19. veebruar 2010 esitatud hagi - Riva Fire versus komisjon

(Kohtuasi T-83/10)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Riva Fire SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Merola, M. Pappalardo, T. Ubaldi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

Esimese võimalusena:

tühistada otsus tervikuna, kui juurdlus peaks ilmsiks tooma, et kõiki selle otsuse aluseks olnud faktilisi- ja õiguslikke asjaolusid ei antud otsuse langetamiseks komisjoni liikmete käsutusse;

igal juhul tühistada otsuse artikkel 1, milles tõdetakse, et hageja osales raudbetoonsarruseid (varrastena või rullides) puudutavas jätkuvas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk või tagajärg oli hindade kindlaksmääramine ja tootmise või müügi piiramine ja/või kontroll ühenduse turul;

sellest tulenevalt tühistada komisjoni otsuse artikkel 2, millega määrati hagejale trahv summas 26,9 miljonit eurot.

Teise võimalusena:

vähendada vaidlustatud otsuse artikli 2 kohaselt hagejale määratud 26,9 miljoni euro suurust trahvi, kinnitades uue trahvisumma.

Igal juhul:

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. septembri 2009. aasta otsuse K (2009) 7492 (lõplik) ESTÜ asutamislepingu artikli 65 rikkumise kohta (juhtum COMP/37.956 - Raudbetoonsarrused, uuesti vastuvõtmine), komisjoni 8. detsembri 2009. aasta otsusega K (2009) 9912 (lõplik) täiendatud ja muudetud kujul. Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kaheksa väidet.

Esiteks väidab hageja, et komisjonil puudub pädevus tuvastada ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 1 rikkumine seoses faktiliste asjaoludega, mis kuuluvad ka pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist selle artikli kohaldamisalasse, ja seega ei ole komisjon ka pädev määrama selle eest karistust määruse nr 1/2003¹ artikli 7 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 alusel, sest neis normides on viidatud ainult EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumisele (nüüd ELTL artiklid 101 ja 102).

Teiseks väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub määruse (EMÜ) nr 17/62² artikli 10 lõikeid 3 ja 5 ning määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 lõikeid 1 ja 3, sest otsusest ei nähtu, et komisjon oleks vastavalt nendes artiklites sätestatule konsulteerinud tavalises korras nõuandekomiteega ja et see komitee oleks saanud kogu vajaliku teabe selle rikkumise terviklikuks sisuliseks hindamiseks, mille otsuse adressaadiks olevad ettevõtjad vaidlustasid.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon rikkus ESTÜ asutamislepingu artikli 36 lõiget 1, sest keeldudes avaldamast trahvide määramisel väidetavalt kasutatud kriteeriume, piiras ta otsuse adressaatide võimalust esitada omapoolsed märkused.

Neljandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004³ artikleid 10 ja 11 (komisjoni poolt muudetud kujul) ja huvitatud ettevõtjate kaitseõigusi, sest pärast seda, kui Üldkohus oli komisjoni algse otsuse tühistanud, võttis komisjon vastu vaidlustatud otsuse, edastamata ettevõtjatele neile esitatavate etteheidete kohta uut teatist.

Viiendaks väidab hageja, et otsus oli puudulikult ja vastuoluliselt põhjendatud esiteks osas, milles sellega piirati geograafiline võrdlusturg Itaalia Vabariigi territooriumiga ja teiseks osas, milles seal on väidetud, et kartellikokkulepe avaldab mõju ühenduse kaubavahetusele seoses põhimõtte lex mitior kohaldamisega.

Kuuendaks väidab hageja, et komisjoni analüüs, mis on esitatud vaidlustatud otsuses, on vigane tulenevalt faktilistele asjaoludele antud ebaõigest hinnangust, mis tõi endaga kaasa ESTÜ asutamislepingu väära kohaldamise seoses mitmete väidetava rikkumise aspektidega, sh betoonsarruste alushinna kinnitamisega seonduva kartellikokkuleppe osapooled, diameetriga seotud hinnalisa kinnitamine, tootmise ja/või müügi piiramine või kontroll.

Seitsmendaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on vigane ega ole piisavalt põhjendatud (sh puudulik uurimine) osas, milles see paneb hagejale süüks kogu rikkumise tervikuna.

Kaheksandaks väidab hageja, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2, komisjoni 1996. aasta leebema kohtlemise teatist ja komisjoni 1998. aasta suuniseid trahvide arvutamise kohta.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

² - EMÜ Nõukogu: Määrus nr 17, esimene määrus asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta (EÜT L 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3).

³ - Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81).