Kohtuasi T‑376/13
Versorgungswerk der Zahnärztekammer Schleswig-Holstein
versus
Euroopa Keskpank (EKP)
Juurdepääs dokumentidele – Otsus 2004/258/EÜ – 15. veebruari 2012. aasta vahetusleping Kreeka ning Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade vahel – Lisad A ja B – Juurdepääsu osaline keelamine – Avalik huvi – Liidu ja liikmesriigi rahapoliitika – EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade finantsseisund – Liidu finantssüsteemi stabiilsus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (üheksas koda), 4. juuni 2015
1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Institutsiooni otsus, millega keeldutakse dokumentide väljastamisest – Dokumentidega tutvumiseks esitatud hageja taotlus, mis oli jäetud vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata – Puuduv mõju hagi vastuvõetavusele
(ELTL artikkel 263; Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsusega 2011/342)
2. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine juhtumi asjaolusid arvestades
(ELTL artikli 296 teine lõik)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsusega 2011/342, artikli 4 lõike 1 punkti a teine, kolmas ja seitsmes taane)
5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258– Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse seoses liidu ja liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga või EKP ja riikide keskpankade finantsseisundiga – Avaliku huvi kaitse seoses liidu ja liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsusega – Euroopa Keskpanga kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Põhjenduse üldisus, et kaitsta tundlikku teavet – Lubatavus
(ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsusega 2011/342, artikli 4 lõike 1 punkti a teine, kolmas ja seitsmes taane)
6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse seoses liidu ja liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga või EKP ja riikide keskpankade finantsseisundiga – Ulatus – Kohaldamine asjaomase liikmesriigi ja EKP ning eurosüsteemi riikide keskpankade vahel sõlmitud riigivõlakirjade vahetuslepingu suhtes – Hõlmamine
(Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsusega 2011/342, artikli 4 lõike 1 punkti a teine ja kolmas taane)
7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kitsas tõlgendamine ja kohaldamine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus
(Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsusega 2011/342, artikli 2 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1)
8. Tühistamishagi – Õiguspärasuse kontroll – Kriteeriumid – Üksnes vaidlusaluse õigusakti vastuvõtmise ajal esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude arvessevõtmine
(ELTL artikkel 263)
1. Otsuse 2004/258 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (muudetud otsusega 2011/342) alusel tehtud otsuse, millega keelduti dokumentide väljastamisest, adressaadina on huvitatud isikul õigus selle peale hagi esitada. Hageja õigust selle otsuse peale hagi esitada ei mõjuta Euroopa Keskpangale esitatud taotluse võimalik vastuvõetamatus.
(vt punkt 20)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 23)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 32 ja 33)
4. ELTL artikli 296 teises lõigus ette nähtud põhjendamiskohustusele vastab selline Euroopa Keskpanga otsus dokumentide väljastamisest keeldumise kohta, mis on tehtud otsuse 2004/258 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (muudetud otsusega 2011/342) alusel ja mis võimaldab taotlejal teada saada nii õigusliku aluse, millele EKP tugines dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmisel, kui ka põhjused, miks nende dokumentide sisu avalikustamine kahjustaks liidu ja liikmesriikide rahapoliitikat, EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade finantsseisundit ja finantssüsteemi stabiilsust otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 1 punkti a teise, kolmanda ja seitsmenda taande tähenduses.
Euroopa Keskpank ei ole kohustatud lähemalt selgitama oma põhjendustes kasutatud väljendeid „häired turu asjaomastes segmentides” ja „ülekandemehhanism”. Nimelt oli üldiselt teada, et liidus oli alates 2010. aasta algusest võlakriis ja ilmnesid pinged euroala avaliku sektori teatud võlakirjaturgudel, mis tulenesid eelkõige turuosalejate murest avaliku sektori rahanduse jätkusuutlikkuse pärast tulenevalt väga suurest valitsemissektori eelarvepuudujäägist, seda eelkõige Kreekas. Samuti oli teada, et pinged olid üle kandunud teistele finantsturgude segmentidele ja EKP oli andnud teada väärtpaberituruprogrammidest, et parandada rahapoliitika ülekandemehhanismi tõhusust. Ühtlasi, mis puudutab institutsionaalse investorina Kreeka riigivõlakirju omandanud hagejale adresseeritud otsust, siis hageja pidi mõiste „ülekandemehhanism” tähendusest aru saama või oleks ta saanud selle tähenduse hõlpsasti leida, näiteks EKP veebisaiti külastades.
(vt punktid 39, 40 ja 50)
5. Dokumentidega tutvumise valdkonnas on Euroopa Keskpangal lai kaalutlusõigus küsimuse osas, kas dokumentidega tutvumise taotluse esemeks olevates dokumentides sisalduva teabe avalikustamine võib kahjustada avalikku huvi seoses liidu ja liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga, EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade finantsseisundiga ning liidu ja liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsusega otsuse 2004/258 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (muudetud otsusega 2011/342) artikli 4 lõike 1 punkti a teise, kolmanda ja seitsmenda taande tähenduses; seetõttu peab liidu kohtu teostatav kontroll piirduma üksnes menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega.
