Kohtuasi T‑36/10

Internationaler Hilfsfonds eV

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Lepinguga LIEN 97‑2011 seotud dokumendid – Vastus esialgsele taotlusele – Hagi esitamise tähtaeg – Ilmselge vastuvõetamatus – Dokumendiga tutvumise vaikimisi keelamine – Põhjendatud huvi – Sõnaselge otsus, mis võeti vastu pärast hagi esitamist – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Avalik huvi – Liidu kohtu poolt omal algatusel teostatav kontroll

(ELTL artikli 263 kuues lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 101 lõige 2)

2.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Institutsiooni vaikimine või tegevusetus – Samastamine vaikimisi tehtud keeldumise otsusega – Välistamine – Piirid – Ettenähtud tähtaja jooksul kordustaotlusele vastamata jätmine

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõige 3)

3.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Huvi äralangemine pärast hagi esitamist tekkinud asjaolu tõttu

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

4.      Menetlus – Kohtukulud – Kordustaotlusele vastamiseks ettenähtud tähtaja ilmne ületamine institutsiooni poolt – Vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsuse peale tühistamishagi esitamist nõudva hageja õiguste kaitse – Asjaomase institutsiooni kohtukulude tema enda kanda jätmine ja temalt nimetatud otsuse vastu suunatud nõuetega seotud hageja kohtukulude väljamõistmine

(Üldkohtu kodukord, artikli 87 lõige 6; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 8)

1.      ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaeg põhineb avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks, ning liidu kohus peab omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on järgitud.

Hagi, milles palutakse tühistada komisjoni otsus, millega keelati juriidilisel isikul juurdepääs kogu toimikule, mis puudutas selle juriidilise isiku ja komisjon vahel sõlmitud lepingut, tuleb pidada hilinemisega esitatuks ja tuleb seega jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vaja kaaluda teisi komisjoni esitatud asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, kuna hagi esitamise ajal oli selle esitamise tähtaja lõpust möödas vähemalt üks kuu ja kolm päeva, arvestades kümnepäevast lisatähtaega seoses suurte vahemaadega ja vastavalt kodukorra artikli 101 lõikele 2 tähtaja pikenemist, kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale.

(vt punktid 31, 34 ja 35)

2.      Kuna vastasel juhul seataks kahtluse alla ELT lepinguga sätestatud õiguskaitsevahendid, ei saa institutsiooni pelka vaikimist käsitleda vaikimisi tehtud otsusena, välja arvatud juhul, kui on olemas sõnaselged sätted, mis määravad kindlaks tähtaja, mille möödalaskmist loetakse otsuse vastuvõtmiseks institutsiooni poolt, kellel on seiskoha võtmise kohustus, ja sellise otsuse sisu.

Kuna ühelt poolt näevad määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 8 lõike 3 sätted sõnaselgelt ette tähtaja, mille möödumisel kordustaotlusele vastamata jätmisega loetakse, et asjaomane institutsioon on vaikimisi vastu võtnud otsuse, ja kuna teiselt poolt näevad need sätted ette ka selle otsuse sisu, st et tegemist on eitava otsusega, siis on seadusandja nimetatud artikli 8 lõikes 3 sõnaselgelt sätestanud, et taotluse esitaja võib sellise vaikimisi tehtud keeldumise otsuse vaidlustada kohtus kooskõlas ELT lepinguga; määruse nr 1049/2001 alusel kordustaotluse esitamisele järgnenud institutsiooni vaikimist tuleb käsitleda vaikimisi tehtud keeldumise otsusena, mida saab vaidlustada kohtus kooskõlas ELTL artikli 263 sätetega.

(vt punktid 38, 40–42)

3.      Kuigi tühistamishagi vastuvõetavuse tingimuste hindamisel on määrav hagi esitamise aeg, välja arvatud kui tegemist on põhjendatud huvi äralangemise eriküsimusega, on korrakohase õigusemõistmise huvides, et see hagi vastuvõetavuse hindamise aega puudutav kaalutlus ei takistaks Üldkohut tuvastamast, et hagi üle puudub otsustamise vajadus juhul, kui hageja, kellel oli algselt põhjendatud huvi, on kaotanud igasuguse isikliku huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast nimetatud hagi esitamist. Järelikult, et hageja saaks nõuda otsuse tühistamist, peab ta olema säilitanud isikliku huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes, sest vastasel juhul, kui hagejal kaob põhjendatud huvi menetluse käigus, ei tulene Üldkohtu otsusest tema jaoks mingit kasu.

On ära langenud vajadus otsustada hagi üle, mis on esitatud määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel vaikimisi tehtud otsuse peale jätta dokumentidele juurdepääsu taotlus rahuldamata, kuna hageja on minetanud isikliku huvi seoses selle otsuse tühistamisega, põhjusel, et komisjon võttis vastu uue otsuse, milles ta vastas sõnaselgelt kordustaotlusele, ja võttis seega kaudselt tagasi vaikimisi tehtud keeldumise otsuse.

(vt punktid 46, 50)

4.      Juhul kui institutsioon ületab ilmselt temale määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 8 sätetega kordustaotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaega, mille tõttu hagejal ei jäänud oma õiguste kaitsmiseks muud valikut, kui esitada hagi vaikimisi tehtud keeldumise otsuse peale, tuleb jätta selle institutsiooni kanda tema enda kohtukulud ja ühtlasi mõista temalt välja hageja kohtukulud seoses nimetatud otsuse tühistamiseks esitatud nõuetega.

(vt punkt 55)