ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
13. veebruar 2015(*)
Ühenduse kaubamärk – Tühistamismenetlus – Ühenduse sõnamärk HUSKY – Kaubamärgi tegelik kasutamine – Osaline tühisus – Tähtaja pikendamine – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 71 lõige 2 – Tõlge menetluskeelde
Kohtuasjas T‑287/13,
Husky CZ s.r.o., asukoht Praha (Tšehhi Vabariik), esindaja: advokaat L. Lorenc,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: P. Geroulakos ja I. Harrington,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Husky of Tostock Ltd, asukoht Woodbridge (Ühendkuningriik),
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 14. märtsi 2013. aasta otsuse (asi R 748/2012‑1) peale, mis käsitleb Husky CZ s.r.o. ja Husky of Tostock Ltd vahelist tühistamismenetlust,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees H. Kanninen (ettekandja), kohtunikud I. Pelikánová ja E. Buttigieg,
kohtusekretär: ametnik J. Weychert,
arvestades 24. mail 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 1. augustil 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 1. juulil 2014 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Husky of Tostock Ltd (edaspidi „kaubamärgi omanik”) esitas 1. aprillil 1996 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis HUSKY.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 3, 9, 14, 16, 18 ja 25 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 3: „pleegitus- ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid; seebid; parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; tualett-tarbed, mida ei kasutata meditsiinis; hambapastad”;
– klass 9: „prillid; päikeseprillid; pimestamiskaitsega prillid, sirmid, nokamütsid; binoklid (optilised); prillitoosid; prilliketid; kronograafid; kompassid; kontaktläätse vutlarid; prilliraamid; läätsed; optikaseadmed ja ‑riistad; teleskoobid”;
– klass 14: „juveeltooted, ehted, vääriskivid; horoloogilised ja kronomeetrilised instrumendid”;
– klass 16: „paber, papp ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükised; köitematerjal; fotod; kirjatarbed; kunstnikutarbed; pintslid; kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; mängukaardid; trükitüübid; klišeed”;
– klass 18: „nahk, tehisnahk ja nendest valmistatud tooted; loomanahad; kotid, kohvrid ja käsikohvrid; vihmavarjud ja päevavarjud; jalutuskepid; piitsad ja sadulsepatooted”;
– klass 25: „särgid, lühikesed püksid, seelikud, püksid, jakid, mantlid, vestid, mütsid, lipsud, alusrõivad, voodipesu, silmkoetooted, pidžaamad, öösärgid, öökeebid, negližeed, öömantlid, särkpluusid, kardiganid, pulloverid, kampsunid, pluusid, supelrõivad; kleidid, kombinesoonid, soojendusdressid, saapad, kingad, sandaalid, sussid, kübarad, nokamütsid, kaelarätid, hommikumantlid, keebid, põlled, teksad, sokid, säärised, tantsukostüümid, randmepaelad, peapaelad, sõrmkindad, labakindad, vööd, peakatted ja jalatsid.”
4 See kaubamärk registreeriti 30. novembril 1998 numbri 152546 all.
5 Kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendati 2. aprillil 2006.
6 Hageja, Husky CZ, s.r.o. esitas 11. märtsil 2009 nimetatud kaubamärgi suhtes, mille kehtivust oli pikendatud (edaspidi „vaidlustatud kaubamärk”), määruse nr 40/94 artikli 50 lõike 1 punkti a alusel (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a) tühistamistaotluse põhjendusel, et seda kaubamärki ei ole nende kaupadega seoses, mille jaoks see on registreeritud, tegelikult kasutatud.
7 Ühtlustamisameti kaubamärgi- ja tühistamisosakond palus 17. märtsil 2009 kaubamärgiomanikul esitada 17. juuniks 2009 tõendid kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta.
8 Kaubamärgi omanik esitas 16. juunil 2009 mõne tõendi, kuid selgitas, et vaidlustatud kaubamärki on kasutanud üks litsentsiaat ja seetõttu taotles ta asjaomase nõude täielikult täitmiseks tähtaja pikendamist.
9 Ühtlustamisameti kaubamärgi- ja tühistamisosakond pikendas 19. juunil 2009 tähtaega kuni 17. septembrini 2009.
10 Kaubamärgi omanik esitas 9. septembril 2009 täiendavaid tõendeid ja teatas, et ta soovib veel esitada teavet vaidlustatud kaubamärgi reklaamimisele tehtud kulutuste kohta. Ta taotles uuesti tähtaja pikendamist kuni 17. oktoobrini 2009.
11 Kaubamärgi- ja tühistamisosakond nõustus tähtaja pikendamisega.
12 Kaubamärgi omanik esitas 19. oktoobril 2009 arved reklaamikulude kohta.
13 Hageja esitas vastuväite, millest kaubamärgi- ja tühistamisosakond teavitas kaubamärgi omanikku ja palus tal esitada 13. märtsiks 2010 oma märkused. Kaubamärgi omanik teatas 12. märtsil 2010, et tõendid on peaaegu kõik koos ja taotles ühekuulist täiendavat tähtaega ning tõi välja tähtaja pikendamise põhjendused. Osakond rahuldas tema taotluse.
14 Kaubamärgi omanik esitas 9. aprillil 2010 täiendavad tõendid.
15 Ühtlustamisameti tühistamisosakond rahuldas 16. veebruari 2012. aasta otsusega kaubamärgi tühistamistaotluse osaliselt. Ta otsustas, et vaidlustatud kaubamärgi registreeringu võib säilitada kaupade jaoks, mis vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klassi 18 kuuluvad „kotid”;
– klassi 25 kuuluvad „särgid, püksid, jakid, mantlid, vestid, särkpluusid, pulloverid, kampsunid, saapad, kingad, kübarad, teksad, vööd, jalatsid”.
16 Hageja esitas 16. veebruaril 2012 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel ühtlustamisametile tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
17 Ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 14. märtsi 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata.
18 Esiteks märkis apellatsioonikoda hageja argumendi suhtes, mille kohaselt oli vale pikendada kaubamärgiomanikule ette nähtud erinevaid tähtaegu ilma teise menetlusosalise eelneva nõusolekuta, et komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) (muudetud kujul; edaspidi „rakendusmäärus”) eeskirja 71 lõike 2 ingliskeelset versiooni tuleb tõlgendada silmas pidades teisi keeleversioone ja eeskirja lõiget 1. Apellatsioonikoda on seisukohal, et kui üks menetlusosaline palub tähtaja pikendamist võib ühtlustamisamet, kuid ei pea, küsima teise poole nõusolekut ja on kohustatud, muu hulgas juhul, kui ta otsustab seda nõusolekut mitte küsida, võtma arvesse asjaolusid, mis tähtaja pikendamise taotlusega seonduvad.
19 Põhjendamaks asjaolu, et kaubamärgi- ja tühistamisosakonnal oli õigus otsustada tähtaegade pikendamine ilma teiselt menetlusosaliselt nõusolekut küsimata, rõhutas apellatsioonikoda, et käesoleval juhul võttis osakond arvesse, et teatud dokumente vaidlustatud kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks saab esitada üksnes kolmas, välismaal asuv isik, mis kujutab endast ühte lubavat asjaolu. Lisaks oli kaubamärgi omanik tähtaja pikendamise taotlemisel esitanud tõendeid ja põhjendatud argumente. Pealegi oli taotletud tähtaeg lühike ja oli menetluse huvides, et niivõrd olulist küsimust kui kaubamärgi tühistamine ei otsustataks kiirustades. Samuti märkis apellatsioonikoda, et pärast seda, kui hageja oli viidanud asjaolule, et vaidlustatud kaubamärki kasutas tegelikult kolmas isik, mitte kaubamärgi omanik, oli põhjendatud, et kaubamärgi- ja tühistamisosakond palus kaubamärgi omanikul esitada selle kohta oma märkused ja nõustus vastu võtma viimatinimetatu esitatud tõendeid.
20 Apellatsioonikoda märkis, et olgugi et käesoleval juhul oli rohkem võimalusi tõendeid esitada, kui on tühistamismenetluses tavaline, oli tühistamisosakond üles näidanud paindlikkust, kui nõustus tähtaja pikendamisega, lähtudes asja keerukusest ja asjaolust, et võrdlusperioodil kasutas vaidlustatud kaubamärki mitu üksust.
21 Teiseks, mis puutub hageja argumenti, mille kohaselt kaubamärgi omanik ei ole esitanud itaalia keeles koostatud dokumentide ingliskeelset tõlget, mis on takistanud selle tuvastamist, et sõna „husky” on viimatinimetatud keeles üldnimetus, tõi apellatsioonikoda kõigepealt esile, et kaubamärgi omanik oli asjaomased dokumendid või mahukate dokumentide väljavõtted tõlkinud. Hageja ei ole ära näidanud, millised tõendid oleks tulnud tõlkida ega kaevanud tõlke puudumise üle, kui tal paluti edastatud dokumentide kohta oma märkused esitada. Hageja viitas tõlke puudumisele vaid ühel korral seoses dokumendiga, mis ei olnud asja lahendamise seisukohast määrav.
22 Pealegi selgub esitatud fotodelt, et sõna „husky” on kasutatud registreeritud kaubamärgi nimetusena. Tegemist ei ole itaaliakeelse üldmõistega. Sõna „husky” esineb internetisõnastikus kui „Nome commerciale ® di un giaccone impermeabile trapuntato” (veekindla tepitud jaki kaubanduslik nimetus ®), mis kinnitab, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.
23 Kolmandaks, seoses hageja argumendiga, et tühistamisosakond hindas tõendeid, mis ei puudutanud asjaomast ajavahemikku või millel ei olnud kuupäeva, märkis apellatsioonikoda, et hageja viidatud arveid käsitletavate dokumentide kuupäev langeb asjaomasesse ajavahemikku. Muude hageja osundatud dokumentide esitamise eesmärk oli üksnes tõendada, et kaubamärk esineb rõivastel ja tootevalikul, mille jaoks seda kaubamärki kasutatakse, mistõttu ei ole tähtsust asjaolul, et need dokumendid ei kanna kuupäeva.
24 Argumendi osas, mille kohaselt need dokumendid tõendavad teatud kujutismärgi tegelikku kasutamist, kuid ei puuduta vaidlustatud kaubamärki, kuivõrd tegemist on sõnamärgiga, märgib apellatsioonikoda, et käesolevas asjas käsitletakse vaid ühte kaubamärki ning et käsitletaval juhul ei ole asjakohane hageja viidatud 13. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑234/06 P, EKL, EU:C:2007:514).
25 Apellatsioonikoda lisab, et kaubamärgi eristusvõimet selle registreeritud kujul ei mõjuta viis, kuidas kaubamärki HUSKY on toodetel kasutatud: nimelt on tähti veidi stiliseeritud või kasutatud logo, mis kujutab h-tähte, millele on lisatud husky tõugu koera kujutav element. Asjaomane eristusvõime tuleneb üksnes arktilistele aladele tüüpilise husky koeratõu kontseptsioonist.
26 Lõpuks vastas apellatsioonikoda hageja väidetele kaubamärgiomaniku poolt kaubamärgi kasutamise ja selles osas esitatud tõendite kohta, et kaubamärgi omanik selgitas mõistliku aja jooksul, kuidas ja millisel viisil olid tema kaubamärki aja jooksul kasutanud mitmed litsentsiaadid.
Poolte nõuded
27 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja kaubamärgiomanikult.
28 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
29 Hageja esitab kolm väidet. Esimene väide puudutab pärast tähtaja möödumist esitatud tõendite, teine tõlkimata dokumentide ja kolmas kuupäevata dokumentide arvessevõtmist.
Väide, mis puudutab pärast tähtaja möödumist esitatud tõendite arvessevõtmist
30 Hageja põhjendab kõnealust väidet asjaoluga, et ühtlustamisamet ei oleks tohtinud arvestada kaubamärgiomaniku esitatud tõenditega, mis olid esitatud pärast tühistamistaotlusele vastamiseks määratud tähtaja möödumist. Ta märgib esiteks, et rakendusmääruse eeskirja 71 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et ühe menetlusosalise poolt taotletud tähtaja pikendamine sõltub teise poole nõusolekust. Tema väitel tõlgendas ühtlustamisamet nimetatud eeskirja ingliskeelset versiooni vääralt. Hageja viitab ka nimetatud sätte tšehhikeelsele versioonile, mille kasutamine oleks loogiline. See versioon on väidetavalt identne sama sätte inglis- ja slovakikeelse versiooniga.
31 Ühtlustamisamet vaidleb neile argumentidele vastu.
32 Kõigepealt tuleb meenutada, et rakendusmääruse eeskirja 40 lõiked 1–5 sätestavad:
„1. Igast esitatuks loetud tühistamistaotlusest või kehtetuks tunnistamise taotlusest teatatakse ühenduse kaubamärgi omanikule. Kui [ühtlustamisamet] peab taotlust vastuvõetavaks, palub ta ühenduse kaubamärgi omanikul esitada [ühtlustamisameti] määratud tähtaja jooksul oma seisukoht.
2. Kui ühenduse kaubamärgi omanik ei esita seisukohta, võib [ühtlustamisamet] tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsustada tema käsutuses olevate tõendite põhjal.
3. Kõik ühenduse kaubamärgi omaniku esitatud seisukohad edastatakse taotlejale, kellel [ühtlustamisamet] palub vajaduse korral vastata [ühtlustamisameti] määratava tähtaja jooksul.
4. Isegi kui eeskirjas 69 on sätestatud või lubatud teisiti, tuleb kõik poolte esitatud seisukohad edastada teisele osapoolele.
5. Kui tühistamistaotlus esitatakse määruse artikli 50 lõike 1 punkti a kohaselt, palub [ühtlustamisamet] ühenduse kaubamärgi omanikul esitada märgi õige kasutamise kohta tõendeid [ühtlustamisameti] määratud tähtaja jooksul. Kui tõendeid ei esitata määratud tähtaja jooksul, siis ühenduse kaubamärk tühistatakse. Eeskirja 22 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.”
33 Tuleb meenutada, et rakendusmääruse eeskirja 71 lõige 1 sätestab seoses tähtaegade kestusega:
„Kui määruses [nr 40/94] või käesolevates eeskirjades on sätestatud, et tähtaja peab määrama [ühtlustamisamet], siis juhul, kui asjaomase poole elukoht, peamine tegevuskoht või asukoht on ühenduses, on tähtaeg vähemalt üks kuu, ning kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, siis vähemalt kaks kuud, kuid mitte pikem kui kuus kuud. Asjaolusid arvestades võib [ühtlustamisamet] määratud tähtaega pikendada, kui asjaomane pool nõuab pikendamist ja vastav taotlus esitatakse enne esialgse tähtaja lõppemist.”
34 Rakendusmääruse eeskirja 71 lõige 2 ingliskeelne versioon sätestab, et „[k]ahe või enama poole puhul võib [ühtlustamisamet] tähtaega pikendada teiste poolte nõusolekul”. Hageja väidab, et nimetatud sätte tšehhi- ja slovakikeelne versioon sarnanevad ingliskeelsele ning arvestades ka hageja asukohaga, oleks loogiline kohaldada tšehhikeelset versiooni.
35 Vaidlust ei ole küsimuses, et asjaomase sätte inglise ning teatavates muudes keeltes esitatud versioon erinevad saksa‑, hispaania‑, prantsus‑ ja itaaliakeelsest versioonist, mis koos inglise keelega kujutavad endast viite ühtlustamisameti töökeelt. Rakendusmääruse eeskirja 71 lõige 2, selle saksa‑, prantsus‑ ja itaaliakeelses versioonis, kuid ka näiteks selle bulgaaria‑, kreeka‑, portugali‑ ja rumeeniakeelses verisoonis sätestab, et „[...] võib ühtlustamisamet tähtaja pikendamise siduda teiste poolte nõusolekuga”.
36 Ühtlustamisamet rõhutab, et ta on lisanud oma ametlikes teadaannetes ja internetilehel joonealuse märkuse rakendusmääruse eeskirja 71 lõike 2 ingliskeelse versiooni kohta, et juhtida tähelepanu, et see säte peab kõlama järgmiselt: „[k]ahe või enama poole puhul võib amet tähtaja pikendamise siduda teiste poolte nõusolekuga”. Ühtlustamisamet on seisukohal, et kõnealuse sätte puhul peaks eelistama saksa‑, prantsus‑ ja itaaliakeelset versiooni.
37 Kõigepealt olgu meenutatud, et väljakujunenud praktika kohaselt ei võimalda liidu õigusnormi ühetaolise kohaldamise ja järelikult ka ühetaolise tõlgendamise vajadus käsitleda õigusnormi üht keeleversiooni teistest eraldi, vaid eeldab selle tõlgendamist nii seadusandja tegeliku tahte kui ka tema taotletud eesmärgi põhjal, muu hulgas kõikides ülejäänud ametlikes keeltes koostatud versioone arvestades (vt kohtuotsused, 3.6.2010, Internetportal und Marketing, C‑569/08, EKL, EU:C:2010:311, punkt 35, ja 9.6.2011, Eleftheri tileorasi ja Giannikos, C‑52/10, EKL, EU:C:2011:374, punkt 23).
38 Rakendusmääruse eeskirja 71 lõike 2 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks ei saa seega uurida selle sätte vaid ühte keeleversiooni.
39 Lisaks ei ilmne rakendusmääruse sätete sõnastusest, et eeskirja 71 lõiget 2 tuleb kohaldada ja tõlgendada teisiti kui koosmõjus selle eeskirja lõikega 1.
40 Nimelt olgu rõhutatud, et kohtupraktikas on rakendusmääruse eeskirja 71 lõike 1 teise lause kohta sedastatud, et asjaomaste tähtaegade pikendamine ei ole automaatne, vaid oleneb iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest, mis võivad pikendamist õigustada, ning pikendamistaotluse esitamisest (kohtuotsus, 12.12.2007, K & L Ruppert Stiftung vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lopes de Almeida Cunha jt (CORPO livre), T‑86/05, EKL, EU:T:2007:379, punkt 21). Tuleb lisada, et kui tähtaja pikendamine oleneb iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest, mis võivad pikendamist õigustada, ning pikendamistaotluse esitamisest, kehtib see veelgi enam, kui tegemist on pooltevahelise menetlusega, milles ühele poolele antud eelis halvendab teise poole olukorda; ühtlustamisamet peab seega jälgima, et ta jääks mõlema poole suhtes erapooletuks (vt seoses vastulausemenetlusega eespool viidatud kohtuotsus CORPO livre, EU:T:2007:379, punkt 21).
41 Kõnealuse pooltevahelise menetluse kohta tuleb tõdeda, et tähtaja pikendamist tuleb põhjendada ka seonduvate asjaoludega, kui kaubamärgiomanik taotleb pikendamist selleks, et esitada tõendeid vaidlustatud kaubamärgi kasutamise kohta. Pealegi on pooled nõus sellega, et rakendusmääruse eeskirja 71 lõikes 1 nimetatud asjaolud peavad õigustama tähtaja pikendamist, kui seda on taotletud nimetatud eeskirja lõike 2 alusel.
42 Tähtaja pikendamist õigustavate asjaolude esitamine on seda taotleva poole kohustus, kuna pikendamist on taotletud ning võimalik pikendamine toimub tema huvides. Lisaks saab siis, kui asjaolud sõltuvad ainult taotluse esitanud poolest – millega on tegemist ka käesoleval juhul –, anda ühtlustamisametile nende kohta asjakohast teavet üksnes see pool (vt selle kohta eespool punktis 40 viidatud kohtuotsus CORPO livre, EU:T:2007:379, punkt 22).
43 Samas olgu märgitud, et kui rakendusmääruse eeskirja 71 lõiget 2 tuleb tõlgendada koosmõjus sama eeskirja lõikega 1, siis tuleb asuda seisukohale, et see lõige lubab ühtlustamisametil juhul, kui on kaks või enam menetlusosalist, siduda tähtaja pikendamise teiste menetlusosaliste nõusolekuga, ega sea, nagu väidab hageja, asjaomase pikendamise tingimuseks poolte nõusolekut.
44 Hageja pakutud tõlgendusega kaasneks, et selle üle otsustamine, kas taotletud tähtaja pikendamist lubada või mitte, jääb üksnes pooltele, kõnealuses asjas hagejale, samas kui sellise otsuse tegemine on ühtlustamisameti kaalutlusõigus, mis talle on antud tema erapooletu tähtaegade pikendamise rolli raames rakendusmääruse eeskirja 71 lõike 1 alusel.
45 Lõpuks ja täiendavalt olgu lisatud, et tähtaja pikendamisele üksnes poolte nõusoleku tingimuse seadmisega võib kaasneda – millele õigesti viitab ühtlustamisamet –, et poolelt, kes taotles tähtaja pikendamist, võetakse võimalus end kaitsta. See võib olla ka vastuolus menetluse nõuetekohase läbiviimise põhimõtte ja rakendusmääruse eeskirja 71 lõike 1 eesmärgiga, mis on just nimelt võimaldada tähtaegade pikendamist, kui asjaolud seda õigustavad.
46 Niisiis apellatsioonikoda ei eksinud, kui asus seisukohale, et rakendusmääruse eeskirja 71 lõiget 2 peab tõlgendama nii, et juhul, kui pooltevahelises menetluses taotleb üks menetlusosaline tähtaja pikendamist, võib ühtlustamisamet – kuid ei ole kohustatud – küsida teise poole nõusolekut, ja seda sätet tuleb tõlgendada koosmõjus kõnealuse eeskirja lõikega 1, mis nõuab, et ühtlustamisamet peab võtma arvesse – muuhulgas juhul, kui ta otsustab teise poole nõusolekut mitte küsida – asjaolusid, mis tähtaja pikendamise taotlusega seonduvad.
47 Teiseks väidab hageja, et käesoleval juhul ei ole täidetud asjaolud, mis peavad õigustama tähtaja pikendamist rakendusmääruse eeskirja 71 lõike 1 alusel, esiteks põhjusel, et kaubamärgiomaniku valduses oli algusest peale dokument, mis kinnitas vaidlustatud kaubamärgi kasutamist kolmanda isiku poolt.
48 Selles osas piisab märkimisest, et isegi kui eeldada, et see faktiline asjaolu on tõendatud, ei saa vaidlustatud kaubamärgi kasutamist tõendada ainuüksi litsentsilepinguga ja täiendavate tõendite esitamine kaubamärgi kasutamise tõendamiseks oli vajalik, mis võis seega määratud tähtaegade pikendamist õigustada.
49 Teiseks väidab hageja, et kaubamärgiomanik kasutas tähtaegade pikendamist, et luua uusi tõendeid. Sellise argumendiga ei saa aga nõustuda, kuna see ei tugine ühelgi tõendil.
50 Silmas pidades hageja poolt tema väite toetuseks esitatud argumente, tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda ei rikkunud seega ühtegi õigusnormi, kui otsustas esitatavaid tõendeid, kaubamärgiomaniku käitumist ja tema esitatud põhjendusi arvestades, et tähtaegade pikendamist saab kõnealuste asjaoludega põhjendada.
51 Eeltoodust järeldub, et hagi esimene väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mis puudutab tõlkimata dokumentide arvessevõtmist
52 Hageja väidab, et sõna „husky” on itaalia keeles üldnimetus, mis tähistab mitme sõnastiku kohaselt jakki, täpsemalt vateeritud talvejakki. Tema esitatud internetilehekülgede väljavõtted näitavad, et jakke tähistatakse sõnaga „husky” ja ühtlustamisameti viidatud internetisõnastik annab tunnistust selle kohta, et vaidlustatud kaubamärgi kaitse piirdub vaid ühe tooteliigiga, nimelt vateeritud jakiga. Üksnes vaidlustatud kaubamärgi olemasolust ei piisa, et takistada sõna „husky” muutumist üldnimetuseks ja seda võimalust käsitleb määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a. Hageja väidab, et kõik dokumendid oleks tulnud tõlkida inglise keelde ja itaaliakeelseid tõlkimata versioone ei oleks tohtinud vastu võtta.
53 Ühtlustamisamet vaidleb sellele argumendile vastu.
54 Argumendi kohta, mille kohaselt oleks teatud dokumendid tulnud enne nende esitamist tõlkida, olgu kõigepealt märgitud, et ühtlustamisameti poolt selle asjaolu õigustamiseks, et hageja otsese taotluse puudumise korral ei ole ta kohustatud kaubamärgiomanikult kaubamärgi tegelikku kasutamist tõendavate dokumentide menetluskeelde tõlkimist nõudma, et viidatud rakendusmääruse eeskirja 22 lõige 6 on vastulausemenetlustes kohaldatav säte. Rakendusmääruse eeskirja 40 lõige 5, mida kohaldatakse tühistamismenetlustes, ei näe otsesõnu ette, et rakendusmääruse eeskirja 22 lõiget 6 kohaldatakse tema menetlustes mutatis mutandis.
55 Sellegipoolest tuleb märkida, et rakendusmääruse eeskirja 22 lõige 6 täiendab ja täpsustab selle määruse eeskirja 22 lõigete 2–4 sätteid, mida kohaldatakse asjaomase määruse eeskirja 40 lõike 5 alusel tühistamismenetluses mutatis mutandis. Esitatud kaalutlustel on rakendusmääruse eeskirja 22 lõige 6 määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktil a põhinevas tühistamismenetluses kohaldatav, mille osas ei ole pealegi poolte vahel vaidlust.
56 Rakendusmääruse eeskirja 22 lõikest 6 ilmneb, et ühtlustamisamet võib dokumente esitanud poolelt nõuda nende dokumentide tõlget, mis ei ole esitatud menetluskeeles (kohtuotsus, 27.9.2012, El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pucci International (Emidio Tucci), T‑373/09, EU:T:2012:500, punkt 24).
57 Samas ei ole ühtlustamisamet rikkunud õigusnormi, jättes nõudmata itaaliakeelsete dokumentide tõlget inglise keelde. Esiteks ei ole hageja vaidlustanud, et ta ise ei esitanud asjaomases tühistamismenetluses nõuet, et kaubamärgiomanik esitaks nende dokumentide tõlke. Teiseks käsitlevad hageja argumendid vastava internetisõnastiku väljavõtteid, milles kuvatakse itaaliakeelsete sõnade tõlge inglise keelde või ingliskeelsete sõnade tõlge itaalia keelde, mis muudab kõik nende tõlkimise nõuded kasutuks.
58 Seoses määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti b käsitleva argumendiga, mille kohaselt esitatud dokumendid tõendavad, et sõna „husky” on üldnimetus, mida kasutatakse itaalia keeles tähistamaks „jakke”, olgu märgitud, et hageja möönis kohtuistungil, et tema tühistamistaotlus tugines üksnes asjaomase määruse artikli 51 lõike 1 punktil a ja ta ei väitnud selle taotluse raames, et sõna „husky” on üldnimetus.
59 Eeltoodust järeldub, et teine väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kolmas väide, mis käsitleb kuupäevata dokumentide arvessevõtmist
60 Hageja väidab, et kõik dokumendid peavad kandma kuupäeva ja pärinema ajavahemikust 11. märts 2004 kuni 10. märts 2009. Seoses kaubamärgiomaniku esitatud fotodega toob hageja esile, et ühtlustamisamet eksis, kui tugines nende toodete valiku kindlaksmääramisel, mille jaoks vaidlustatud kaubamärki on kasutatud, kuupäevata dokumentidele, mis ei sisalda mingeid viited, mis võimaldaksid nende kuupäeva kindlaks määrata. Käesoleval juhul on hageja arvates asjakohane eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2007:514), kuna see käsitleb küsimust, kas veidi erineval kujul registreeritud kaubamärgi kasutamist saab laiendada vaidlustatud kaubamärgile, mis on sellega sarnane. Niisiis oleks apellatsioonikoda pidanud jätma tähelepanuta tõendid, mis näitavad seda, et tähist HUSKY oli kasutatud erineval kujul sellest, mida kaitstakse vaidlustatud kaubamärgiga. Ühtlustamisamet rikkus väidetavalt õigusnormi, kui kinnitas, et mõistlikult tähelepanelik tarbija tajub kasutatud logo lühendina sõnast „husky” ja koera kujutavat elementi kui selle sõna tähenduse kujutist. Need argumendid ei ole määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaldamisel hageja arvates asjakohased. Lõpuks märgib ta, et kaubamärgiomaniku esitatud arvetest ei selgu, millist kaubamärgiomaniku kaubamärki ja millist registreerimata tähist oli kasutatud toodetel, mida puudutavad asjaomased arved.
61 Ühtlustamisamet vaidleb neile argumentidele vastu.
62 Kõigepealt tuleb seoses argumendiga, et kuupäevata dokumente ei oleks tohtinud arvesse võtta ja et nendega ei saa tõendada vaidlustatud kaubamärgi kasutamist asjaomasel ajavahemikul, meenutada, et vastavalt rakendusmääruse eeskirja 22 lõikele 3, mida kohaldatakse tühistamismenetlustes mutatis mutandis sama määruse eeskirja 40 lõike 5 alusel, on kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine seotud mitme kumulatiivse tingimusega, mis puudutavad kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja olemust (vt selle kohta kohtuotsused, 8.7.2004, Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Espadafor Caba (VITAFRUIT), T‑203/02, EKL, EU:T:2004:225, punkt 37, ja 27.9.2007, La Mer Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Laboratoires Goëmar (LA MER), T‑418/03, EU:T:2007:299, punkt 52).
63 Kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tegelik, milleks on eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetav kasutamine, kaupade või teenuste olemus, turu omadused, kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus (vt eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus LA MER, EU:T:2007:299, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).
64 Uurides käesoleval juhul varasema kaubamärgi tegelikku kasutamist, tuleb läbi viia kõiki käesoleva juhu asjakohaseid tegureid arvesse võttev igakülgne hindamine. See hindamine eeldab, et arvestatakse nende tegurite teatud vastastikust sõltuvust (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus VITAFRUIT, EU:T:2004:225, punkt 42).
65 Olgu rõhutatud, et kuigi määruse nr 2868/95 eeskiri 22 nimetab andmeid kaubamärgi kasutamise koha, kestuse, ulatuse ja olemuse kohta ning toob näiteid lubatavate tõendite kohta, nagu pakendid, etiketid, hinnakirjad, kataloogid, arved, fotod, ajalehereklaamid ja kirjalikud kinnitused, ei tulene sellest eeskirjast mitte kuidagi, et iga tõend peab tingimata sisaldama teavet kõigi nelja elemendi kohta, millel põhineb tegeliku kasutamise tõendamine, see tähendab kasutamise koht, kestus, ulatus ja olemus (kohtuotsused, 16.11.2011, Buffalo Milke Automotive Polishing Products vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Werner & Mertz (BUFFALO MILKE Automotive Polishing Products), T‑308/06, EKL, EU:T:2011:675, punkt 61, ja 24.5.2012, TMS Trademark-Schutzrechtsverwertungsgesellschaft vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Comercial Jacinto Parera (MAD), T‑152/11, EU:T:2012:263, punkt 33).
66 Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikakast, et ei saa välistada, et tõendite kogum võimaldab tõendatavaid asjaolusid tõendada, olgugi et need tõendid eraldi ei ole vastavate asjaolude tõendamiseks piisava jõuga (kohtuotsus, 17.4.2008, Ferrero Deutschland vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑108/07 P, EU:C:2008:234, punkt 36, ja eespool punktis 65 viidatud kohtuotsus MAD, EU:T:2012:263, punkt 34).
67 Tuleb meenutada, et kõigi apellatsioonikojale hindamiseks esitatud asjaoludega arvestamisel peaks olema võimalik tõendada vaidlustatud kaubamärgi tegelikku kasutamist.
68 Seega ei saa nõustuda argumendiga, millega hageja piirdub, väites, et kuupäevata dokumentidega ei saa vaidlustatud kaubamärgi kasutamist asjaomasel ajavahemikul tõendada, seda enam, et hageja poolt apellatsioonikojale esitatud tootefotode – millele, nagu ilmneb vaidlustatud otsusest, viitab hageja kuupäevata dokumentide näitena – eesmärk võib olla näidata, kuidas vaidlustatud kaubamärki kujutatakse rõivastel ja sellel tootevalikul, mille jaoks seda on kasutatud, mistõttu ei ole vaja, et need oleksid kuupäevastatud. Apellatsioonikojal oli neil kaalutlustel õigus asuda seisukohale, et tähtsust ei ole asjaolul, et neil tõenditena esitatud fotodel ei ole kuupäeva.
69 Samuti ei saa nõustuda hageja argumendiga, millega palutakse jätta tähelepanuta kaubamärgiomaniku esitatud arved, kuna nende alusel ei ole võimalik aru saada, kas need on seotud vaidlustatud kaubamärgi või muu tähise või kaubamärgiga. Asjaolust, et neil arvetel ei ole täpsustatud, kas need puudutavad vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupu, ei saa järeldada, et need käivad ipso facto muude kaubamärkide kohta. Äärmisel juhul saab tõendite kogumi hindamisel nende arvete tõendusväärtust vähendada, kuid mitte neid kõrvale jätta.
70 Seejärel tuleb märkida argumendi suhtes, mille kohaselt apellatsioonikoda oleks pidanud käesoleval juhul asjakohaseks pidama eespool punktis 24 viidatud kohtuotsust Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2007:514), esiteks seda, et kohtuasjas, milles nimetatud otsus tehti, erinesid faktilised asjaolud käesoleval juhul käsitletavatest. Nimelt ilmneb nimetatud kohtuotsuse punktist 85, et kuna esimese kaubamärgi kasutamist ei suudetud tõendada, siis ei saanud sellele viidata teise kaubamärgi kasutamise tõendamiseks. Erinevalt viidatud kohtuasjast ilmneb käesoleval juhul, et vaidlustatud ei ole selle kujutismärgi kasutamist, mis sisaldab veidi stiliseeritud tähtedega kirjutatud sõna „husky” ja sümbolit ®, mida kasutatakse sõnamärgi HUSKY kasutamise tõendamiseks.
71 Teiseks olgu märgitud, et eespool punktis 24 viidatud kohtuotsuses Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2007:514, punkt 86) sedastati, et registreeritud kaubamärki võib pidada kasutatuks, kui on esitatud tõendid selle kaubamärgi kasutamise kohta registreeritust veidi erineval kujul. Käesoleval juhul pole oluline asjaolu, et samas kohtuotsuses täpsustati, et kasutamise kohta esitatud tõendi alusel ei ole lubatud laiendada registreeritud kaubamärgile antud kaitset muule registreeritud kaubamärgile, mille tegelikku kasutamist ei ole tõendatud, sel põhjendusel, et see on vaid väheerinev variatsioon esimesest kaubamärgist. Nimelt ei ole vaidlustatud kaubamärgi omanik taotlenud selle kaubamärgi õiguste kaitset ainult sellepärast, et registreerida teist kaubamärki.
72 Kolmandaks võib kaubamärgiomanik kaubamärgi kasutamise tõendamiseks tugineda kaubamärgi kasutamisele kujul, mis erineb kaubamärgi registreeritud kujust, ilma et nende kahe kuju vahelised erinevused muudaksid kaubamärgi eristusvõimet, ja hoolimata asjaolust, et nimetatud erinev kuju on omakorda kaubamärgina registreeritud (vt selle kohta kohtuotsus, 25.10.2012, Rintisch, C‑553/11, EKL, EU:C:2012:671, punkt 30). Käesoleval juhul ei ole hageja mingil moel viidanud vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime väidetavale muutmisele. Kaubamärgiomanikul oli seega õigus tugineda kaubamärgi kasutamisele kujul, mis erineb kaubamärgi registreeritud kujust.
73 Lõpuks olgu märgitud, et vaidlust ei ole küsimuses, et sõnamärki HUSKY on peamiselt kujutatud mustade suurtähtedega. Seega ei ole määrav asjaolu, et apellatsioonikoda võttis kasutamise tõendina arvesse muud kaubamärki või tähist, nagu h-tähte kujutav logo või kujutisosa, mis kujutab husky tõugu koera, kuna nõustuda ei saa hageja argumendiga, millega soovitakse nimetatud asjaoludega arvestamist vaidlustada. Peale selle tuleb märkida, et hageja ei eita, et vaidlustatud kaubamärgi ja muu kaubamärgi erinevused piirduvad tähtede kerge stiliseeritusega ja asjaoluga, et need tähed on väga tihedasti koos, ega vaidle vastu ka asjaolule, et ühelt poolt vaidlustatud kaubamärk ning teiselt poolt tähised, mis koosnevad h-tähte sisaldavast logost või husky tõugu koera kujutavast kujutisosast, on asjaomastel toodetel järjepidevalt eraldi esitatud.
74 Eespool esitatust tuleneb, et kolmas väide tuleb lugeda põhjendamatuks.
75 Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
76 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Husky CZ s.r.o‑lt.
Kanninen | Pelikánová | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. veebruaril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad