Arysta LifeScience Great Britain Ltd 15. aprillil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 9. veebruari 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-740/18: Taminco ja Arysta LifeScience Great Britain versus komisjon

(kohtuasi C-259/22 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Arysta LifeScience Great Britain Ltd (esindaja: advokaat C. Mereu)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Taminco BVBA

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

tühistada vaidlustatud määrus¹ ja mõista apellatsioonimenetluse ja Üldkohtu menetluse kulud välja vastustajalt või mõista apellatsioonimenetluse kulud välja vastustajalt ning suunata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Üldkohtule.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et apellandi kaitseõigused piirduvad määruse nr 844/2012 artikli 12 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 1 konkreetselt ettenähtuga. Üldkohus rikkus õigusnorme, sest ta ei asunud seisukohale, et ainete heakskiidu pikendamise menetlus on haldusmenetlus, mistõttu apellant saab teostada oma kaitseõigusi ulatuslikumalt, kui on ette nähtud selliseid õigusi sõnaselgelt kehtestava õigusliku raamistiku (näiteks määrus nr 1107/2009¹ ja määrus nr 844/2012² ) konkreetsetes sätetes.

Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et apellant ei saa võtta oma taotlust tagasi seoses ühega tüüpilistest kasutusviisidest. Määruste nr 1107/2009 ja nr 844/2012 kohaselt tähendab tüüpiliste kasutusviiside valiku võimalus heakskiidu pikendamise menetluse alguses seda, et taotlust on seoses konkreetsete kasutusviisidega menetluse raames hiljem võimalik tagasi võtta ning viimane on esimese vältimatu tagajärg.

Samuti rikkus Üldkohus õigusnorme seeläbi, et ta leidis, et on kohaldatav Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) dokument „Administrative Guidance“. Heakskiidu pikendamise menetlus on üksainus menetlus, mis koosneb kahest üksteisega seotud etapist. Seetõttu ei oma tähtsust see, et EFSA kõnealune dokument käib menetluse kohta, mis algab „taotluse esitamisega ja lõppeb EFSA järelduse vastuvõtmise ning avaldamisega“, ning ei saa väita, et sellest tulenevalt saab taotluse tagasi võtta ainult EFSAs toimuvas menetluse esimeses etapis.

Üldkohus rikkus õigusnorme ja/või moonutas tõendeid, jõudes sel moel ekslikule õiguslikule järeldusele, tuginedes aine kasutamisele lehtedele/okastele pritsimiseks, et õigustada oma järeldusi seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks. Ta viitas ebakoherentselt probleemidele, mis seonduvad kasutamisega seemnete töötlemiseks – millega seoses apellant võttis oma taotluse tagasi –, et teha järeldus, et „komisjon [ei olnud] kohustatud võtma vaidlustatud rakendusmääruse aluseks ainuüksi põhjusi, mis on seotud tiraami kasutamisega seemnete töötlemiseks“.

Lisaks sellele rikkus Üldkohus õigusnorme ja/või moonutas tõendeid, sest ta leidis, et komisjon muutis vaidlustatud määrust nõuetekohaselt selleks, et võtta arvesse taotluse tagasivõtmist seoses kasutamisega lehtedele/okastele pritsimiseks. Vaidlustatud määruses nähakse endiselt ette tiraami heakskiidu pikendamata jätmine probleemide alusel, mis seonduvad selle kasutamisega seemnete töötlemiseks, millega seoses apellant võttis oma taotluse tagasi (näiteks vaidlustatud määruse põhjenduses 8 on öeldud, et „Toiduohutusamet tegi kindlaks, et lehtede/okaste pritsimiseks tiraami kasutamisel avaldub suur ja vahetu oht tarbijatele ja töötajatele“).

Üldkohus rikkus õigusnorme, moonutas tõendeid ja/või tegi oma järeldused ebakoherentsete põhjenduste alusel ja/või neid üldse põhjendamata, kui ta leidis, et metaboliit M1 on asjakohane hinnangu andmisel kasutamisele seemnete töötlemiseks. Üldkohus oleks pidanud jätma tähelepanuta mis tahes viited metaboliidile M1, mis on otseselt seotud kasutamisega seemnete töötlemiseks, sest taotlus võeti seoses selle kasutusviisiga tagasi.

Üldkohus tegi sama, kui ta leidis, et metaboliidi DMCS sisalduse tõttu esineb oht seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks. Metaboliidist DMCS tulenevat ohtu tuleb seemnete töötlemise seisukohast pidada vastuvõetavaks, sest kontsentratsioon on seemnete töötlemise puhul väiksem ning jääb alla ohutuskünnise.

Üldkohus tõlgendas vääralt ettevaatuspõhimõtet ja/või rikkus õigusnorme ja/või moonutas toimiku tõendeid, jõudes seetõttu väärale õiguslikule järeldusele, kui ta leidis, et komisjon analüüsis mõju ettevaatuspõhimõtte seisukohast õigesti. Komisjon ei analüüsinud mõju üldse, vaid lihtsalt järeldas, et „tuvastatud ohud ja probleemid on olulisemad mõjust, mida aine võimalik kaotus avaldab“. Komisjon oleks pidanud vähemalt täpsustama, mida ta sellele järeldusele jõudmiseks väidetavalt arvesse võttis.

____________

¹     Komisjoni 9. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1500, milles käsitletakse toimeaine tiraami heakskiidu pikendamata jätmist ning tiraami sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi keelamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (ELT 2018, L 254, lk 1).

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 309, lk 1).

¹     Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT 2012, L 252, lk 26).