28. septembril 2010 esitatud hagi - Gill versus komisjon
(kohtuasi T-471/10)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Brendan Gill (Lifford, Iirimaa) (esindajad: A.M. Collins, SC, barrister N.J. Travers ja solicitor D.P. Barry)
Kostja: Euroopa Komisjon
Hageja nõuded
tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4752 all Iirimaale saadetud kirjas, lükata tagasi ohutusvõimsuse taotlus MFV Brendeleni kere pikendamiseks ja asendada pikendatud kerega MFV Brendeleni kavandatud uue pelaagilise püügi traaleriga, ja asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03-T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699), ja
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagiga palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsus, teatavaks tehtud numbri K(2010) 4752 all Iirimaale saadetud kirjas, lükata tagasi ohutusvõimsuse taotlus MFV Brendeleni kere pikendamiseks ja asendada pikendatud kerega MFV Brendeleni kavandatud uue pelaagilise püügi traaleriga, ja asendada nimetatud taotlust käsitlev otsus komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada neljanda mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke, et parandada 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, tootekvaliteeti ja töötingimusi (ELT L 90, lk 48), mis tühistati hagejat puudutavas osas Euroopa Kohtu 13. juuni 2006. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-218/03-T-240/03: Boyle jt vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1699).
Omas nõude põhjendusena esitab hageja järgmised väited:
Esiteks väidab hageja, et kostja tegevusel puudus õiguslik alus. Nõukogu 26. juuni 1997. aasta määruse nr 97/413/EÜ, mis käsitleb ühenduse kalandussektori ümberkorraldamise eesmärke ja üksikasjalikke eeskirju ajavahemikus 1. jaanuar 1997 kuni 31. detsember 2001, selleks et saavutada püsiv tasakaal kalavarude ja nende kasutamise vahel (EÜT L 175, lk 27) artikli 4 lõige 2 on jätkuvalt vaidlustatud otsuse kohane õiguslik alus ja seega puudus komisjonil väidetavalt õiguslik alus selle otsuse ad hoc otsusena vastuvõtmiseks.
Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus olulist menetlusnormi. Hageja väidab, et vaidlustatud otsus oleks nõukogu määruse nr 97/413/EÜ kohaselt tulnud vastu võtta vastavalt korralduskomitee menetlusele ja et otsust ad hoc põhimõttel vastu võttes rikkus komisjon olulisi menetlusnorme.
Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu määruse nr 97/413/EÜ artikli 4 lõiget 2 valesti tõlgendades ületas komisjon oma pädevust, eeskätt asjassepuutumatutele kriteeriumidele tuginedes ja nõukogu määruses nr 97/413 ning hageja poolt ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse esitamise ajal, s.o detsembris 2001 kohaldatavates ühenduse kalandusalastes õigusaktides mõiste "püügikoormus" määratlust tähelepanuta jättes.
Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab mitmeid hageja ohutuse tonnaaži suurendamise taotluse läbivaatamisel tehtud ilmseid vigu. Eeskätt väidab hageja, et komisjoni otsus, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata, kuna uue laeva peateki alune ruum on suurem kui Brendelenil, nagu ka eeldus, et uue laeva "püügikoormus" on suurem kui algsel ja pikendatud Brendelenil, on selgelt ekslik.
Lõpuks väidab hageja, et komisjon rikkus õigust võrdsele kohtlemisele. Hageja leiab, et komisjoni poolt tema taotluse rahuldamisest keeldumisega seetõttu, et uue laeva peateki alune ruum on suurem, koheldi hagejat selgelt erinevalt, mis kujutab endast tema vastu suunatud lubamatut diskrimineerimist võrreldes täiesti teistsuguse käsitlusviisiga, millest lähtuti otsuses nr 2003/245 mõnede teiste ohutuse tonnaaži suurendamise taotluste läbivaatamisel, ning seoses ühe taotlusega, mis kõnealuse otsusega algselt tagasi lükati, kuid hiljem rahuldati komisjoni 13. juuli 2010. aasta otsusega, mis tehti teatavaks numbri K(2010) 4765 all.
____________