaamisega sellest (eespool viidatud kohtuotsused CARCARD, punkt 25, ja UltraPlus, punkt 22).
28 Antud asjas väitis apellatsioonikoda, et asjaomane avalikkus koosneb tarbijatest, kes on ala asjatundjad (vaidlustatud otsus, punkt 17). Kuna asjaomased kaubad on mõeldud asjatundjatele ja mitte keskmistele tarbijatele, siis tuleb apellatsioonikoja analüüsiga nõustuda. Igatahes hageja seda ei vaidlustanud. Seega on asjaomaseks avalikkuseks asjatundjad, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad (vt Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-34/00: Eurocool Logistik v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II-683, punkt 47).
29 Esiteks, seoses hagejate argumendiga, mille kohaselt puudub vajadus jätta tähised LIMOS ja LIMO vabalt kasutatavaiks, sest tavaliselt ei kasutata neid erialases keeles asjaomaste kaupade kirjeldamiseks, tuleb mainida, et Euroopa Kohus leidis 4. mai 1999. aasta otsuse liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97: Windsurfing Chimsee (EKL 1999, lk I-2779) punktis 35, et nõukogu 21. detsembri 1998. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1) artikli 3 lõike 1 punkti c kohaldamine, mille sõnastus on identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b sõnastusega, ei sõltu sellest, kas vajadus jätta märk või tähis vabalt kasutatavaks on tegelik, ajakohane ja oluline.
30 Seega tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamisel uurida – lähtuvalt antud sõnalise tähise tähendusest – ainult seda, kas asjaomase avalikkuse seisukohast vaadatuna on tähise ja nende kaupade või teenuste vaheline seos, mille jaoks registreerimist taotletakse, piisavalt otsene ja kindel (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-106/00: Streamserve v. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), EKL 2002, lk II-723, punkt 40, mille jättis kehtima apellatsiooni korras edasi kaevatud Euroopa Kohtu 5. veebruari 2004. aasta määrus kohtuasjas C-150/02 P: Streamserve v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑1461, ja eespool viidatud kohtuotsus CARCARD, punkt 28).
31 Tuleb mainida, et apellatsioonikoda ei väitnud, et tähist LIMO kasutatakse tavaliselt erialases keeles väljendi „Laser Intensity Modulation” lühendina. Sellega seoses märgivad hagejad, et tähis LIMO ei esine ei erialases kirjanduses ega Internetis, kus vastupidi kasutatakse seda sõnade „limusiin” või „limonaad” või majandusalase väljendi „least input for the most output” lühendina.
32 Igatahes ei ole asjaolu, et asjaomane avalikkus ei kasuta tavaliselt tähist LIMO väljendi „Laser Intensity Modulation” lühendina, piisav põhjus selle tähise kirjeldava olemuse täielikuks välistamiseks. Tegelikult tuleb mainida, et selleks, et ühtlustamisamet saaks keelduda kaubamärgi registreerimisest määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel, ei ole oluline, et kaubamärgi moodustavaid märke ja tähiseid, millele on selles artiklis viidatud, kasutatakse tegelikult registreerimistaotluse esitamise ajal kas neid kaupu või teenuseid, millega seoses registreerimistaotlus esitati, või nende kaupade või teenuste omadusi kirjeldavana. Piisab, kui selliseid märke ja tähiseid on võimalik sellisel eesmärgil kasutada (eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, punkt 32, ja Euroopa Kohtu 5. veebruari 2004. aasta määrus kohtuasjas C-326/01 P: Telefon & Buch v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑1371, punkt 28).
33 Analüüsides antud asjas seda, kas tähist LIMO saab kasutada taotletava ühenduse kaubamärgiga tähistatud klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade või nende omaduste kirjeldamiseks, leidis apellatsioonikoda esiteks, et „LIMOS”, mis on tuntud kui väljendi „Laser Intensity Modulation System” lühend asjaomaste kaupade puhul, on kaupade liiki ja/või otstarvet kirjeldav. Teiseks leidis ta, et tähtede kombinatsiooni „LIMOS” lühendamine tähiseks „LIMO” „s”-tähte ära jättes ei muuda taotletava kaubamärgi kirjeldavat olemust.
