Kohtuasi C‑185/15

Marjan Kostanjevec

versus

F&S Leasing GmbH

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vrhovno sodišče)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Artikli 6 punkt 3 – Mõiste „vastuhagi“ – Alusetul rikastumisel põhinev nõue – Tühistatud lahendi alusel maksmisele kuuluva summa tasumine – Ajaline kohaldamine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. oktoobri 2016. aasta otsus

1.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Euroopa Kohtu pädevus – Eelotsuse küsimused – Kvalifitseerimine „kohtumenetluseks“ määruse nr 44/2001 artikli 66 lõike 1 tähenduses – Tagastamistaotlus, mis on esitatud algse hagi uue hindamise raames, kuna selle hagi kohta tehtud jõustunud lahend tühistati – Hõlmamine – Vastuvõetavus

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 66 lõige 1)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Ajaline kohaldamisala – Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriik – 2008. aasta tagastamistaotlus, mis on esitatud algse hagi uue hindamise raames, kuna selle hagi kohta tehtud jõustunud lahend tühistati – Hagi esitamine enne määruse jõustumist – Mõju puudumine – Määruse kohaldatavus eelotsusetaotluse raames

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 66 lõige 1)

3.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Vastuhagi artikli 6 punkti 3 tähenduses – Nõue maksta tagasi summa, mis lepiti kokku kohtuvälise kokkuleppe raames, mis sõlmiti algse hagi kohta tehtud niisuguse otsuse täitmiseks, mis hiljem tühistati – Nõude esitamine samade poolte vahelises uues menetluses, mis on algatatud pärast algse lahendi tühistamist – Põhihagi lahendava kohtu pädevus

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 6 punkt 3)

1.      Tagastamistaotlus, mis on esitatud algse hagi uue hindamise raames, kuna selle hagi kohta tehtud jõustunud lahend tühistati, kvalifitseerida „kohtumenetluseks“ määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 66 lõike 1 tähenduses. Nimelt, kuigi kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte rakendamise korra osas võivad liikmesriikide siseriiklikus õiguses kasutatavad lahendused olla erinevad, on see, et vastavalt asjassepuutuvatele siseriiklikele menetlusnormidele on selline lahend jõustunud, piisav, et asuda seisukohale, et hilisem hagi, milles tuginetakse kohtus teise poole vastu alusetust rikastumisest põhinevale õigusele, kuulub mõiste „kohtumenetlus“ alla selle sätte tähenduses.

(vt punktid 27 ja 28)

2.      Mis puudutab määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ratione temporis kohaldatavust, siis juhul, kui kõik eelotsusetaotluses esitatud küsimused puudutavad alusetul rikastumisel põhinevat hagi, mille hageja esitas 2008. aastal, kuulub see hagi kõnealuse määruse ajalisse kohaldamisalasse.

(vt punkt 29)

3.      Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 6 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega määratud vastuhagi lahendav kohus on pädev lahendama nõuet maksta alusetu rikastumise alusel tagasi summa, mis vastab kohtuvälise kokkuleppe raames kokku lepitud summale, kui see nõue on esitatud samade poolte vahelises uues kohtumenetluses, mis on algatatud pärast lahendi tühistamist, mis tehti nendevahelise esialgse menetluse tulemusel ja mille täitmiseks kohtuväline kokkulepe sõlmiti.

Nimelt peab vastuhagi olema võimalik eraldada hageja taotlusest ja see peab puudutama eraldi väljamõistmist. Seega olukorras, kus liisinguvõtja on esitanud liisinguandja suhtes vastuhagi pärast seda, kui tühistati kohtuotsus, millega liisinguvõtjalt nõuti koos lepingujärgse intressiga välja teatav summa, mis vastab liisingulepingu alusel tähtaegselt maksmata igakuistele maksetele, kujutab kohtuvälise kokkuleppe alusel makstu tagastamise nõue endast liisinguvõtja eraldiseisvat nõuet, mille eesmärk on mõista liisinguandjalt eraldi välja talle alusetult makstu.

Teiseks nõuab määruse nr 44/2001 artikli 6 punkt 3, et vastuhagi aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul; seda väljendit tuleb tõlgendada autonoomselt, võttes arvesse määruse eesmärke. Hea õigusmõistmise huvides on see, et vastuhagi valikuline kohtualluvus võimaldab pooltel sama menetluse käigus ja samas kohtus lahendada kõik oma vastastikused nõuded, millel on ühine alus. Alusetu rikastumise alusel esitatud vastuhagi tagastamise nõude aluseks tuleb lugeda liisingulepingut, mis oli liisinguandja esialgse nõude alus, kuna ilma selle lepinguta ei oleks väidetavat rikastumist vahepeal tühistatud kohtuotsuse alusel makstud summa ulatuses toimunud.

(vt punktid 32–40 ja resolutsioon)