12. mail 2006 esitatud hagi -Gorostiaga Atxalandabaso versus Euroopa Parlament
(Kohtuasi T-132/06)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Koldo Gorostiaga Atxalandabaso (Saint Pierre-d'Irube, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat D. Rouget)
Kostja: Euroopa Parlament
Hageja nõuded
tühistada peasekretäri 22. märtsi 2006. aasta otsus;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Esimese Astme Kohus tegi 22. detsembril 2005. aastal hageja, endise Euroopa Parlamendi liikme Koldo Gorostiaga Atxalandabaso, algatatud kohtuasjas otsuse (otsus kohtuasjas T146/04: Koldo Gorostiaga Atxalandabaso
v. parlament)
1, tühistada menetlusvea tõttu Euroopa Parlamendi peasekretäri 24. veebruari 2004. aasta otsus, millega nõuti hagejalt sisse parlamendi makstud kulude ja hüvitiste summad, osas, milles leitakse, et summa sissenõudmine hagejalt toimub tasaarvestuse teel. Ülejäänud osas jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt tegi Euroopa Parlamendi peasekretär 22. märtsil 2006 uue otsuse hagejale makstud summade sissenõudmiseks tasaarvestuse teel. Seo on käesoleval juhul vaidlustatud otsus.
Oma tühistamishagi toetuseks viitab hageja esiteks res judicata jõudu omava kohtuotsuse rikkumisele osas, milles vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetlus ei olnud tema arvates vastavuses Esimese Astme Kohtu 22. detsembri 2005. aasta otsusega. Teise väitena tugineb ta Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirjale, täpsemalt selle artikli 27 lõigetele 3 ja 4. Veel viitab hageja vääramatu jõu esinemisele, kuna tal ei ole juurdepääsu oma raamatupidamisele ning ühe liikmesriigi ametivõimude keelduvad talle tagastamast ühes teises kohtumenetluses arestitud summat. Samuti viitab hageja menetlusnormide rikkumisele, kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmise raames ei viidud läbi konsultatsioonimenetlust nõuetekohaselt. Hageja väidab, et vaidlustatud otsusega rikutakse objektiivsuse, erapooletuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Lisaks sellele toob ta esile argumendid põhjendamiskohustuse rikkumise ning institutsioonide otsustest teatamise reeglite rikkumise kohta, mis rikub head haldustava. Lõpuks heidab hageja ette võimu kuritarvitamist ja faktiliste asjaolude hindamisel tehtud hindamisvigu.
____________1 - Kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.