Z´i 14. veebruaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 5. detsembri 2012. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades F-88/09 ja F-48/10: Z versus Euroopa Kohus

(kohtuasi T-88/13 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Z (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat F. Rollinger)

Teine menetluspool: Euroopa Liidu Kohus

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks,

tunnistada apellatsioonkaebus põhjendatuks,

tühistada sellel alusel Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 5. detsembri 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades F-88/09 ja F-48/10: [Z] vs. Euroopa Kohus,

teha otsus vastavalt kohtuasjades F-88/09 ja F-48/10 esitatud hagiavaldustele,

mõista teiselt menetlusosaliselt välja kahe kohtuastme kulud,

jätta hagejale õigus tugineda muudele õigustele, volitustele, väidetele ja esitada muid hagisid.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant üksteist väidet.

Esimene väide põhineb Avaliku Teenistuse Kohtu kolmanda koja erapooletuse puudumisel,

Teine väide põhineb tõhusa õigusliku kaitse puudumisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohtu sekkumine teiste institutsioonide asjadesse on piiratud.

Kolmas väide põhineb kohtunik Rofes i Pujoli pädevuse puudumisel otsustada kohtunik van Raepenbuschi taandamise taotluse üle.

Neljas väide põhineb õiglase kohtumõistmise õiguse rikkumisel võimaluse puudumise tõttu esitada apellatsioon Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale jätta kohtuniku taandamise taotlus rahuldamata.

Viies väide põhineb tõendamist käsitlevate normide rikkumisel ja kohustusel välja selgitada ametisse nimetava asutuse nende põhjenduste tegelik sisu, millel põhinevad üleviimise ja distsiplinaarkaristuse määramise otsused.

Kuues väide põhineb õigusnormi rikkumisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et üleviimise otsus oli vastu võetud üksnes teenistuse huvides Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 7 lõike 1 tähenduses.

Seitsmes väide põhineb õigusnormi rikkumisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et ametikohad on võrdväärsed nimetatud eeskirjade artikli 7 tähenduses.

Kaheksas väide põhineb kaitseõiguse ja õiguse olla ärakuulatud rikkumisel.

Üheksas väide põhineb õigusnormi rikkumisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas vastuvõetamatuks institutsiooni siseselt üleviimise otsuse avaldamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude, kuigi hageja ei olnud kohustatud esitama oma kahju hüvitamise nõuet kohtueelses haldusmenetluses.

Kümnes väide põhineb õigusnormi rikkumisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et kaebuste lahendamise komiteel oli pädevus otsustada hageja kaebuse üle.

Üheteistkümnes väide põhineb õigusnormi rikkumisel, kuna Avaliku Teenistuse Kohus otsustas, et kostja ei olnud rikkunud personalieeskirjade lisa IX artikleid 1-3, kaitseõigusi ega distsiplinaarmenetluse võistlevuse põhimõtet.