EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)
1. august 2022(*)
Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 56 – Kindlustusteenused – Maksustatavate tehingute koht – Nõuete lahendamise teenused, mida osutab kolmandast isikust äriühing kindlustusandja nimel ja tema arvel
Kohtuasjas C‑267/21,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kassatsioonikohus) 25. märtsi 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 23. aprillil 2021, menetluses
Uniqa Asigurări SA
versus
Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală de Soluţionare a Contestaţiilor,
Direcţia Generală de Administrare a Marilor Contribuabili,
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president I. Jarukaitis, kohtunikud M. Ilešič ja Z. Csehi (ettekandja),
kohtujurist: A. M. Collins,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Uniqa Asigurări SA, esindaja: advokaat R. Bufan,
– Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja A. Rotăreanu,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja E. A. Stamate,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1), muudetud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/8/EÜ (ELT 2008, L 44, lk 11), artikli 59 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud ühelt poolt Uniqa Asigurări SA (edaspidi „Uniqa“), asukoht Rumeenia, ning teiselt poolt Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală de Soluţionare a Contestaţiilor (riigi maksuameti vaiete läbivaatamise peadirektoraat, Rumeenia) ja Direcţia Generală de Administrare a Marilor Contribuabili (suurte maksumaksjate haldamise peadirektoraat, Rumeenia) (edaspidi koos „maksuhaldur“) vahelises kohtuvaidluses selle koha kindlaksmääramise üle, kus käibemaksu kogumise eesmärgil loetakse teenuse osutamine toimunuks.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Kuues direktiiv
3 Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT 1977, L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23; edaspidi „kuues direktiiv“) artiklis 9 „Teenuste osutamine“ oli sätestatud:
„1. Teenuse osutamise kohaks on teenuse osutaja tegevuskoht või teenuse osutamise asukoht või nimetatud tegevuskoha või asukoha puudumise korral tema alaline elu‑ või asukoht või peamine elukoht.
2. Sellest olenemata:
[…]
c) on teenuste osutamise kohaks, mis on seotud:
[…]
– materiaalse vallasvara väärtuse hindamisega,
[…]
nimetatud teenuste tegeliku osutamise koht;
e) on allpool nimetatud teenuste osutamise korral väljaspool ühendust asuvatele klientidele või maksukohustuslastele, kes asuvad ühenduses, kuid mitte tarnijaga samas liikmesriigis, teenuste osutamise kohaks kliendi tegevuskoht või teenuste kasutamise asukoht või nimetatud tegevuskoha või asukoha puudumise korral tema alaline elu‑ või asukoht või peamine elukoht:
[…]
– konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused jms teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused,
[…]“.
4 Kuues direktiiv tunnistati kehtetuks ja asendati direktiiviga 2006/112, mis jõustus 1. jaanuaril 2007.
Direktiiv 2006/112
5 Direktiivi 2006/112 V jaotis „Maksustatavate tehingute koht“ sisaldas 3. peatükki „Teenuste osutamise koht“, milles paiknesid direktiivi artiklid 43–59.
6 Artikli 56 lõike 1 punktis c oli sätestatud:
„1. Järgmiste teenuste osutamise korral väljaspool [Euroopa Liitu] asuvatele teenuse saajatele või maksukohustuslastele, kes asuvad [liidus], kuid mitte teenuse osutajaga samas liikmesriigis, on teenuste osutamise kohaks teenuse saaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht või nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel tema alaline elu‑ või asukoht või peamine elukoht:
[…]
c) konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused;
[…]“.
7 Direktiivi 2006/112, muudetud direktiiviga 2008/8, artikli 59 punktis c on alates 1. jaanuarist 2010 sätestatud:
„Mittemaksukohustuslasele, kelle asukoht või alaline asu‑ või elukoht või peamine elukoht on väljaspool [liitu], osutatud järgmiste teenuste osutamise kohaks on koht, kus on kõnealuse isiku asukoht, tema alaline asu‑ või elukoht või peamine elukoht:
[…]
c) konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused;
[…]“.
Rumeenia õigus
8 Seaduse nr 571/2003 maksuseadustiku kohta (Legea nr. 571/2003 privind Codul fiscal) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „maksuseadustik“) artiklis 133 on sätestatud:
„(1) Teenuse osutamise kohaks on teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust teenust osutatakse.
