Language of document : ECLI:EU:T:2019:690

ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)

24. september 2019(*)

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi V V–WHEELS taotlus – Varasemad Euroopa Liidu, riigisisesed ja registreerimata kujutismärgid VOLVO – Suhteline keeldumispõhjus – Tähiste sarnasus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 5

Kohtuasjas T‑356/18,

Volvo Trademark Holding AB, asukoht Göteborg (Rootsi), esindajad: advokaat T. Dolde ja solicitor M. Hawkins,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: S. Bonne ja H. O’Neill,

kostja,

teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli

Paalupaikka Oy, asukoht Iisalmi (Soome),

mille ese on hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 21. märtsi 2018. aasta otsuse (asi R 1852/2017-4) peale, mis käsitleb Volvo Trademark Holdingu ja Paalupaikka vahelist vastulausemenetlust,

ÜLDKOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud E. Bieliūnas ja A. Kornezov (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik R. Ūkelytė,

arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. juunil 2018,

arvestades kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. oktoobril 2018,

arvestades 16. mail 2019 toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Paalupaikka Oy esitas 4. augustil 2015 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)), ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.

2        Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:Image not found

3        Kõnealust tähist on registreerimistaotluses kirjeldatud kui „sinine ring, mille keskel asub hõbedane [kirjatäht „v“]“, kusjuures ringjoont „ääristab hõbedane kitsas raam“ ja see paikneb ülalpool „sõna „v‑wheels“, milles kirjatäht „[v]“ […] on hõbedane [ja] muude tähtede värvus on sinine“. Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 12 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „sõiduautode rattaveljed; sõidukite rattaveljed; rattad; sõidukirullikud [rattad]; sõiduautorattad; mootorratta rattad; sõidukirattad; kärude [sõidukid] rullikud; rattad [maismaasõidukite osad]; kartautode rattad; rattad, rehvid ja roomikud“.

4        Kaubamärgitaotlus avaldati 25. septembri 2015. aasta väljaandes Bulletin des marques de l’Union européenne nr 182/2015.

5        Hageja Volvo Trademark Holding AB esitas 31. detsembril 2015 taotletava tähise registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas vastulause.

6        Vastulause tugines järgmistele varasematele kaubamärkidele, mis hõlmasid kõiki klassi 12 kuuluvaid kaupu:

–        ELi kujutismärk, mille registreerimisnumber on 10397016 ja mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        ELi kujutismärk, mille registreerimisnumber on 4804522 ja mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        ELi kujutismärk, mille registreerimisnumber on 9045311 ja mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        Soome kujutismärk, mille registreerimisnumber on 66240 ja mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        Rootsi kujutismärk, mille registreerimisnumber on 385923 ja mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        Rootsi kujutismärk, mille registreerimise taotlus esitati 22. augustil 2014 ja mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        Euroopa Liidus üldtuntud kaubamärk, mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        liidus üldtuntud kaubamärk, mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        liidus üldtuntud kaubamärk, mis on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

7        Vastulause toetuseks esitati määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5) toodud põhjendused.

8        Vastulausete osakond lükkas 19. juunil 2017 vastulause tervikuna tagasi.

9        Hageja esitas 22. augustil 2017 EUIPO-le määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 66–71) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

10      EUIPO neljanda apellatsioonikoja 21. märtsi 2018. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) jäeti kaebus rahuldamata. Eelkõige asus apellatsioonikoda esiteks seisukohale, et taotletav tähis on vastulause toetuseks esitatud varasematest kaubamärkidest erinev ja seega ei esine segiajamise tõenäosust määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Seejärel lükkas ta tagasi nimetatud määruse artikli 8 lõikel 5 põhineva vastulause põhjenduse, kuna selle sätte kohaldamise esimene tingimus ei ole vastandatud tähiste erinevuse tõttu täidetud. Lõpetuseks väitis ta, et ei arvamusküsitlused ega Patentstyret’i (Norra tööstusomandi amet) otsus, mille hageja esitas, ei sea neid järeldusi kahtluse alla.

 Poolte nõuded

11      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista menetluskulud, sealhulgas EUIPO vastulausete osakonna ja neljanda apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

12      EUIPO palub Üldkohtul:

–        jätta hagi tervikuna rahuldamata;

–        mõista tema kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

13      Hageja põhjendab hagi nelja väitega. Esimese ja teise väite kohaselt on rikutud vastavalt määruse 2017/1001 artikli 8 lõiget 5 ja artikli 8 lõike 1 punkti b. Kolmanda väite kohaselt on apellatsioonikoda moonutanud fakte ja tõendeid, rikkudes nii määruse 2017/1001 artikli 72 lõiget 2. Neljas väide puudutab määruse 2017/1001 artikli 94 lõikes 1 ette nähtud apellatsioonikoja põhjendamiskohustuse rikkumist.

14      Vaidlustatud otsusest nähtub, et apellatsioonikoda leidis määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud suhtelise keeldumispõhjuse analüüsimisel, et vastandatud tähised on erinevad, mistõttu tuleb vastulause nii selle määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kui ka artikli 8 lõike 5 alusel tagasi lükata.

15      Seoses esimese väitega, mille kohaselt on rikutud määruse 2017/1001 artikli 8 lõiget 5, leiab hageja sisuliselt, et apellatsioonikoda eksis, kui ta järeldas, et tähised ei ole üldse sarnased, ning lükkas selles sättes ette nähtud suhtelise keeldumispõhjuse seetõttu tagasi.

16      Määruse 2017/1001 artikli 8 lõikes 5 on sätestatud, et lõike 2 tähenduses registreeritud varasema kaubamärgi omaniku vastulause korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema ELi kaubamärgi olemasolu korral on see liidus üldtuntud ja varasema riigisisese kaubamärgi olemasolu korral on see üldtuntud asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristatavuse või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

17      Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 5 sõnastusest nähtub, et nimetatud artikli kohaldamine sõltub kumulatiivsetest tingimustest, millest esimene on seotud vastandatud kaubamärkide identsuse või sarnasusega, teine vastulause aluseks oleva varasema kaubamärgi maine olemasoluga, ja kolmas tõenäosusega, et taotletava kaubamärgi kasutamisega ilma tungiva põhjuseta võidakse varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet ära kasutada või kahjustada (28. juuni 2018. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Puma, C‑564/16 P, EU:C:2018:509, punkt 54).

18      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on määruse 2017/1001 artikli 8 lõikes 5 käsitletud rikkumised nende aset leidmise korral varasema ja taotletava kaubamärgi teatava sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus neid kaubamärke vastastikku seostab, st loob nende vahel seose, olgugi et ta ei aja neid tingimata omavahel segi (vt 12. märtsi 2009. aasta kohtuotsus Antartica vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑320/07 P, ei avaldata, EU:C:2009:146, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

19      Mis puutub konkreetselt määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 5 kohaldamise esimesse tingimusse, millele on osutatud eespool punktis 17, nimelt sellesse, et vastandatud tähised peavad olema identsed või sarnased, siis tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b ja sama määruse artikli 8 lõikes 5 nõutav sarnasuse tase erinev. Nimelt, kui nendest sätetest esimeses ette nähtud kaitse rakendamine sõltub vastandatud tähiste sellise sarnasuse taseme tuvastamisest, mis võib asjaomase avalikkuse silmis põhjustada nende segiajamise tõenäosuse, siis sellise tõenäosuse olemasolu ei ole teise asjaomases sättes ette nähtud kaitse tingimus. Seega võib määruse 2017/1001 artikli 8 lõikes 5 silmas peetud rikkumine olla varasema ja hilisema kaubamärgi vähema sarnasuse tagajärg, kui see sarnasus on piisav, et asjaomane avalikkus neid kaubamärke seostaks, st looks nende vahel seose (24. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑552/09 P, EU:C:2011:177, punkt 53, ja 20. novembri 2014. aasta kohtuotsus Intra-Presse vs. Golden Balls, C‑581/13 P ja C‑582/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:2387, punkt 72).

20      Sellest järeldub, et kui vastandatud tähiste mis tahes sarnasus on välistatud, on määruse 2017/1001 artikli 8 lõige 5, nagu ka selle artikli lõike 1 punkt b, ilmselgelt kohaldamatu. Ainult juhul, kui vastandatud kaubamärgid on teataval, kas või vähesel määral sarnased, tuleb igakülgselt hinnata, kas kaubamärkide vähesest sarnasusest hoolimata on muude asjakohaste tegurite nagu varasema kaubamärgi üldtuntuse või mainekuse tõttu tõenäoline, et asjaomane avalikkus ajab need kaubamärgid tõenäoliselt segi või loob nende vahel seose (vt selle kohta 24. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑552/09 P, EU:C:2011:177, punkt 66, ja 20. novembri 2014. aasta kohtuotsus Intra-Presse vs. Golden Balls, C‑581/13 P ja C‑582/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:2387, punkt 73).

