Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 18. jaanuaril 2022 – Prokurator Generalny

(kohtuasi C-43/22)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Prokurator Generalny

Muud menetlusosalised: D. J., D[X]. J., Ł. J., S. J., Wojewódzkie Pogotowie Ratunkowe w K.

Eelotsuse küsimused

1.    Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja artikli 5 lõikeid 1–3 koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja artikli 51 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib liikmesriigi justiitsminister avalikustamata kriteeriumite alusel ühest küljest delegeerida kohtuniku kõrgema astme tsiviilkohtusse, mis on pädev lahendama liidu õigusega hõlmatud kohtuasju, määratud või määramata ajaks, teisest küljest aga saab mis tahes hetkel kohtuniku sellest ametist vabastada otsuse alusel, mis ei sisalda põhjendust?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja artikli 5 lõikeid 1–3 koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja artikli 51 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, mis vaatab läbi sellise kohtu otsuse peale esitatud kaebust, mille koosseisu kuulub esimeses küsimuses kirjeldatud viisil delegeeritud kohtunik, on kohustatud omal algatusel uurima, kas selline kohus on sõltumatu ja erapooletu kohus, ka juhul, kui lahendatav kohtuasi ei ole hõlmatud Euroopa Liidu õigusega?

3.    Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja artikli 5 lõikeid 1–3 koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja artikli 51 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et need sätted panevad liikmesriigi kohtule kohustuse tühistada jõustunud kohtuotsus iga kord, kui leitakse, et asja läbivaatamisel osales selline delegeeritud kohtunik ning kohus ei olnud tema osaluse tõttu sõltumatu ja erapooletu, kasutades jõustunud kohtuotsuste tühistamiseks mõeldud õiguskaitsevahendit, nagu erakorraline kaebus, ja kas sellise rikkumise tagajärjed kuuluvad liikmesriigi menetlusautonoomia alla?

____________