(2) Erandina lõikest 1 loetakse järgmiste teenuste osutamise korral teenuse osutamise kohaks:
[…]
g) koht, kus on teenuse saaja asukoht või püsiv tegevuskoht, tingimusel, et teenuse saaja asukoht või püsiv tegevuskoht on väljaspool [liitu] või et ta on maksukohustuslane, kes sellena tegutseb ja kellel on [liidus] asukoht või püsiv tegevuskoht, kuid mitte teenuse osutajaga samas riigis, kui tegemist on järgmiste teenustega:
[…]
5) konsultantide, inseneride, juristide ja advokaatide, raamatupidajate, sertifitseeritud audiitorite, konsultatsioonifirmade teenused ja muud sarnased teenused;
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
9 Uniqa pakub Rumeenias kindlustuspoliise, mis hõlmavad liiklusõnnetuste riske ja ravikulusid, mis on tekkinud väljaspool selle liikmesriigi territooriumi.
10 Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse osas on Uniqa sõlminud partnerluslepingud 26 äriühinguga, kelle asukoht on väljaspool Rumeenia territooriumi (edaspidi „partnerettevõtjad“). Partnerettevõtjad lahendavad Uniqa klientide nõudeid riigis, kus õnnetus juhtus. Nad haldavad kahjuhüvitisnõudeid, eelkõige avavad kahjutoimikuid, kontrollivad kindlustuspoliisi kehtivust, uurivad õnnetuse põhjusi ja asjaolusid, tuvastavad kahju, hindavad kahju suurust, teevad ettepaneku alternatiivideks või remonditööks, hindavad hüvitise suurust, kontrollivad hinnapakkumisi, hüvitavad remonditöid ja uurivad regressinõudeid. Õnnetusjuhtumiga tekitatud kuni 15 000 euro suuruse varakahju puhul võivad partnerettevõtjad kahjuhüvitisnõudeid vabalt heaks kiita või rahuldamata jätta, jäädes samal ajal nii kindlustatute kui ka Uniqa ees vastutavaks nõuete lahendamise raames tehtud maksete põhjendatuse ja makstud summa suuruse eest. Rohkem kui 15 000 euro suuruse varakahju korral peavad nad kahjuhüvitisnõude lahendamisel tegema Uniqaga koostööd.
11 Ravikindlustuse osas haldab Coris International kindlustusvõtjate esitatud kahjuhüvitisnõudeid Uniqa nimel ja arvel. Eeskätt on Coris International võtnud endale kohustuse tagada kindlusvõtjatele abi ööpäev läbi ning osutada neile tehnilist, korralduslikku ja õigusabi. Lisaks määrab see äriühing kindlaks hüvitise summa ja tagab selle maksmise, samuti teavitab Uniqat toimunud sündmustest.
12 Uniqa ei deklareerinud pöördmaksustamise korra alusel tasumisele kuuluvat käibemaksu teenustelt, mille eest partnerettevõtjad ja Coris International olid talle käsitlemistasude ja nõuete lahendamise tasude kohta arved esitanud ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2009, kuna maksuseadustiku artikli 133 lõike 1 kohaselt oli teenuste osutamise kohaks teenuste osutaja asukoht.
13 Ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011 hõlmava kontrolli tulemusena määras maksuhaldur Uniqale täiendava käibemaksu kogusummas 3 439 412 Rumeenia leud (RON) (ligikaudu 698 596 eurot) ja kõrvalkohustused kogusummas 3 706 077 leud (ligikaudu 752 760 eurot) seoses eelmises punktis nimetatud teenustega.
14 Maksuhaldur leidis, et kohaldada ei tule mitte maksuseadustiku artikli 133 lõikes 1 ette nähtud üldreeglit, vaid selle seadustiku artikli 133 lõike 2 punkti g alapunktis 5 sätestatud erandit. Seetõttu asus ta seisukohale, et partnerettevõtjate ja Coris Internationali osutatud teenuste osutamise koht asub liikmesriigis, kus on teenusesaaja asukoht, st Rumeenias.