21      Hageja esimest väidet tuleb analüüsida nendest sissejuhatavatest märkustest lähtudes.

22      Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et vastandatud tähised on erinevad ja järeldas selle põhjal, et määruse 2017/1001 artikli 8 lõikes 5 sätestatud keeldumispõhjus ei ole kohaldatav, ilma et ta oleks uurinud muid selles sättes ette nähtud ja eespool punktis 17 osutatud tingimusi.

23      Seega tuleb kontrollida, kas apellatsioonikojal oli alust järeldada, et vastandatud tähiste kas või vähene sarnasus täielikult puudub.

24      Siinkohal tuleb märkida, et kaks tähist on sarnased, kui asjaomase avalikkuse silmis on need ühest või mitmest asjakohasest visuaalsest, foneetilisest või kontseptuaalsest aspektist vähemalt osaliselt samased (vt 29. novembri 2018. aasta kohtuotsus Louis Vuitton Malletier vs. EUIPO – Fulia Trading (LV BET ZAKŁADY BUKMACHERSKIE), T‑373/17, ei avaldata, EU:T:2018:850, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

25      Kahe tähise sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse mitmeosalise kaubamärgi ainult ühte koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase üldsuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt 12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 42, ja 20. septembri 2007. aasta kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, ei avaldata, EU:C:2007:539, punkt 43). Sellise juhtumiga võib olla tegemist eeskätt siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kuvandis üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud (20. septembri 2007. aasta kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, ei avaldata, EU:C:2007:539, punkt 43).

26      Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel antud hinnangu raames, et arvesse võetav asjaomane avalikkus on lai avalikkus, see tähendab lõpptarbijad ja ärikliendid, kelle tähelepanelikkuse tase on keskmine või kõrge, ning segiajamise tõenäosuse analüüsimisel on varasemate liidu kaubamärkide ja varasemate üldtuntud registreerimata kaubamärkide osas asjakohane liidu territoorium ning Rootsi ja Soome registreeritud riigisiseste kaubamärkide osas nende riikide territoorium. Pooled ei vaidlusta seda asjaomase avalikkuse määratlust.

27      Seejärel viis apellatsioonikoda läbi vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdluse. Esiteks analüüsis ta vastulauset osas, milles see põhineb ELi kaubamärgil nr 10397016, mis on kujutatud eespool punktis 6.

28      Selle kohta nentis apellatsioonikoda, et taotletav tähis on kujutismärk, mis koosneb stiliseeritud tähest „v“, mille värvus on hõbedane ja mis on paigutatud sinisesse ringi. Tema sõnul sarnaneb kasutatud kirjastiil standardkirjastiilile Garamond, mis on kättesaadav mis tahes tekstitöötlusprogrammis. Ta lisas, et ringi all on esitatud sama stiliseeritud, kuid suuruselt väiksem kirjatäht, millele järgneb sidekriips ja sõna „wheels“ kirjutatuna kirjastiilis, mis sarnaneb kirjastiilile Arial. Ta leidis, et nimetatud sõna, mis kuulub inglise keele põhisõnavarasse ja mida mõistetakse kogu liidus, kirjeldab registreerimistaotlusega hõlmatud kaupu, see ei ole sõidukitega seoses eristav ning kirjatäht „v“ ei anna sõidukite suhtes edasi mingit tähendust. Ta märkis selle põhjal, et „hageja seisukohast parimal juhul“ domineerib taotletavas tähises hõbedane kirjatäht „v“, mis on kujutatud sinise ringi sees, kusjuures asjaomane sinine värvus on põhivärvitoon.

29      Mis puutub ELi kaubamärki nr 10397016, siis märkis apellatsioonikoda, et see koosneb siniste kirjatähtedega esitatud sõnalise osa „volvo“ stiliseeritud kujutisest, kusjuures asjaomane sinine värvus on põhivärvitoon, ning kasutatud kirjastiil sarnaneb Garamond standardkirjastiilile, „ainus erinevus on see, et need tähed [näivad olevat] veidi rasvasemas kirjas kui [nimetatud kirjastiil]“. Ta märkis vastandatud tähistega seoses, et nii kasutatud kirjastiil kui ka värvus on väga lihtsad ja kaubanduses laialt kasutuses, mistõttu need ei muuda nimetatud tähist eristusvõimeliseks.

30      Mis puutub vastandatud tähiste visuaalsesse võrdlusse, siis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 30, et asjaomaste tähiste domineerivad osad, s.o taotletava tähise kirjatäht „v“ ja varasema kaubamärgi sõnaline osa „volvo“, on erinevad. Ta märkis, et ühest kirjatähest koosnevat tähist ei saa pidada sarnaseks sõnaga, mis algab selle sama tähega. Tema seisukoha põhjal on ka täiendavad kujutisosad erinevad. Ta märkis, et isegi kui mõlemas tähises on kasutatud sinist värvi ja isegi kui tegemist on sinise sama tooniga, ei korva see nende vahelisi erinevusi.

31      Foneetilisest küljest leidis apellatsioonikoda, et üksikut tähte „v“, mis sisaldub taotletavas tähises, hääldatakse erinevalt varasema kaubamärgi koosseisu kuuluvas sõnalises osas olevast kirjatähest „v“ inglise, hispaania ja saksa keeles. Arvestades, et temal puudus näide muu keele kohta, mis tõendaks vastupidist, järeldas ta, et vastandatud tähised ei ole foneetiliselt sarnased.

32      Kontseptuaalsest küljest leidis apellatsioonikoda, et võrdlus ei ole võimalik, kuna ei taotletava kaubamärgi domineerival ja eristaval osal ega varasemal kaubamärgil ei ole tähendust.

33      Peale selle märkis apellatsioonikoda, et kui taotletava tähise osa „v‑wheels“ oleks võetud arvesse, siis erineksid vastandatud tähised visuaalselt ja foneetiliselt teineteisest veelgi enam. Samuti märkis ta, et kui kõnealuse tähise domineerivale osale, nimelt üksikule kirjatähele oleks omistatud teatav mõistesisu või kui osas „v‑wheels“ oleks võetud arvesse sõna „wheels“, oleksid vastandatud tähised kontseptuaalsest küljest erinevad.

34      Teiseks võrdles apellatsioonikoda taotletavat tähist kõigi muude varasemate kujutismärkidega, mis on esitatud vastulause toetuseks ja mis on kujutatud eespool punktis 6. Sellega seoses märkis ta, et kõik need kaubamärgid koosnevad sõnalisest osast „volvo“, mis on kirjutatud samas kirjastiilis kui ELi kaubamärk nr 10397016, ja „kaasdomineerivast kujutisosast“, kusjuures sõnaline osa „volvo“ on kirjutatud mustade tähtedega valgel märgisel või valgete tähtedega mustal või sinisel märgisel. Ta leidis ka, et vastupidi hageja väidetele ei sisalda need kaubamärgid ringi, kuna nende kujutisosa ei saa lahutada ringiks ja nooleks, vaid seda tajutakse kui ühtset elementi, mis sarnaneb tuntud meessoo sümboliga (Image not found), mistõttu vastandatud tähiste puhul puudub neile ühine ringikujuline osa. Lisaks sellele ei ole erinevalt asjaomase tähise kirjatähest „v“ üheski nendes kaubamärkides sõnaline osa „volvo“ kirjutatud hõbedaselt. Kuna aga kõik need kaubamärgid sisaldavad täiendavat „kaasdomineerivat“ osa, siis on erinevused nende kaubamärkide ja tähise vahel „veelgi suuremad“. Seetõttu järeldas apellatsioonikoda, et asjaomane tähis on kõigist muudest eespool nimetatud kaubamärkidest erinev.

35      Hageja väidab, et määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 5 kohaldamisega seoses on apellatsioonikoja läbiviidud vastandatud tähiste sarnasuse hindamine mitmest küljest väär. Hageja märkis hagiavalduses ja kohtuistungil, et tema argumendid keskenduvad peamiselt taotletava tähise ja alljärgneva üldtuntud ELi kaubamärgi (edaspidi „asjaomane varasem kaubamärk“) võrdlusele:

Taotletav tähis

Varasem liidus üldtuntud kaubamärk