Liidu kohtu piiratud kontrolli arvestades on EKP poolt enda otsuste piisav põhjendamine veelgi suurema tähtsusega. Nimelt vaid nii saab liidu kohus kontrollida, kas esinevad kaalutlusõiguse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Mis puudutab aga taotlust tutvuda Kreeka ning Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi riikide keskpankade vahel Kreeka riigivõlakirjade vahetamiseks uute Kreeka riigivõlakirjade vastu sõlmitud vahetuslepingu lisadega, siis põhjendamiskohustus ei takistanud EKP-d mingil moel tugineda kaalutlustele, mis võtavad arvesse turuosaliste hüpoteetilist käitumist pärast vahetuslepingu lisades sisalduva teabe avalikustamist ja sellise käitumise võimalikku mõju tulevastele sekkumismeetmetele. Sellises olukorras õigustab EKP põhjenduse üldisust soov mitte avaldada teavet, mille kaitsmine on otsuses 2004/258 ette nähtud erandite eesmärk.
(vt punktid 53–55)
6. Euroopa Keskpanga dokumentidega tutvumise õiguse suhtes kehtivad teatud piirangud tulenevalt avalikust või erahuvist. Täpsemalt on otsuse 2004/258 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (muudetud otsusega 2011/342) artikli 4 lõike 1 punkti a teises ja kolmandas taandes ette nähtud erandid dokumendiga tutvumisest, kui avalikustamine võiks kahjustada avaliku huvi kaitset seoses liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga või EKP või eurosüsteemi riikide keskpankade sisefinantsidega.
Otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 1 punkti a teise ja kolmanda taande järgi on õigustatud EKP keeldumine juba lõppenud sekkumisprogrammi raames liikmesriigi ning Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi riikide keskpankade vahel sõlmitud riigivõlakirjade vahetuslepingu lisade avalikustamisest ja põhjendatud on tugineda kaalutlusele, mille kohaselt oleks võinud nendes lisades sisalduvate andmete avalikustamine ajendada turuosalisi ennustama EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade tulevaste sekkumiste raames kasutatavat strateegiat, taktikat ja meetodit. Nimelt juhul, kui sekkumine hõlmab võlakirjade ostmist EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade poolt, esineb igatahes risk, et turuosalised üritavad eelnenud ostude kohta käiva teabe alusel välja selgitada – kas õigesti või mitte – EKP ja eurosüsteemide riikide keskpankade eelistused teatud liiki riigivõlakirjade suhtes, mille puhul nad lähtuvad sellest, et need eelistused kehtivad sõltumata võlakirjade ostmise eesmärgist.
Sellisel juhul võib aga vahetuslepingu lisades sisalduva teabe avalikustamine kahjustada EKP sekkumismeetmete tõhusust ning EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade finantssituatsiooni, sest esiteks võib avalikustamisega kaasneda oht, et tõuseb kõikide selliste võlakirjade hind, mille suhtes on turuosalised leidnud, et EKP ja eurosüsteemi riikide keskpangad võivad neid omandada. Viimased võivad otsustada kas osta neid võlakirju kõrgema hinna eest või osta teisi võlakirju, mis ei vasta nende esimesele eelistusele. Teiseks võivad EKP ja eurosüsteemi riikide keskpangad otsustada osta asjaomases kategoorias erinevaid võlakirju, ajendamaks turuosalisi investeerima kõikidesse selle kategooria võlakirjadesse, mitte keskenduma teatud liiki võlakirjadele.
Kuna Euroopa Keskpangal on enda ülesannete täitmise raames võetavate meetmete valikul ja kindlaksmääramisel väga lai kaalutlusõigus, siis sama kehtib juhul kui ta hindab, kas dokumentidega tutvumine võib kahjustada liidu rahapoliitikat, tema või eurosüsteemi riikide keskpankade finantssituatsiooni, ja tal on õigus võtta arvesse kõiki meetmeid, mida ta võib tulevikus võtta ega pea piirduma nende meetmetega, mis on ette nähtud sekkumismeetmete kohta koostatud pressiteates.
(vt punktid 72, 78, 80, 87, 96, 97 ja 102)
7. Mis puudutab erandeid otsuse 2004/258 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (muudetud otsusega 2011/342) artikli 2 lõikes 1 antud õigusest dokumentidega tutvuda, siis neid tuleb tõlgendada ja kohaldada kitsalt. Seega, kui EKP otsustab keelata dokumendiga, mille väljastamise taotlus on talle esitatud, tutvumise selle otsuse artikli 4 lõike 1 alusel, on ta üldjuhul kohustatud põhjendama, kuidas selle dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huve, mida kaitseb mõni selles sättes toodud erand, millele see institutsioon tugineb.
Otsuse 2004/258 artiklis 4 ette nähtud korra kohaselt peab EKP võrdlema esiteks olemasolevat olukorda, kus dokumentidega tutvumist ei ole (veel) võimaldatud, ja teiseks hüpoteetilist olukorda, kus dokumendid on tutvumiseks väljastatud. Järelikult ei saa ainuüksi asjaolu, et EKP võttis dokumentidega osalise tutvumise keelamise otsuses arvesse hüpoteetilisi olukordi, andes võimaluse tutvuda taotletud dokumentidega, seada kahtluse alla tema otsuse põhjendatust.
(vt punktid 73 ja 75)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 84)