15 Uniqa vaie maksuotsuse ja maksukontrolli aruande peale, millega temalt nõuti käesoleva kohtuotsuse punktis 13 nimetatud summade tasumist, jäeti 15. septembri 2016. aasta otsusega rahuldamata. Uniqa esitas seejärel 23. detsembril 2016 Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) kaebuse vaideotsuse, maksuotsuse ja kontrolliaruande tühistamise nõudes.
16 See kohus kinnitas 19. juuni 2018. aasta kohtuotsuses, et nõuete lahendamise teenuste osutamise kohaks on teenuse saaja asukoht, käesoleval juhul Rumeenia, leides, et need teenused on analoogsed kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e kolmandas taandes viidatud inseneriteenustega, nagu neid on tõlgendatud 7. oktoobri 2010. aasta kohtuotsuses Kronospan Mielec (C‑222/09, EU:C:2010:593). Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) tühistas osaliselt maksuhalduri aktid, mida on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktis 15, kuna maksukontroll oli kestnud põhjendamatult pikka aega, ja jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata.
17 Uniqa ja maksuhaldur esitasid mõlemad selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
18 Viimati nimetatud kohus märgib, et Euroopa Kohus on juba tõlgendanud erandeid, mis puudutavad teenuse osutamise koha kindlaksmääramist. Eeskätt leidis ta 16. septembri 1997. aasta kohtuotsuses von Hoffmann (C‑145/96, EU:C:1997:406), et väljend „muud sarnased teenused“ ei puuduta mitte kutsealasid nagu advokaadid, nõustajad, sertifitseeritud audiitorid või insenerid, vaid üksnes teenuseid. Pealegi ei viita see väljend kuuendas direktiivis nimetatud erinevate tegevusalade mis tahes ühisele tunnusele, vaid teenustele, mis on sarnased mõne nimetatud tegevusalaga eraldi võetuna.
19 Siiski ei võimalda see kohtupraktika lahendada põhikohtuasjas küsimust, kas tegemist on kompleksse teenusega, mis hõlmab mitut tegevust, mida tuleb analüüsida kui ühte tervikut, nagu partnerettevõtjate ja Coris Internationali osutatavad nõuete haldamise ja lahendamise teenused.
20 Neil asjaoludel otsustas Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi [2006/112, muudetud direktiiviga 2008/8,] artikli 59 sätete tõlgendamisel saab kahjukäsitluse ja kahju hindamise teenused, mida [partnerettevõtjad] osutavad kindlustusseltsile viimase nimel ja arvel, määrata kategooriasse „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused“?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
21 Tuleb märkida, et väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimus vajaduse korral ümber sõnastada. Ka võib Euroopa Kohus arvesse võtta neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimustes viidanud (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus Ministrstvo za obrambo, C‑742/19, EU:C:2021:597, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 Sellega seoses tuleb täheldada, et direktiiviga 2008/8 muudetud redaktsioonis on direktiivi 2006/112 artikkel 59 kohaldatav alates 1. jaanuarist 2010. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud teabest nähtub aga, et vaidlus põhikohtuasjas puudutab partnerettevõtjate ja Coris Internationali osutatud teenustelt käibemaksu deklareerimata jätmist Uniqa poolt ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2009. Neil asjaoludel ei ole see säte ajaliselt põhikohtuasjas kohaldatav.
23 Võttes aga arvesse põhikohtuasja faktilisi asjaolusid ja esitatud küsimuse sõnastust, tuleb nentida, et vaidluse lahendamisel on asjakohane direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tõlgendus.
24 Neil asjaoludel tuleb selleks, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab tal tema menetluses oleva kohtuasja lahendada, esitatud küsimus ümber sõnastada ja asuda seisukohale, et see kohus küsib sisuliselt, kas direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nõuete lahendamise teenused, mida kolmandast isikust äriühingud osutavad kindlustusseltsi nimel ja arvel, on selles sättes nimetatud „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused“.
