Kohtuasi T‑88/13 P

(avaldamine väljavõtetena)

Z

versus

Euroopa Liidu Kohus

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Avaliku Teenistuse Kohtu erapooletus – Kohtuniku taandamise taotlus – Teenistusse ennistamine – Teenistuse huvid – Palgaastme ja ametikoha vastavuse reegel – Personalieeskirjade artikli 7 lõige 1 – Distsiplinaarmenetlus – Kaitseõigused

Kokkuvõte – Üldkohtu (apellatsioonikoda) 19. juuni 2015. aasta otsus

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Vahetu rahuldamata jätmine – Kinnitav akt – Vastuvõetamatus

(personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebus akti peale, mille peale on esitatud hagi – Mõju puudumine administratsiooni kohustusele kaebus läbi vaadata

(personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Euroopa Liidu Kohus – Liidu kohtunike sõltumatuse kohustus – Ulatus – Institutsioonisiseste haldusülesannete täitmine – Lubatavus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 4)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 141)

2.      Mis puudutab personalieeskirjade artikliga 90 kehtestatud kaebemenetlust, siis peab hageja saama nõuda liidu kohtult kaebuse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasuse kontrollimist, mitte üksnes kaebuse esemeks olnud esialgse õigusakti õiguspärasuse kontrollimist.

Nimelt kaebuse esitaja huvi selles suhtes, et kaebus vaadatakse läbi nõuetekohases menetluses ja seega, et kaebuse rahuldamata jätmise otsus tühistatakse, kui menetlus oli nõuetevastane, tuleb hinnata eraldi, mitte seoses kaebusega, mis oli esitatud esialgse õigusakti peale, mis oli asjaomase kaebuse ese. Kui asi oleks teisti, siis ei saaks huvitatud isik kunagi vaidlustada kaebuse läbivaatamise menetluses tehtud vigu, mis aga takistasid huvitatud isikul lasta administratsiooni otsust uuesti hinnata nõuetekohases kohtueelses menetluses; see oleks alati nii, kui esialgne õigusakt, mille peale kaebus esitati, on kohtulikult edasi kaevatud. Nii jääks ta ilma võimalusest kasutada menetlust, mille eesmärk on võimaldada ja soodustada ametnike ja administratsiooni vahel tekkinud erimeelsuse lahendamist kompromissiga ning kohustada asutust, millest ametnik sõltub, oma otsus ametniku võimalike vastuväidete korral uuesti läbi vaatama, tehes seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

(vt punktid 144–146)

3.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 4 esimese lõigu, mille kohaselt kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta, eesmärk on tagada kohtunike sõltumatus nii nende ülesannete täitmise ajal kui ka pärast seda muu hulgas nii liikmesriikide kui ka teiste liidu institutsioonide suhtes. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 4 muud lõigud järgivad samuti kohtunike sõltumatuse eesmärki.

Euroopa Kohtu põhikirja artikli 4 esimest lõiku ei saa siiski tõlgendada nii, et see välistab institutsioonisiseste haldusülesannete täitmise. See, et kohtunikud täidavad institutsioonisiseseid haldusülesandeid, ei kahjusta aga nende sõltumatust, ja see võimaldab tagada institutsiooni haldusautonoomia.

(vt punkt 167)