34 Seoses tähisega LIMOS on apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 16 õigustatult järeldanud, et seda kasutatakse elektroonikavaldkonnas väljendi „Laser Intensity Modulation System” lühendina, tuginedes asjaolule, et antud tähenduses esineb nimetatud tähis nii elektroonikaalaste lühendite kohta käivas raamatus kui ka Interneti-lehekülgedel.
35 Selle lühendi esinemine elektroonikaalastele lühenditele pühendatud raamatus on erilise tähtsusega, mida ei saa tähelepanuta jätta ainult seetõttu, et hageja poolt viidatud entsüklopeedia (vaidlustatud otsus, punkt 16) lühendit „LIMOS” ei sisalda.
36 Liiatigi ei seisne tõestus tähtede „LIMOS” tegeliku kasutamise kohta „Laser Intensity Modulation System” lühendina mitte ainult sõnastikus sisalduvas definitsioonis, vaid samuti ärialastes dokumentides. Tegelikult ilmneb viidatud Interneti-lehekülgedest, mida apellatsioonikoda näitena esitas, et „LIMOS” on „Laser Intensity Modulation System” lühend, mis nendel lehekülgedel tähistab paljundamissüsteemi („copying system”), mida kasutatakse Toshiba mudeli FC 70 ja Minolta mudeli CF 9001 värvikoopiamasinates.
37 Sellistel asjaoludel on hagejate etteheide, et apellatsioonikoda lähtus hindamiskriteeriumidest, mida ta kasutas oma otsuses kaubamärgi DS taotluse kohta (vt eespool punkt 18), ilmselgelt vale. Tuleb meenutada, et käesolevas asjas on asjaomase avalikkuse näol tegemist ala asjatundjatega, erinevalt sellest, millega oli tegu asjas, mida käsitleti nimetatud otsuses, kus apellatsioonikoda tugines kindlalt asjaolule, et asjaomane avalikkus koosneb keskmistest tarbijatest ja mitte ala asjatundjatest, ning järeldas, et kontrollija ei saanud ainult akronüümide ja lühendite sõnastikus esinevale kirjele tuginedes järeldada, et avalikkus võib tajuda tähist „DS” tähenduses „Digital Signal”. Seega ei saa hagejad oma väite toetuseks kuidagi sellele otsusele tugineda.
38 Seoses tähise LIMOS kirjeldava olemusega tuleb tõdeda, nagu seda tegi apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 17, et hagejad on möönnud vastavalt oma 7. juuni 2000. aasta kirjale, milles toodi ära ühtlustamisametile esitatud kaebuse põhjendused, et „taotluses tähistatud kaubad […] on sellised kaubad, mis igal juhul saavad olla „Laser Intensity Modulation Systems”” osad, olgugi et nad lisasid, et „siiski ei saa ühtki neist kaupadest otseselt selliseks süsteemiks pidada”. Arvestades selle mööndusega, mida hagejad kordasid 27. aprilli 2004. aasta Esimese Astme Kohtu kohtuistungil, kinnitas apellatsioonikoda, et tähis LIMOS on nimetatud kaupade „liiki ja/või otstarvet” kirjeldav.
39 Sellega seoses leiab Esimese Astme Kohus, et ei apellatsioonikoda oma otsuses ega ka ühtlustamisamet käesolevas menetluses ole tõendanud, millisel viisil on tähis LIMOS klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupade liiki ja/või otstarvet kirjeldav.
40 Igatahes ei tekita vaidlust see, et neid kaupu saab kasutada laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteemi osadena. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõsist argumenti, et ümber lükata apellatsioonikoja järeldus, mille kohaselt kaupade omadusest lähtuvalt on tähis LIMOS kui väljendi „Laser Intensity Modulation System” lühend vähemalt kaupade otstarvet kirjeldav. Tegelikult piirdusid nad sisuliselt ainult väitega, et „Laser Intensity Modulation System’it” ei ole võimalik moodustada kahte või enamat asjaomast kaupa lihtsalt kombinatsioonis kasutades. Selline selgitus, millega ei ole välistata, et neid kaupu saab kasutada sellise süsteemi moodustamiseks kombinatsioonis muude kaupadega, mida ühenduse kaubamärgi taotlus ei käsitle, on asjakohatu.