25 Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meede tuletada, et direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c ei peeta silmas mitte selliseid elukutseid nagu advokaat, konsultant, raamatupidaja või insener, vaid teenuste osutamist. Liidu seadusandja kasutab selles sättes nimetatud elukutseid vahendina, mille abil määratleda seal sätestatud teenusekategooriaid (vt analoogia alusel 7. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Kronospan Mielec, C‑222/09, EU:C:2010:593, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Järelikult on oluline kindlaks teha, kas nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, kuuluvad direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c loetletud elukutsete raames peamiselt ja tavaliselt osutatavate teenuste hulka (vt analoogia alusel 16. septembri 1997. aasta kohtuotsus von Hoffmann, C‑145/96, EU:C:1997:406, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Sellega seoses tuleb kõigepealt täpsustada, et võttes arvesse kahte asjaolu, millest esimese kohaselt tuleb iga teenuse osutamist üldjuhul pidada eraldiseisvaks ja sõltumatuks ning teise kohaselt ei tohi majanduslikus mõttes ühe teenuse osutamisest koosnevat tehingut kunstlikult osadeks lahutada, et vältida käibemaksusüsteemi toimimise moonutamist, tuleb uurida asjaomase tehingu iseloomulikke tunnuseid, et teha kindlaks, kas osutatud teenused kujutavad endast mitut eraldiseisvat põhiteenust või ühte teenust. ELTL artikliga 267 kehtestatud koostöö raames on liikmesriigi kohtu ülesanne teha kindlaks, kas maksukohustuslane osutas konkreetsel juhul ühte teenust, ning hinnata selles osas lõplikult kõiki faktilisi asjaolusid (vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Field Fisher Waterhouse, C‑392/11, EU:C:2012:597, punktid 18 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika).
28 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kujutavad põhikohtuasjas arutusel olevad nõuete lahendamise teenused endast kompleksteenuseid, mis hõlmavad mitut tegevust, mida tuleb analüüsida kui tervikut. Eelkõige, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 10 ja 11, hõlmavad partnerettevõtjate osutatavad teenused kõiki tegevusi, mis on seotud Uniqa klientide nõuete lahendamisega riikides, kus kahjunõuded tekivad. Need teenused hõlmavad ka otsustusõiguse teostamist, kuna need nõuavad õnnetusjuhtumiga põhjustatud kuni 15 000 euro suuruse varakahju korral hüvitisnõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist. Samuti haldab Coris International ravikindlustuse osas kindlustusvõtjate hüvitisnõudeid Uniqa nimel ja arvel, osutades kõiki vajalikke korralduslikke, tehnilisi ja õigusteenuseid.
29 Selle sissejuhatava täpsustuse järel tuleb esiteks märkida, et inseneri kutsealal töötamine hõlmab teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et tegemist ei ole mitte ainult konkreetsete probleemide puhul olemasolevate teadmiste ja olemasoleva tehnoloogia kasutamisega, vaid ka uute teadmiste omandamise ja uue tehnoloogia arendamisega, et lahendada neidsamu või uusi probleeme (7. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Kronospan Mielec, C‑222/09, EU:C:2010:593, punkt 21).
30 Nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel ning mida on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktides 10 ja 11, ei kuulu aga nendele tunnustele vastavate teenuste hulka. Eelkõige, kuigi ei näi olevat välistatud, et insener võib läbi viia liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hindamise, ei ole selline tegevus ilmselgelt hõlmatud selle kutseala raames peamiselt ja tavaliselt osutatavate teenustega, nagu need on kindlaks määratud käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis. Lisaks ei saa sellist võimalust ette näha ka juhul, kui tegemist on patsientide hindamisega välisreisidega seotud ravikindlustuse raames.
31 Seega tuleb tõdeda, et nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei kuulu mõiste „inseneride teenused“ alla direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tähenduses.
32 Teiseks, mis puudutab advokaadi kutseala raames osutatavaid teenuseid, siis on Euroopa Kohus juba leidnud, et nende peamine ja tavapärane eesmärk on isiku huvide esindamine ja kaitsmine, reeglina vastuolude ja huvide konflikti korral (vt selle kohta 16. septembri 1997. aasta kohtuotsus von Hoffmann, C‑145/96, EU:C:1997:406, punkt 17, ja 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑401/06, EU:C:2007:759, punktid 36 ja 37).
33 Lisaks on Euroopa Kohus täpsustanud, et advokaadi poolt osutatavad teenused on eelkõige suunatud õigusliku nõude rahuldamisele (vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑401/06, EU:C:2007:759, punkt 39).
34 Sellised teenused, nagu partnerettevõtjad ja Coris International nõuete lahendamise käigus osutavad, ei ole aga advokaadi kutsealal põhiliselt ja tavaliselt osutatavad teenused. Viimati nimetatud teenuseid iseloomustab nimelt nende panus õigusemõistmisse, samas kui nõuete lahendamise teenused kindlustusseltsi nimel ja arvel kuuluvad laiemalt majandustegevuse alla.
35 Täpsemalt on selliste nõuete lahendamise teenuste peamine eesmärk tekkinud kahju või ravikulude tuvastamine ja hindamine ning kindlustatud isikule makstava hüvitise hindamine ja vajaduse korral hüvitise tegelik väljamaksmine ning seetõttu ei kuulu need tingimata kohtuvaidluste valdkonda. Seega ei nõua need teenused a priori kindlustusseltsi huvide esindamist ja kaitsmist vastuolude ja huvide konflikti korral, isegi kui advokaadi teenuste kasutamine võib hiljem osutuda vajalikuks.
36 Siit järeldub, et nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei kuulu mõiste „juristide teenused“ alla direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tähenduses.
37 Kolmandaks tuleb nentida, et sellised nõuete lahendamise teenused, mida osutavad partnerettevõtjad ja Coris International, ei vasta teenustele, mida konsultant, konsultatsioonibüroo või raamatupidaja põhiliselt ja tavaliselt osutab. Nimelt, erinevalt nõustamisteenustest eeldavad nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, otsustusõiguse teostamist hüvitise maksmise või selle maksmisest keeldumise küsimuses, mis ei ole nõustamisteenustele ülekantav.
38 Neljandaks tuleb kindlaks teha, kas nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, kuuluvad direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c nimetatud „muude sarnaste teenuste“ alla.
39 Mõiste „muud sarnased teenused“ ei viita mitte selles sättes viidatud erisuguste tegevuste mõnele ühisele tunnusele, vaid teenustele, mis on sarnased mõne nimetatud tegevusega eraldi võetuna. Nii tuleb teenust pidada sarnaseks mõne selles artiklis nimetatud tegevusega, kui mõlemad teenivad sama eesmärki (vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑401/06, EU:C:2007:759, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Sellega seoses piisab, kui märkida, et selliste teenuste eesmärk on nende kahjuhüvitisnõuete haldamine ja menetlemine, mille on esitanud selle kindlustusseltsi kindlustusvõtjad, kelle nimel ja arvel teenuseid osutatakse.
41 Seega nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu edastatud teabest, et partnerettevõtjate osutatavad nõuete lahendamise teenused kujutavad endast kompleksseid nõuete haldamise ja lahendamise teenuseid, mis hõlmavad mitut tegevust, mida tuleb analüüsida kui tervikut, mille eesmärk on hüvitada kahjustatud isikule väljaspool tema elukohaliikmesriiki tekitatud kahju vastavalt menetlustele, mida ta tunneb. Ühtlasi täpsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus seoses Coris Internationali osutatud teenustega, et need kujutavad endast tegevust, mille eesmärk on lahendada nõuded, mille on esitanud isikud, kes omavad Uniqa poolt oma klientidele väljastatud välisreisi ravikindlustuspoliisi, mis hõlmab muu hulgas kindlusvõtjatele abi tagamist ööpäev läbi ning neile tehnilise, korraldusliku ja õigusabi andmist.
42 Mitte ükski direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c loetletud inseneride, juristide, raamatupidajate, konsultatsioonibüroode või konsultantide teenus ei teeni aga käesoleva kohtuotsuse punktis 40 nimetatud eesmärki.
43 Siit järeldub, et nõuete lahendamise teenuseid, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei saa pidada „muudeks sarnasteks teenusteks“ direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tähenduses.
44 Viiendaks ja viimaseks tuleb samuti tõdeda, et selliseid nõuete lahendamise teenuseid ei saa pidada sarnaseks andmetöötlusteenustega ega võrdsustada teabe andmisega.
45 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nõuete lahendamise teenused, mida kolmandast isikust äriühingud osutavad kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei ole selles sättes nimetatud „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused“.
Kohtukulud
46 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 56 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nõuete lahendamise teenused, mida kolmandast isikust äriühingud osutavad kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei ole selles sättes nimetatud „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus‑ ning teabeandmisteenused“.
Allkirjad