19. augustil 2009 esitatud hagi - RapidEye versus komisjon

(Kohtuasi T-330/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: RapidEye AG (Brandenburg an der Havel, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt T. Jestaedt)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada komisjoni 9. juuni 2009. aasta kirjas sisalduv otsus asjas "Riigiabi CP 183/2009 - Saksamaa, RapidEye AG (tagantjärele kontrollimine MSR 1998 - N 416/2002)" osas, milles komisjon leidis, et riigiabi, mille osatähtsus on 35% brutoekvivalendist ning suurus 44 199 321,36 eurot, ei ole lubatav ning riigiabist, mille osatähtsus on 30,22% ja summa 37 316 000 eurot, tuleb uuesti teatada;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon kiitis 2. oktoobri 2002. aasta otsusega K(2002) 3570 lõplik heaks riigiabi andmise RapidEye AG-le (riigiabi asi nr N 416/2002 - Saksamaa [Brandenburg], riigiabi RapidEye AG-le) raamprogrammi alusel regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele², kusjuures kindlaks määrati riigiabi osatähtsuse ülemmäär ja kõrgeim võimalik summa (edaspidi "komisjoni 2. oktoobri 2002. aasta otsus").

Käesolevas menetluses vaidlustab hageja komisjoni 9. juuni 2009. aasta kirja D(2002) 569 riigiabi CP 183/2009 - Saksamaa, RapidEye AG (tagantjärele kontrollimine MSR 1998 - N 416/2002) kohta. Selles kirjas nõuti, et Saksamaa ametivõimud peaksid eelkõige kinni komisjoni 2. oktoobri 2002. aasta otsusega heaks kiidetud riigiabi osatähtsuse määrast ja selle summast ning kinnitaksid, et selle summa ülempiiri ületavad väljamakstud summad nõutakse tagasi.

Hageja esitab oma hagiavalduse põhjenduseks viis väidet.

Esiteks leiab hageja, et rikutud on EÜ artiklit 87 ja EÜ artiklit 88 ning määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 2 lõiget 1, sest tema arvates on komisjoni 2. oktoobri 2002. aasta otsusega lubatud kuni 35%-lise osatähtsusega riigiabi.

Lisaks leiab hageja, et kostja on kuritarvitanud oma kaalutlusõigust, kui ta ei lubanud vastuolus oma 2. oktoobri 2002. aasta otsusega kuni 35%-lise osatähtsusega riigiabi ilma uue teatamiseta.

Kolmandaks leiab hageja, et rikutud on usalduse kaitse põhimõtet, sest hageja tegi riigiabiga seotud investeeringu sellele toetudes, et talle antakse kuni 35%-lise osatähtsusega riigiabi.

Lisaks leitakse teise võimalusena, et rikutud on EÜ artikli 88 lõiget 3. Hageja leiab siinkohal, et isegi kui komisjoni 2. oktoobri 2002. aasta otsust saaks tõlgendada nii, et sellega on lubatud üksnes kuni 30,22%-lise osatähtsusega riigiabi, siis on seda ületava 35%-lise osatähtsuse puhul tegemist ebaolulise muudatusega, millest ei ole vaja uuesti teatada.

Lõpuks tugineb hageja alternatiivselt määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 3 rikkumisele. Selles osas heidab ta komisjonile ette, et nõudes 35%-lise osatähtsusega riigiabist uuesti teatamist, ei ole ta hinnanud, kas see riigiabi on määruse nr 800/2008 artikli 3 kohaselt teatamiskohustusest vabastatud.

____________

¹ - EÜT 1998, C 107, lk 7.

² - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

³ - Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, lk 3).