41 Kuna kõik klassidesse 9 ja 10 kuuluvad taotluses käsitletud kaubad on mõeldud ala asjatundjast tarbijale, kes on võimeline tähises LIMOS ära tundma „Laser Intensity Modulation System’i” lühendit sellises süsteemis kasutatavate kaupadega seotud valdkonnas, siis kuna hagejad ei ole tõendanud vastupidist, tuleb tõdeda, et see tähis kirjeldab asjaomaste kaupade ühte võimalikku otstarvet, mida asjassepuutuv avalikkus võtab arvesse valiku tegemisel ning mille puhul on seega tegemist olulise omadusega (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 26. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-222/02: HERON Robotunits v. Siseturu Ühtlustamise Amet (ROBOTUNITS), EKL 2003, lk II‑4995, punkt 44).
42 Järelikult juhul, kui asjaomase avalikkuse jaoks on tähisel LIMOS piisavalt otsene ja kindel seos klassidesse 9 ja 10 kuuluvate kaupadega, mille jaoks registreerimist taotleti, siis tuleb uurida, kas sama järeldus kehtib tähise LIMO kohta, mida ühenduse kaubamärgi taotlus käsitleb.
43 Seoses sellega järeldas apellatsioonikoda õigesti, et tähise LIMOS lõpust „s”-tähe ärajätmine ei muuda seda vähem kirjeldavaks ei määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses ega seoses asjaomaste kaupadega.
44 Juba see, et on tõendatud, et tähist LIMOS kasutatakse väljendi „Laser Intensity Modulation System” lühendina, näitab tegelikult seda, et tähist LIMO saab kasutada väljendi „Laser Intensity Modulation” lühendina ja et see on asjaomasele avalikkusele ka sellisena tajutav. Asjaolu, et tähis LIMO kirjeldab pigem laseri intensiivsuse modulatsiooni kui nähtust ja mitte süsteemi, mis sellise nähtuse tekitab, ei ole piisav, et kõrvaldada tähise kirjeldavat olemust seoses asjaomaste kaupadega. Kui need kaubad saavad olla laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteemi osad, jääb modulatsiooni kirjeldav tähis siiski nende kaupade ühte võimalikku otstarvet kirjeldavaks.
45 Apellatsioonikoda leidis õigesti, et ala asjatundjast tarbija on võimeline seostama piisavalt otse ja kindlalt klassidesse 9 ja 10 kuuluvaid ühenduse kaubamärgi taotluses käsitletud kaupu ning viitavana tähist LIMO ning tajuma seda tähist väljendi „Laser Intensity Modulation” lühendina ning vähemalt ühele asjaomaste kaupade võimalikule otstarbele, nimelt kasutamisele laseri intensiivsuse modulatsioonisüsteemis.
46 Lõpuks tuleb samuti tagasi lükata hagejate väide, mille kohaselt, arvestades tähise LIMO, mida kasutatakse sõnade „limusiin” või „limonaad” või majandusalase väljendi „least input for the most output” lühendina või mida võib mõista teatava ettevõtja ärinimena, väidetavat mitmetähenduslikkust, ei mõtle asjaomane avalikkus seda tähist kohates klassidesse 9 ja 10 kuuluvate taotluses käsitletud kaupade peale.
47 Sellega seoses piisab kui meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel ei registreerita sõnalist tähist, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, punkt 32; eespool viidatud määrus kohtuasjas Telefon & Buch v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 28 ja 37; eespool viidatud kohtuotsused STREAMSERVE, punkt 42, ja CARCARD, punkt 30). Eeltoodud põhjendustest selgub, et tähise LIMO üks võimalikke tähendusi on „Laser Intensity Modulation” ning et asjaomane avalikkus on täiesti võimeline seda tähist selles tähenduses mõistma.
48 Järelikult tuleb väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisest, tagasi lükata.
49 Antud tingimustel ei ole vaja uurida määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest tulenevat väidet. Tegelikult piisab vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ühe absoluutse keeldumispõhjuse esinemisest selleks, et jätta tähis ühenduse kaubamärgina registreerimata (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-104/00 P: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I-7561, punkt 29; Esimese Astme Kohtu 26. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas T-360/99: Community Concepts v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Investorworld), EKL 2000, lk II‑3545, punkt 26; 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II‑433, punkt 30, ja 20. novembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades Bosch v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Kit Pro ja Kit Super Pro), EKL 2002, lk II‑4881, punkt 36).
50 Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
51 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Vesterdorf | Mengozzi | Martins Ribeiro |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 20. juulil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |