Kohtuasi T‑287/13

Husky CZ s.r.o.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Tühistamismenetlus – Ühenduse sõnamärk HUSKY – Kaubamärgi tegelik kasutamine – Osaline tühisus – Tähtaja pikendamine – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 71 lõige 2 – Tõlge menetluskeelde

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 13. veebruar 2015

1.      Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Erinevate keeleversioonide lahknemine – Asjaomaste õigusnormide üldise ülesehituse ja eesmärgi arvessevõtmine

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Tähtaeg – Ühtlustamisameti määratud tähtaja pikendamine – Tingimused

(komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 71 lõiked 1 ja 2)

3.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Taotluse menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Esitatud dokumentide tõlkimine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 51 lõike 1 punkt a; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 22 lõiked 2–4 ja lõige 6 ning artikli 40 lõige 5)

4.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Taotluse menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Tegelik kasutamine – Hindamiskriteeriumid

(komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 22 lõige 3 ja artikli 40 lõige 5)

1.      Liidu õigusnormi ühetaolise kohaldamise ja järelikult ka ühetaolise tõlgendamise vajadus ei võimalda käsitleda õigusnormi üht keeleversiooni teistest eraldi, vaid eeldab selle tõlgendamist nii seadusandja tegeliku tahte kui ka tema taotletud eesmärgi põhjal, muu hulgas kõikides ülejäänud ametlikes keeltes koostatud versioone arvestades.

(vt punkt 37)

2.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 71 lõiget 2 peab tõlgendama nii, et juhul, kui pooltevahelises menetluses taotleb üks menetlusosaline tähtaja pikendamist, võib Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) – kuid ei ole kohustatud – küsida teise poole nõusolekut, ja seda sätet tuleb tõlgendada koosmõjus kõnealuse eeskirja lõikega 1, mis nõuab, et ühtlustamisamet peab võtma arvesse – muuhulgas juhul, kui ta otsustab teise poole nõusolekut mitte küsida – asjaolusid, mis tähtaja pikendamise taotlusega seonduvad.

(vt punkt 46)

3.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 22 lõige 6 täiendab ja täpsustab selle määruse eeskirja 22 lõigete 2–4 sätteid, mida kohaldatakse asjaomase määruse eeskirja 40 lõike 5 alusel tühistamismenetluses mutatis mutandis. Esitatud kaalutlustel on määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõige 6 määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 51 lõike 1 punktil a põhinevas tühistamismenetluses kohaldatav. Määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikest 6 ilmneb, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võib dokumente esitanud poolelt nõuda nende dokumentide tõlget, mis ei ole esitatud menetluskeeles.

(vt punktid 55 ja 56)

4.      Vastavalt määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 22 lõikele 3, mida kohaldatakse tühistamismenetlustes mutatis mutandis sama määruse eeskirja 40 lõike 5 alusel, on kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine seotud mitme kumulatiivse tingimusega, mis puudutavad kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja olemust.

Kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tegelik, milleks on eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetav kasutamine, kaupade või teenuste olemus, turu omadused, kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus.

Uurides varasema kaubamärgi tegelikku kasutamist, tuleb läbi viia kõiki käsitletava juhu asjakohaseid tegureid arvesse võttev igakülgne hindamine. See hindamine eeldab, et arvestatakse nende tegurite teatud vastastikust sõltuvust.

Kuigi määruse nr 2868/95 eeskiri 22 nimetab andmeid kaubamärgi kasutamise koha, kestuse, ulatuse ja olemuse kohta ning toob näiteid lubatavate tõendite kohta, nagu pakendid, etiketid, hinnakirjad, kataloogid, arved, fotod, ajalehereklaamid ja kirjalikud kinnitused, ei tulene sellest eeskirjast mitte kuidagi, et iga tõend peab tingimata sisaldama teavet kõigi nelja elemendi kohta, millel põhineb tegeliku kasutamise tõendamine, see tähendab kasutamise koht, kestus, ulatus ja olemus.

Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikakast, et ei saa välistada, et tõendite kogum võimaldab tõendatavaid asjaolusid tõendada, olgugi et need tõendid eraldi ei ole vastavate asjaolude tõendamiseks piisava jõuga.

Kõigi Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikojale hindamiseks esitatud asjaoludega arvestamisel peaks olema võimalik tõendada vaidlustatud kaubamärgi tegelikku kasutamist.

(vt punktid 62–67)